Soome keel A1 (120)

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Soome keel A1

Õppekavarühm :

Keeleõpe

Õppe kogumaht:

200 ak  tundi, millest 120 ak tundi on auditoorset õpet ja 80 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Isikud, kes soovivad alustada soome keele õppimist.

Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada soome keeles lihtsamaid lauseid ja tekste.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

KUULAMINE

  • suudab jälgida väga aeglast ja hoolika hääldusega juttu;

RÄÄKIMINE

  • suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner on nõus teda aitama;
  • oskab esitada lihtsaid küsimusi ja sellistele küsimustele vastata.
  • oskab moodustada lihtsaid lauseid;

LUGEMINE

  • mõistab väga lühikesi, lihtsaid tekste;

KIRJUTAMINE

  • oskab kirjutada lihtsaid, enamasti sidumata fraase ja lauseid.

Õppesisu:

ÜLDTEEMAD:

  • Mina ja minu perekond, sugulased
  • Igapäevaelu (nädalapäevad, kuud, aastaajad ja ilm, värvid, kellaajad )
  • Toitumine (söök, jook, toiduainete ostmine)
  • Igapäevane suhtlemine (tervitused, viisakad laused, enese ja kaaslaste tutvustus, välimuse kirjeldus, ühised tegevused)
  • Kodukoht Eesti (riik, pealinn, rahvused)
  • Vaba aeg (lemmiktegevused ja eelistused)
  • Tutvumine soome kirja- ja kõnekeelega
  • Suhtlemine (nt söögi- ja riidepoes, kohvikus, restoranis, bussi-, rongi- ja lennujaamas).

GRAMMATILISED TEEMAD:

  • Tähestik. Hääldusalused: pikad ja lühikesed vokaalid, klusiilide õige hääldus, sõna rõhk. Eesti ja soome keele häälduse võrdlus (vokaalharmoonia, järgsilpide pikad vokaalid).
  • Nimisõna käänamine: ainsuse nimetav, omastav ja osastav
  • Tegusõna lihtsamad tegusõnad. Olla-verbi pööramine. Oleviku jaatav ja eitav kõne.
  • Kindel kõneviis, käskiva kõneviisi sina- ja teie-vorm. Verbitüübid (I-VI). astmevaheldus verbides
  • Omadusõna: enam kasutatavate omadussõnade algvõrre ja vastandid
  • Põhiarvsõnad
  • Isikulised asesõnad
  • Küsisõnad
  • Asesõnad (isikulised asesõnad minäsinä jne, küsivad asesõnad kukamikä)
  • Lauseõpetus
  • Kas-küsimus jt küsisõnad (missä? milloin? jne)
  • Tüvevaheldus, sealhulgas astmevaheldus.

Õppemeetodid:

Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks         

Õppematerjalide loend:

  • Kenttälä, M. 1998. Kieli käyttöön: suomen kielen alkeisoppikirj. Helsinki: Yliopistopaino
  • Sark, K. 2009. Hyvä-parempi-paras:soomekeele õppekomplekt algajaile (raamat ja 2 CD). Tallinn: Iduleht
  • Lisamaterjalid internetist

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt üheksakümnes (90) kontakttunnis. Õpingute lõpetamiseks tuleb sooritada lõputest (suuline vestlus) positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Hindamiskriteeriumid

Suuline vestlus

  • õppija räägib lihtsamate lausetega kursusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.
  • õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele
  • õppija esitab lihtsamaid küsimusi

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

  • Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
  • Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Soome keele kui teise keele õpetaja või soome filoloogi kõrgharidus.

Õppekava kinnitamise aeg:

04.03.2016

reaalsus min

 

asutus min

laste1 min