Oma disaini kogemine

Vadim Maljuk

Haridus: erikeskharidus

Täiendõpe: osalemine Amazoni seminaridel ja üritustel alates 2020. aastast.

Pädevus: Amazoni müüja alates 2020. aastast. Kauplemiskohtade kogukäive on alustamisest alates üle 3 000 000 USA dollari.

Koolitamise kogemus: õpetab kauplemist e-kaubanduse platvormidel alates 2022. aastast.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Amazon-müüja

Õppekavarühm:

Hulgi- ja jaekaubandus

Õppe kogumaht:

110 ak tundi, millest 80 on auditoorset tööd ja 30 tundi iseseisvat tööd

Sihtrühm:

Noored ettevõtjad, kes tahavad alustada ettevõtlusega ilma suuri investeeringuid tegemata.

Isikud, kes tahavad teha kaugtööd ja teenida internetiäriga passiivset sissetulekut.

Isikud, kes on e-kaubanduses alles algajad ja soovivad õppida kasutama moodsaid vahendeid, et teha tööd veebikeskkonnas.

Õppe eesmärk:

Saad sammsammulise ülevaate sellest, kuidas müüa oma tooteid Amazoni platvormil, kasutades moodsaid tööriistu ja meetodeid. Õpid analüüsima turgu, leidma trendikaid kaupu, automatiseerima müüki ja tegema koostööd tarnijatega, et kõik töötaks nagu kellavärk.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• saab aru kauplemiskohtade ülesehitusest ja tööpõhimõtetest;
• oskab kasutada raha teenimise tööriistu, mis muudavad elu tänapäeva maailmas lihtsamaks;
• teab, kuidas luua oma e-poodi ja hakata maailma suurimal e-kaubanduse platvormil raha teenima;
• oskab leida kasumlikke tooteid ja analüüsida turgu;
• oskab teha koostööd tarnijatega, korraldada logistikat ja pidada arvestust;
• mõistab äritegevuse ja maksustamise juriidilisi aspekte;
• oskab hinnakujundust automatiseerida ja rahaasju hallata;
• teab, kuidas teenida passiivset tulu ja juhtida internetiäri minimaalse ajakuluga.

Õppesisu:

Tõhusad arvuti kasutamise tehnikad. Andmete töötlemine Exceli ja Google’i arvutustabelites.

Amazoni platvormi struktuur ja kasutajaliides. Peamised nupud, põhiterminid.

Jae- ja hulgimüügiketid.

Amazoni müüjaid abistavad tööriistad Keepa ja Helium 10 ning rakendus Seller Assistant.

Rutiinsete ülesannete lihtsustamine tehisintellekti abil.

Konto registreerimine Amazoni platvormil. Vigade vältimine registreerimisel. Maksesüsteemid ja nende ühendamine.

Hulgimüük. Tarnijate otsimise täisprotsess.

Toodete otsing arbitraažiks. Kasumlike toodete otsing.

Valitud toodete analüüs. Märgid, mis näitavad, et valitud toode on müügiks sobiv.

Paberimajandus. Töökeskkonna korraldamine ja dokumendihaldus.

Logistikaladude valimine ja koostöö nendega.

Amazoni konto liides.

Tööriist Sellerboard. Arvandmete, kasumi ja käibe arvestus ning analüüs.

Kaupade kaugsaatmine Amazoni logistikakeskuste kaudu.

Tootelehtede konkurents. Reeglid ja tehnikad, kuidas oma kaupa tootenimekirjas tõhusalt müüa.

Automaatne hinnakujundus, hinna muutmine. Hindade automaatse muutmise tehnoloogia.

Aruanded ja raha väljavõtmine. Aruannete allalaadimine ja andmete ettevalmistamine maksuaruandluse jaoks.

Arvestus ja kontroll. Äriandmete haldamine minimaalse ajakuluga.

Maksud ja juriidiline isik. Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Äriühingu asutamise etapid: uue äriühingu registreerimine äriregistris.

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend

• “The Amazon Way” by John Rossman
• “Amazon Selling Blueprint” by Spencer J. Vann
• “The Amazon FBA Mastery” by Ryan Grant
• https://sell.amazon.com/learn

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuuekümne kahes (62) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputöö vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid

Test (kirjalik)

Õppija oskab …

• teab, kuidas luua oma e-poodi
• oskab leida kasumlikke tooteid ja analüüsida turgu

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes omab vähemalt keskharidust ja õpetatavale valdkonnale vastavat töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:

28.10.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tegevusjuhendaja koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus:

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4

Õppe kogumaht:

260 ak t (180 ak t auditoorset tööd, 64 ak t praktilist tööd ja 16 ak t iseseisvat tööd)

Sihtrühm:

• Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega täiskasvanu hooldamise valdkonnas;
• kes on emotsionaalselt stabiilsed ja hea pingetaluvusega ning on valmis töötama psüühikahäiretega inimestega.
• kellel on kesk- või kõrgharidus.

Õppe eesmärk:

• Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tegevusjuhendajana ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• mõistab tegevusjuhendaja töö põhimõtteid;
• arendab, säilitab ja toetab kliendi sotsiaalseid oskusi ja tegevusvõimet;
• rakendab koostöös teiste tugispetsialistidega meeskonnatöö põhimõtteid;
• kasutab infotehnoloogilisi vahendeid informatsiooni saamiseks, loomiseks, mõistmiseks ja esitamiseks;
• oskab anda esmaabi ;
• oskab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani.

Õppesisu

SOTSIAALABI PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

• Tegevusjuhendaja töö põhialused
• Tegevusjuhendaja roll sotsiaalhoolduse valdkonnas, vastutus, kompetentsid
• Tegevusjuhendajai isiklikud omadused
• Eesti erihoolekande põhialused
• Sotsiaalkindlustuse eriteenused
• Tegevusjuhendaja tegevust reguleerivad õigusaktid
• Sotsiaalkindlustuse eetilised aspektid
• Inimõigused sotsiaalkindlustuses

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

• Inimarengu elutsükkel
• Arengupsühholoogia alused
• Vaimsed häired
• Psühhopatoloogia
• Vaimse arengu puue ja seksuaalsus
• Raske tervisepuue
• Terviseseisundi jälgimine
• Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

• Erihooldusteenuseid tarbivad sihtrühmad
• Meeskonnatöö erihoolekandes
• Füüsilised ja vaimsed puuded
• Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös. Kõige sagedamini osutatavad teenused
• Sotsiaalsed oskused ja igapäevase elu korraldamine

KLIENTIDEGA TÖÖTAMISE ALUSED

• Suhtlemise alused
• Tööd soodustavad ja takistavad tegevusjuhendaja isikuomadused. Oma ressursside otsimine ja stressiga toimetulek. Kunstiteraapia
• Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
• Klientidega töötamise meetodid, reaalsusele orienteerumise tehnika
• Terapeudilised ja arendavad tegevused klientidega töötamisel
• Probleemse käitumise juhtimine

SPETSIIFILISED OSKUSED TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖS

• Tegutsemisvõime
• Sihipärane tegevus
• Psüühiliste erivajadustega inimese tegevuse analüüs, kohanemine ja hindamine
• Tegevuse kavandamine

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

• inimese eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
• erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
• elustamise ABC;
• esmaabivõtted ja -vahendid.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisev töö kujutab endast tegevusplaani ehk lõputöö koostamist.
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

• „Пособие для руководителя деятельности“, Таллинн 2014 („Tegevusjuhendaja käsiraamat“, Tallinn 2014)
•  Дирк ден Холландер, Жан Пьер Вилькен, „Как клиенты становятся гражданами“, Duo Kirjastus
• „Спрашиваю и узнаю. Психические расстройства“, Тарту, 2011
• „80 alternatiivi vabaduse piiramisele“, Vilans e-raamat
• „Kroonilise psüühikahäirega eaka hooldusjuhend“, Tallinn 2007

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kolmekümne kahes (132) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja tegevusplaani koostamine.

Hindamismeetod:

• Tegevusplaan (psüühilise erivajadusega inimeste tegevusplaan)

Hindamiskriteerium:

Tegevusplaan on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele, st õppija oskab analüüsida erivajadustega inimese seisundit ja koostada talle sobiva tegevusplaani.

Lõputöö (tegevusplaan) tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Lapsehoidja / Lasteaiaõpetaja assistendi koolitus

Õppekavarühm:

Lastehoid ja teenused noortele

Õppe kogumaht:

260 ak tundi (160 ak tundi auditoorset õppetööd, sh 16 ak tundi esmaabiandja väljaõpet ja 4 ak tundi toiduhügieenikoolitust, 80 ak tundi praktikat ja 20 ak tundi iseseisvat tööd)

Õppekava koostamise alus:

Kutsestandard “Lapsehoidja, tase 4 ja 5″( kehtib alates15.04.2021)

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10889058

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10889081

Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad omandada vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende füüsilise, emotsionaalse, intellektuaalse ja sotsiaalse arengu toetamiseks.

Õppe alustamise tingimused (alus: Sotsiaalhoolekande seadus, § 45⁴ (Nõuded teenust vahetult osutavale isikule)

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016002

• isik peab olema teovõimeline;
• ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav;
• temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
• teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
• tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on ette valmistada spetsialist, kes tahab ja oskab hoolitseda erinevas vanuses laste eest ning toetada tema intellektuaalset, füüsilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• saab luua lapsele / erivajadustega lapsel turvalise ning toetava kasvukeskkonna, arvestades lapse individuaalsust, vanust ja vajadusi;
• hooldab last igapäevastes toimingutes; luues emotsionaalse ja turvalise keskkonna lapse arenguks;
• oskab aidata lapsel täita eakohaseid päevategevusi, juhendades ja motiveerides last, lähtudes tema arengust ja individuaalsetest võimetest;
• oskab hinnata kannatanu seisundit ja annab esmast abi;
• järgib oma töös toiduhügieeni nõudeid.

Õppesisu:

TURVALISE KESKKONNA TAGAMINE LAPSELE

• töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, nende vältimine ja riskide vähendamine;
• laste hoiuga seotud tööohutus-, töötervishoiu- ja hügieeninõuded;
• kodumajandamise ja olmehügieeni põhialused;

LAPSE KASVU JA ARENGU TOETAMINE

• lapse erinevad arengufaasid, ealised erinevused;
• lapse füüsilist, psüühilist, emotsionaalset ning sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid;
• väärkohtlemise olemus, ilmingud ja ennetamine;
• lapse kõne, taju, mõtlemise, fantaasia areng ja sotsiaalsed oskused;
• kombeõpetus ja eetika;
• eakohaste päevategevuste planeerimise ja läbiviimise alused.

KOOSTÖÖ̈ VANEMATEGA

• lapsekasvatuse põhialused;
• pedagoogika ja psühholoogia alused;
• nõustamispõhimõtted;
• suhtlemispsühholoogia alused.

LAPSE HÜGIEENIHARJUMUSTE KUJUNDAMINE, JUHENDAMINE HÜGIEENI TÄITMISEL JA VAJADUSEL ABISTAMINE

• puhtusekasvatus;
• lapse vanusele ja arengule vastavad juhendamismeetodid;
• lapse ealised erinevused ja individuaalne võimekus.

LAPSE TOITMINE JA LAPSE ABISTAMINE SÖÖMISEL

• söömiskultuur (sh religioossed ja kultuurilised tõekspidamised) ja kombeõpetuse põhialused;
• laste eakohase tervisliku toitlustamise põhimõtted ja toitumishügieeni reeglid;
• menüüde koostamine vastavalt etteantud juhistele ja ravitoitlustamise alused.

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE, TERVISE EDENDAMINE, HAIGE LAPSE EEST HOOLITSEMINE

• lapse tervist ohustavad tegurid;
• lapse tervist edendavad tegurid;
• lapse tervisliku seisundi (kehatemperatuur, hingamine, eritamine jne) ja turvalisuse (lapse vanusele ja vajadustele vastav ohutu keskkond) jälgimine;
• lapse esmaabi;
• imiku ja väikelapse hooldamise ning põetamise alused;
• puudega lapse hooldamise ning põetamise alused.

LAPSEHOIUTEENUSE OSUTAMINE

• kutse-eetika;
• kutsealaga seonduvad õigusaktid;
• lapsehoid kui ettevõtlus.

HEV-LASTEGA TÖÖ

• HEV-lastega töötamise alused;
• HEV-laste toetamine;
• HEV-laste eest hoolitsemise alused.

ARVUTI KASUTAMINE

• põhiteadmised enamkasutatavatest programmidest (MS Office, veebilehitsejad) ja riistvarast;
• veebikasutuse võimalused;
• internetiturvalisus (käitumine internetis, ohud, probleemilahendus).

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

• lapse eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
• erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
• elustamise ABC;
• esmaabivõtted ja –vahendid.

TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS

• Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja infektsioonid
• Toiduainete füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle vältimine
• Toiduainete säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll
• Käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen
• Enesekontrolli põhimõtted
• Toiduainete käitlemist käsitlevad õigusaktid
• Toiduaineid käitleva töötaja kohustused ja vastutu toiduhügieeninõuete täitmise järgimise eest vastavalt tema tööülesannetele

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö,

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

• Sotsiaalministeeriumi koduleht http://www.sm.ee/
• Sotsiaalkindlustusameti koduleht http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/?lang=et
• Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleht http://www.epikoda.ee/
• Terviseameti kodulehekülg. http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html
• Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html
• Williams,C. (2003). Noore perenaise käsiraamat. Tallinn: Odamees.
• Williams, C. (2005). Majapidamisalaste näpunäidete kogumik. Tallinn: Ersen.
• Efektiivne koristamine – on see võimalik? www.kodukauniks.ee

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kahekümnes (120) kontakttunnis ja vähemalt kümne iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (vestlus)

Hindamiskriteeriumid

• mõistab EV sotsiaalpoliitika ja lastekaitse põhimõtteid ning sotsiaalhoolekande korralduse aluseid;
• mõistab lapsele turvalise kasvukeskkonna loomise põhimõtteid;
• planeerib lapse füüsilist, psüühilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut toetava keskkonna, arvestades lapse individuaalsust ja arengufaasi;
• viib läbi eakohaseid päevategevusi, juhendades ja motiveerides last, lähtudes tema arengust ja individuaalsetest võimetest;
• jälgib lapse tervislikku seisundit ja vajadusel sekkub;
• tunneb ära eluohtlikud seisundid ja annab esmaabi;
• mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel.

Kursuse läbimisel väljastatavad dokumendid:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on pedagoogika või/ja psühholoogia alane haridus ja vastav töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:

04.03.2021

Kristiina Vaikmets

Kristina tööalasesse karjääri mahub nii töö erivajadustega laste õpetajana, lasteaia ja kooli õpetajana kui ka koolitajana Eesti erinevates koolitusfirmades. Kristina on ise ka huvitatud pidevast enesetäiendamisest ning üheks enesetäiendamise võimaluseks peab ta ka täiskasvanud õppijate koolitamist, sest teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole õppeprotsessis vaid ühepoolne. Kristina peab väga oluliseks teoreetiliste teadmiste sidumist praktiliste kogemustega, mida tal jätkub. Kristina on läbinud Tallinna Ülikoolis Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala ning magistriõpingud eripdagoog-nõustaja erialal.

Elena Morozova

Elena Morozova on ärikoolituste koolitaja. Elenal on kaks kõrgharidust: tehniline kõrgharidus erialal „Insener – keemik – tehnoloog“ (Sankt-Peterburi Riiklik Tehnikaülikool) ja psühholoogia-alane kõrgharidus erialal „Psühholoog-praktik“ (Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli praktilise psühholoogia kõrgema kooli 1994 aastal). Lisaks ta on saanud diplomi „Spetsialist treeningute läbiviimise valdkonnas“ 1999. aastal. Aastal 2012 lõpetas ta Rahvusvahelise Juhtimise  Instituudi “LINK“ ,Suurbritannia Avatud Ülikooli  (the Professional Diploma in Management).

Täiskasvanute õpetamisega tegeleb aastast 1995. Täiskasvanute õpetamisel ning koolitusprogrammide  loomisel on ta eksperdiks; Hariduskeskkonna disainer (Open European Academy of Economics & Politics, CZ), Sertifitseeritud ICC coach (International Coaching Community, UK), Sertifitseeritud reateaming coach (Institute of Reteaming, FI), Äri-treener (Treeningu Instituut, VF), Fasilitaator (Grape people, FI), Neurograafika meetodi instruktor (Sankt-Peterburgi Psühholoogia Loominguline Instituut, VF),  Integraalse lähenemise ekspert- täiskasvanute vertikaalse arengu coach  (Vertical Development Academy, HU).

Jelenal on suur töökogemus, ta on töötanud personaliosakonna juhataja, äri-treenerite metoodilise ettevalmistuskateedri juhataja ning konsultandina juhtimise ja personali auditi alal. Ta tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning tõstab oma äri-treeneri kvalifikatsiooni, osaledes eri koolitustel: “Design of an educational environment on the principles of heutagogy and paragogy and tools of involving education“ (Open European Academy of Economics & Politics, Prague, CZ, 120 t., 2020), Kursus kursuse kogumise kohta „Instructional design Bento 2.0“ (Dedu center, 72 t., 2020); Rahvusvaheline programm „Developing Leadership Maturity, Intensive, Part 1&2“  (Vertical Development Academy, HU, 72 t., 2017-2018); Rahvusvaheline programm „Professionaalne coach“  (Ärikool „IPM“, Minsk, 106 t , 2014 a., sertifikaat ICC); Avatud fasilitatsiooni kool „Fasilitatsiooni innovatiivsed tehnoloogiad“ (Grape people, RF, 72 t., 2012-2013, sertifikaat).

On korduvalt nomineeritud konkursil: „Kuldne Psychea“ kui parima meistriklassi looja Raamatu „Treening juhi ressursi areng“ autor, „Retš“, Sankt-Peterburg, 2008 a.; „Metoodiline juhend meeskonna loomise treening“, „Imaton“, Sankt Peterburg, 2017.

Eterna Koolituskeskuses viib alates 2009. aastast  läbi avatud koolitusi, seminare ja treeninguid ka ettevõtete tellimuskoolitusi. Viis läbi koolitusi niisugustele ettevõtetele nagu  Eеsti Energia AS, Fortago Group OÜ,  Eskaro AS, VKG Oil OÜ, Molycorp Silmet AS, aga ka Narva, Sillamäe, Jõhvi ning Tallinna lasteaedadele ja koolidele. On välja töötanud koolitusprogrammid: „Andragoog“ (110 tundi), „Projektijuht“ (140 tundi), „Efektiivne juht“ (30 tundi).

Jelena Tihhonova

Jelena Tihhonova on lõpetanud Leningradi Lennunduse Mõõteriistade Tööstuseinstituudi erialal „Raadioelektroonika“, hiljem Rakendusliku Psühholoogia Instituudi IMATON erialal “Organisatsiooniline psühholoogia”(2008). Lisaks on ta õppinud järgmistel koolitustel: „Treener ja grupp: professionaalsuse saladused“ (IMATON, 2008), “Mänedžer ja organisatsioon” (Suurbritannia Avatud Ülikool, Ärikool, 2006) jt. Aastatel 1991-1996 ta on töötanud Kohtla-Järve Polütehnikumi informaatikaosakonna juhatajana ja informaatika õppejõuna. Alates 1994. aastast Jelena viib läbi arvutiprogrammide alaseid koolitusi täiskasvanutele.
Alates 2009.a. Jelena Tihhonova Eterna Koolituskeskuse OÜ tegevjuht, koolitaja ja nõustaja. Aastatel 2011 – 2022 ta on täiendanud end Inimese disaini valdkonnas. Jelena on läbinud järgmised koolitused Inimese Disaini Rahvusvahelises Koolis (IHDS): The Professional Training Analyst Program, Child Development Analyst Training, Living Your Design Guide Certification Program, The Differentiation Degree Program, Rave ABC ja Rave Cartography Teacher Trainings, BG5 Career & Business Consultant Certification Program.
Jelena on esimene Inimese Disaini Rahvusvahelise Kooli (IHDS) Eesti sertifitseeritud analüütik, giid ja koolitaja. Alates aastast 2015 tegeleb ta nõustamisega Inimese disaini süsteemis, viib läbi treeninguid ja seminare. Ta viib läbi individuaalseid konsultatsioone eri teemadel, nt isiksuse areng, lapse areng ja suhete analüüs. Ka viib läbi konsultatsioone väikeettevõtete juhtidele, et kõrvaldada kollektiivis tekkinud „lünki“, mis viivad aja ning   ressursside kaotuseni ja suurendavad edu näitajaid.

Oma tugevateks külgedeks koolitaja rollis peab ta õpetatava aine põhjalikku tundmist, hoolivat suhtumist oma õppijatesse ja loomingulist lähenemisviisi õppeprotsessis.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tugiisiku koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus

Kutsestandard: Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4

Õppe kogumaht:

280 ak tundi (160 ak tundi auditoorset õppetööd, sh 16 ak tundi esmaabiandja väljaõpet, 80 ak tundi praktikat ja 40 ak tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega lapse ning täiskasvanu hooldamise valdkonnas.

Õppe eesmärk:
Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tugiisikuna ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• mõistab tugiisiku töö sisu, tema rolli, kohustusi ja õigusi;
• arendab kliendi sotsiaalseid oskuseid;
• oskab kasutada saadud psühholoogialaseid teadmisi;
• toetab ja arendab kliendi tegevusvõimet;
• juhendab klienti igapäevaelu toimingutes;
• oskab efektiivset koostööd klientide ja nende lähedastega;
• oskab anda esmaabi

Õppesisu

SOTSIAALPOLIITIKA

• Tugiisiku töö alused
• Tugiisiku koht sotsiaalhoolekandes, pädevus ja vastustus
• Tugiisiku isiksulised jooned
• Seadusandlus ja õigused ning kohustused tugiisiku töös
• Eetilised aspektid tugiisiku töös
• Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

• Teenuste osutamine tugiisiku töös. Levinumad teenused.
• Füüsilised ja psüühilised puudused
• Puudega isku taotluste täitmise alused

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

• Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vanadus ja surm.
• Levinumad psühholoogilised probleemid inimese elu erinevatel perioodidel
• Erivajadustega inimestega suhtlemine eriolukordades
• Reageerimine käitumisprobleemidel
• Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

• Suhtlemisoskused tugiisiku töös
• Teenuste osutamise etapid
• Tugiisiku isiksuse roll tema töös (väärtused, tõekspidamised jt)
• Individuaalne töö, meeskonnatöö, võrgustiku töö
• Väärkohtlemine sugulaste vahel
• Kontakti loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
• Kuulaja motiveerimine koostööks
• Konfliktsituatsioonid
• Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
• Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
• Vägivalla ennetamise võimalused
• Tugiisiku töö väärkoheldud inimestega

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

• lapse eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
• erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
• elustamise ABC;
• esmaabivõtted ja –vahendid.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kahekümnes (120) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja juhtimisanalüüsi koostamine.

Hindamismeetod:

Juhtumianalüüs (koostamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Õppija oskab lahendada juhtumi, kasutades kursuse raames saadud teadmisi ja oskusi.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridus ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Koolituse sisu

Tõhusad arvuti kasutamise tehnikad. Andmete töötlemine Exceli ja Google’i arvutustabelites.

Amazoni platvormi struktuur ja kasutajaliides. Peamised nupud, põhiterminid.

Jae- ja hulgimüügiketid.

Amazoni müüjaid abistavad tööriistad Keepa ja Helium 10 ning rakendus Seller Assistant.

Rutiinsete ülesannete lihtsustamine tehisintellekti abil.

Konto registreerimine Amazoni platvormil. Vigade vältimine registreerimisel. Maksesüsteemid ja nende ühendamine.

Hulgimüük. Tarnijate otsimise täisprotsess.

Toodete otsing arbitraažiks. Kasumlike toodete otsing.

Valitud toodete analüüs. Märgid, mis näitavad, et valitud toode on müügiks sobiv.

Paberimajandus. Töökeskkonna korraldamine ja dokumendihaldus.

Logistikaladude valimine ja koostöö nendega.

Amazoni konto liides.

Tööriist Sellerboard. Arvandmete, kasumi ja käibe arvestus ning analüüs.

Kaupade kaugsaatmine Amazoni logistikakeskuste kaudu.

Tootelehtede konkurents. Reeglid ja tehnikad, kuidas oma kaupa tootenimekirjas tõhusalt müüa.

Automaatne hinnakujundus, hinna muutmine. Hindade automaatse muutmise tehnoloogia.

Aruanded ja raha väljavõtmine. Aruannete allalaadimine ja andmete ettevalmistamine maksuaruandluse jaoks.

Arvestus ja kontroll. Äriandmete haldamine minimaalse ajakuluga.

Maksud ja juriidiline isik. Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Äriühingu asutamise etapid: uue äriühingu registreerimine äriregistris.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
320 ak. tundi, millest on 210 ak tundi auditoorset tööd ja 110 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava;

Tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis;  anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas;õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab töötada erivajadustega lastega;
• püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;
• oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
• kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu

ERIVAJADUSTEGA LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

Erivajadustega laste toetamise korraldus.
Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
Erivajadustega laste arengu jälgimine.
Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE

Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt.

PEDAGOOGIDE MEESKONNATÖÖ ROLL ERIVAJADUSTEGA LASTE TOETAMISEL JA ÕPETAMISEL

Töökorralduse alused erivajadustega lastele teenuste osutamisel
Pedagoogide ja vanemate koostöö erivajadustega laste õpetamisel.
Vanemate psühholoogiline toetamine, töö erivajadustega laste vanematega.
Erivajadustega laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
Meeskonnatöö roll erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED

Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
Meeskonnatöö oskused.
Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid

ADAPTATSIOONI PROBLEEMID

Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.

EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS

Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
Õppeasutuses õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused

PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED

Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
   2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
   3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
   4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
   5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
   6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
   7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
   8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
   9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
   10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
   11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
   14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
   15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
   16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja viiekümne seitsmes (157) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus; enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks. Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.12.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Eripedagoogika eelkooliealistele õppeasutustele

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
160 ak. tundi (100 ak. tundi auditoorset tööd ja 60 ak. tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava; tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas.

Õpiväljundid:Koolituse lõpuks õppija:

• oskab töötada erivajadustega lastega;
• püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;

Õppesisu

HEV-LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

• HEV-laste toetamise korraldus.
• Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
• Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
• Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
• HEV-laste arengu jälgimine.
• Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

HEV-LASTE ARENGU TOETAMINE

• Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
• Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
• Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
• Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
• Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
• Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt

HEV-LASTELE TEENUSTE OSUTAMISE TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

• Pedagoogde ja vanemate koostöö HEV-laste õpetamisel.
• Vanemate psühholoogiline tugi. HEV-laste vanematega töö.
• HEV-laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
• HEV-lastele sobiva keskkonna loomine
• Meeskonnatöö roll HEV-laste toetamisel ja õpetamisel

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
   2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
   3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
   4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
   5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
   6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
   7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
   8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
   9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
   10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
   11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
   14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
   15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
   16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt seitsmekümne viies (75) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
  tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
160 akadeemilist tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides;

anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;

kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste  võimalusi.

Õppesisu

1. ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
   1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
   1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
   1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
   1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
   1.5. Meeskonnatöö oskused.
   1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.
2. ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
   2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
   2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
   2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
   2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.
3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
   3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
   3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
   3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
   3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)
4. PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
   4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
   4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
   4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
   4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
   2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
   3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
   4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
   5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
   6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
   7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
   8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
   9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
   10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
   11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
   14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
   15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
   16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Täiskasvanute koolitaja (andragoogi) koolitus

Õppekavarühm:
Kasvatusteadused

Õppekava koostamise alus:

• Täiskasvanute koolitaja, tase 5
• Täiskasvanute koolitaja, tase 6

Õppe kogumaht:
180 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 70 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

• igat tüüpi haridusasutuste juhid ja õpetajad, kelle tegevus on seotud täiskasvanuharidusega;
• personaliosakonna, haridus- või arendusosakonna juhid ja töötajad, kes korraldavad või viivad ettevõttes läbi koolitusi;
• erinevas vormis koolitusi pakkuvad spetsialistid (seminaride, töötubade, ümarlaudade, õppe sessioone);
• erinevatele täiskasvanute sihtrühmadele suunatud koolitusprogrammide juhid;
• äritreenerid ning äri-coachid;
• täiskasvanutele mõeldud huvitegevuse juhendajad (uute hobide õppimine, kasulike harjumuste omandamine jms.)

Õppe eesmärk:

Õpetajate ametipädevuste kvaliteetne muutumine ning areng, mis on  vajalik täiskasvanuhariduse valdkonna erialaste probleemide lahendamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• omandab täiskasvanud õppijate õppe korraldamise aluseid;
• oskab õpetada täiskasvanud õppijaid, arvestades nende individuaalseid ja vanuselisi iseärasusi;
• oskab rakendada täiskasvanute õppijate koolitamise kaasaegseid tehnoloogiaid õppe-eesmärkide saavutamiseks;
• koostab ja kaitseb ennese kui andragoogi eneseanalüüsi;
• saab võimalusi enesetäiendamiseks.

Õppesisu

ANDRAGOOGIKA OLEMUS, MÕISTED JA PÕHIMÕTTED

• Täiskasvanute õpe elukestva õppe süsteemis.
• Täiskasvanu kui õpisubjekt. Andragoogika olemus ning roll.
• Täiskasvanute õpetaja kutsestandard Eestis.
• Täiskasvanute koolituse seadus.
• Täiskasvanute õpetaja eetika.
• Täiskasvanute koolitaja pädevused.

TÄISKASVANUHARIDUSE KONTSEPTSIOONID JA TEHNOLOOGIAD

• Täiskasvanuhariduse arengu teooria ning praktika ajalooline tagasivaade.
• Vanuseline periodiseerimine täiskasvanute tööalase ning isikliku kohanemise probleemide lahendamisel.
• Аndragoogika ja akmeoloogia. Meisterliku tegevuse suutlikkuse probleem
• Kohanenud täiskasvanuhariduse süsteemid.

HARIDUSLIK DISAIN

• Andragoogika õppe käsitlused.
• Täiskasvanuõppe protsessikaart. Disain läbi õpimudelite.
• Õppimise kujundamine läbi õppija kogemuse.
• Õppemeetodite klassifikatsioon, vormi ning vahendite valiku põhimõtted.
• Elektroonilise ja mobiilse hariduse tehnoloogiad.
• Моodulõpe kui täiskasvanuhariduse tehnoloogia.

ÕPPEPROTSESSI ETTEVALMISTAMINE

• Õpilasrühma õpivajaduste väljaselgitamine.
• Õppekava koostamine ja koolituste/kursuste planeerimine.
• Õppematerjalide ning vahendite kohandamine täiskasvanuõppes.
• Õpitulemuste saavutamise hindamine ja analüüs.
• Õpikeskkonna kujundamine. Hariduskeskkonna modelleerimise meetodid.

HARIDUSPROTSESSI LÄBIVIIMINE

• Juhtiva õppeprotsessi rolli teadlik valik.
• Aktiivõppemeetodite kasutamine.
• Dialoog õppetöös. Tagasiside õpilasele õppeprotsessis.
• Rühmatöö eripära õpilastega töötamisel.
• Rühma dünaamika. Rühma arenguprotsessid ning nende juhtimine.
• Töötamine raskete koolitusel osalejatega.
• Õpilaste arengu ja motiveerimise toetamine.

ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG

• Täiskasvanute koolitaja pädevused.
• Refleksiivse mõtlemise arendamine. Peegeldustasemed.
• Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis.
• Motivatsioon ja eneseareng täiskasvanute õpetajana.
• Kõnekunst ning avalik esinemine.
• Professionaalse läbipõlemise ennetamine.
• Supervisioon täiskasvanutega tundide läbiviimisel.

ENESEANALÜÜSI KOOSTAMINE 5. VÕI 6. TASEME KUTSEEKSAMIKS

• Täiskasvanute õpetaja universaalsete pädevuste analüüs ja kirjeldamine.
• Andragoogi eneseanalüüsi ettevalmistus.
• E-portfoolio loomine.
• Materjali paigutamine elektroonilisse keskkonda.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

• Змеёв С.И. Андрагогика. Основы теории, истории и технологии обучения взрослых. – М., 2007
• Бланшар К. Лидерство: к вершинам успеха. – М., 2008
• Мандель Б. Р. Андрагогика: история и современность, теория и практика. – М., Берлин, 2017
• Громкова М.Т. Андрагогика: теория и практика образования взрослых. – М., 2012
• Основы андрагогики. Под ред. И. А. Колесниковой. — М. ,2007
• Рабочая книга андрагога / Под ред. С.Г. Вершловского. – СПб., 1998
• Теслинов А.Г., Протасова И.А. Образование по-взрослому. Дух андрагогики. – М., 2020
• Теслинов А.Г., Безлепкин В.В., Петров В.Л., Щенников С.А. Обоснование российской концепции непрерывного образования взрослых. – М., 2014.
• Пигров К.С., Секацкий А.К. Бытие и возраст. Монография в диалогах. – СПб, 2017
• Malcolm S. Knowles, The Adult Learner. – 1984
• Grow, Gerald O. Teaching Learners to be Self-Directed. – Adult Education Quarterly, 1991, 41
• Stewart Hase, Chris Kenyon. From Andragogy to Heutagogy. – 2001
• Anderson L. & Krathwohl D. A. Taxonomy for Learning, Teaching and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational. – 2001
• Вачков И. Основы технологии группового тренинга. Психотехники: Учеб. Пособие. – М.: Ось, 2000.
• Бакли Р., Кэйпл Д. Теория и практика тренинга. – СПб.: Питер, 2002.
• Дерябо С.Д., Ясвин В.А. Гроссмейстер общения. –М.: Смысл; СПб.: Питер, 2004
• Кларин М. Корпоративный тренинг: от А до Я. – М., 2001.
• Моносова А.Ж. Книга для бизнес-тренера: технологии и искусство. – СПб.: Речь, 2008.
• Психогимнастика в тренинге. Под ред. Хрящевой Н.Ю. – СПб.: Речь, 2014.
• Сидоренко Е.В. Технологии тренерской работы. Книги для бизнес-тренеров. – М.: Университет «Синергия», 2018
• Сидоренко Е.В. Технология создания тренинга. – СПб.: Речь, 2007
• Большаков В.Ю., Эволюционная теория поведения. – СПб, из-во СПбГУ, 2001
• Наумов В. Проектирование корпоративного электронного курса. – Минск, 2012
• Стак Э. Коучинг на предприятии. Станьте менеджером – тренером. – М., 2006
• Трофимов В., Ломова И. Методология разработки модульных курсов // Новые знания. – 2000,№ 2
• Eickmann, P., Kolb, A., & Kolb, D. A. Designing learning. – 2004
• Gibbs G. Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. – 1988
• Kirkpatrick, D. L. Evaluating training programs: the four levels. – San Francisco, 1998
• Hallie Preskill, Darlene F. Russ-Eft. Building Evaluation Capacity: 72 Activities for Teaching and Training. – 2004
• Ülo Voolglaid „Напутствие гражданину“, Tallinn 2019
• Закон об обучении взрослых. Вступил в силу 12 01.09.2019 г
• Закон о защите авторских прав
• Закон о защите личных данных
• Кодекс профессиональной этики преподавателя взрослых

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheksakümne kahes (82) kontakttunnis. Lisaks tuleb iseseisvalt täita eneseanalüüsi vorm, välja töötada ja esitada oma koolitusprogramm ning läbida supervisioon.

Hindamismeetod:

Eneseanalüüs, õppekava, supervision.

Hindamiskriteerium:

– Praktilised ülesanded eneseanalüüsi kirjutamiseks

– Koolitusprogramm, mis on koostatud vastavuses standardile

– Oma koolituskursuse õppetunni läbiviimine täiskasvanud auditooriumile ning tagasiside edastamine.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:

04.04.2021

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Objektide projekteerimine ja disain AutoCAD’is

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

100 ak tundi, millest 83 on auditoorset tööd ja 17 tundi iseseisvat tööd

Sihtrühm:

Isikud, kes alles teevad tutvust projekteerimisega.

Isikud, kes vajavad AutoCADi kasutamise oskust oma töö jaoks.

Isikud, kes soovivad täiendada oma projekteerimisoskusi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on juhendada joonestajat täiendama arvutipaketi AutoCAD tehnilisi võtteid jooniste valmistamisel. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast arvutiga töötamisel täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab kasutada AutoCADi professionaalsel tasemel, luues keerulisi projekte nullist;
• oskab luua ja redigeerida mitmefunktsioonilisi dünaamilisi objekte;
• suudab luua seoseid eri programmide dokumentide vahel, tagades tõhusa teabevahetuse projekti raames;
• omandab jooniste vormindamise, printimise ja redigeerimise tehnikad, luues asjatundlikult koostatud dokumente;
• oskab luua sisemise dokumendihaldussüsteemi, mis tagab tõhusa dokumendihalduse ettevõttes.

Õppesisu:

• Sissejuhatus AUTOCADi
• Joonise loomine
• Objektide põhiomadused
• Geomeetrilised primitiivid kui kujutiste alused
• Komplekssed geomeetrilised primitiivid
• Pilditöötluse tööriistakomplekt
• Režiimide seaded ja praktilise joonestamise tehnikad
• Süsteemi võimalused
• Joonise vormistamine
• Plokkide loomine ja kasutamine
• Kasutussüsteemide loomine
• Jooniste mõõtmete määramine
• Joonise paberkoopia saamine
• AutoCADi kolmemõõtmelise graafika võimaluste hindamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend

• Николай Жарков, М. Финков, AutoCAD 2019. Полное руководство. Издательство: «Наука и техника», 2016
• Эллен Финкельштейн: AutoCAD 2010 и AutoCAD LT 2010. Библия пользователя (+DVD). Издательство: «Вильямс,», 2010
• Николай Плещук, Autocad 2007 2d/3d – моделирование. Издательство «Русская Москва», Москва, 2007
• Ботвинников А.Д., Виноградов В.Н., Вышнепольский И.С., Черчение. 7-ых – 8-ых классов. Издательство: «Астрель», 2009
• Короев Ю.И, Черчение для Строителей. Издательство «Высшая школа», 2017
• Бродский А.М., Фазлулин Э.М., Черчение (металлообработка). Издательство: «Академия», Москва, 2011
• В.Н Виноградов, черчение, учебник для средней образовательной школы, издательство «просвещение», 1977
• Эрнст Нойферт, проектирование и строительное. Дом, квартира, сад. Издательство: «Архитектура-С», 2006
• https://autocad-specialist.ru/ (Алексей Меркулов)
• https://knowledge.autodesk.com/ru/support/autocad?sort=score (Поддержка и обучение)

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuuekümne kahes (62) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputöö vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid

Kompleksse 2D joonise loomine

Õppija oskab …

• luua jooniseid plokkide, koorumise, joontüüpide jms abil.
• salvestada ja printida saadud projekti

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel infotehnoloogia alane eriala.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Excel oskuslikul tasemel

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

70 ak tundi, millest 48 on auditoorset tööd ja 22 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad professionaalselt koostada tabeleid, graafikuid, teha keerulisi arvutusi, töötada mahukate andmed

Kõik, kes töötavad andmetega

Kõik, kes soovivad kasutada Excelit igapäevaülesannete täitmiseks

Kontoritöötajad, assistendid ja juhid

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on anda teadmisi MS Excel’is töötamisest. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• suudab oluliselt tõhusamalt Excelit kasutada, mis aitab probleeme kiiremini lahendada;
• tunneb Exceli erinevaid andmetüüpe ning oskab kasutada kiirklahve ja kiirpääsuriba;
• teab andmete ettevalmistamise protsessi optimeerimise meetodeid ja oskab iseseisvalt andmeid edasiseks analüüsiks konfigureerida;
• oskab rakendada valemeid ning koostada ja kasutada koondtabeleid; saab aru, kuidas need vahendid lahendavad mitmesuguseid probleeme, ja suudab neid oma töös edukalt rakendada;

Õppesisu:

SISSEJUHATUS MICROSOFT EXCELISSE

• Exceli ülesehitus
• Töövihiku mõiste
• Töövihiku välisilme muutmine
• Töövihiku lehtede haldamine
• Töövihiku haldamine
• Töövihiku loomine
• Töölehtede muutmine ja kohandamine, lehtede ümberpaigutamine
• Töövihiku salvestamine

ANDMETE SISESTAMINE JA MUUTMINE TÖÖLEHEL

• Teabe sisestamine
• Teabe muutmine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine
• Dokumendi teksti vormindamine
• Eri liiki teabe sisestamine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine

TÖÖLEHE ELEMENTIDE JA ANDMETE VORMINDAMINE

• Töölehe elementide haldamine
• Numbrite ja teksti vormindamine
• Tingimuslik vormindamine
• Andmete visualiseerimise vahendid
• Töölehe elementide ja andmete vormindamine
• Veeru laiuse või rea kõrguse muutmine
• Veergude, ridade, lahtrite vahemiku lisamine (kustutamine)
• Numbrite vormindamine
• Teksti vormindamine lahtris
• Tabeli stiilide kasutamine
• Tingimusliku vormindamise reeglite loomine
• Andmete visualiseerimise vahendite rakendamine

ARVUTUSTE TEGEMINE

• Funktsiooni mõiste
• Funktsiooni viisardi kasutamine valemite koostamisel
• Vigade tuvastamine ja parandamine
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Suht- ja absoluutviidete kasutamine valemites
• Nimelised vahemikud
• Funktsioonide kasutamine arvutuste tegemisel
• Valemite koostamine funktsiooni viisardi abil
• Vigade avastamine ja parandamine valemites ja funktsioonides
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Absoluutviidete loomine ja nende kasutamine valemites
• Lahtri või lahtri vahemiku nimetamine
• Nimede kasutamine arvutuste tegemisel

ANDMESTRUKTUURIDE HALDAMINE

• Nimekirja koostamine
• Nimekirja kasutamise automatiseerimise tööriistad
• Andmete sorteerimine ja filtreerimine
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine
• Koondtabel
• Spetsiaalse andmevormi kasutamine nimekirja automatiseeritud kasutamiseks
• Lihtne ja keeruline andmete sorteerimine
• Andmete filtreerimine (laiendatud filtri kasutamine)
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine

• Andmete analüüsimine koondtabeli abil

PROGRAMMI MS EXCEL GRAAFILISED VÕIMALUSED

• Objektide loomine (kujundid, WordArti objekt, illustratsioonid)
• Objektide haldamine vihikus
• Tabeliandmete esitamine diagrammi kujul
• Praktiline ülesanne: Exceli graafiliste võimaluste rakendamine
• Graafiliste objektide loomine lihtsate kujundite abil
• WordArti objekti loomine
• Eri tüüpi diagrammide koostamine
• Objektide haldamine vihikus
• Diagrammide loomine ja vormindamine

TÖÖVIHIKU ETTEVALMISTAMINE TRÜKKIMISEKS

• Väljatrükitava lehe seadete konfigureerimine
• Lehe päis
• Töövihiku trükkimine
• Töövihiku jagamine lehekülgedeks
• Leheküljenumbrite lisamine
• Lehe päise lisamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Уокенбах Дж. – Microsoft Excel. Библия пользователя
2. Excel® 2019 BIBLE Michael Alexander Dick Kusleika Previously by John Walkenbach
3. Джон Уокенбах. Формулы ® в Microsoft Excel 2010
4. Excel 2013. Трюки и советы Джона Уокенбаха
5. Николай Павлов Microsoft Excel: Готовые решения- бери и пользуйся!
6. https://prooffice24.ru/category/excel-will-help/Excel поможет
7. https://www.planetaexcel.ruПланета EXCEL
8. https://office-guru.ru/excel/samouchitel-excel-dlja-chainikov-1.htmlСамоучитель по Microsoft Excel для чайников
9. https://exceltable.com/uroki-excel/уроки работы в excel для начинающих и опытных пользователей
10. https://excel2.ru/MS Excel для новичков и профессионалов

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmekümne kuues (36) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Tabelite koostamine

Õppija oskab …

• koostada ja vormistada korrektset tabelit;
• kirjutada valemeid ja kasutada funktsioone;
• töötada mahukate andmebaasidega.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Graafiline disain Photoshopiga

Õppekavarühm:

Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine

Õppe kogumaht:

70 ak tundi, millest 48 ak tundi on auditoorset tööd ja 22 ak tundi iseseisvat tööd

Sihtrühm:

Isikud, kes soovivad saada ülevaate Adobe Photoshop’i programmiga töötamisest.

Isikud, kes soovivad omandada professionaalse pilditöötluse oskuse.

Isikud, kes kasutavad graafikat.

Disainerid, kunstnikud ja fotograafid

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on anda osalejatele praktilist oskusteavet, et tõhusalt ja eesmärgipäraselt kasutada Adobe Photoshop’i.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• omandab praktilised oskused, kuidas Adobe Photoshopi pilditöötlustarkvara kasutada;
• orienteerub programmis vilunult ja oskad selle funktsioone praktikas kasutada;
• oskab meisterlikult värve kasutada;
• omandab mitmesugused töötlemis- ja monteerimisoskused.

 Sissejuhatus

• Adobe Photoshopi eesmärk ja struktuur. Adobe Photoshopi tarnevõimalused. Photoshop Standardi ja Extendedi erinevused
• Rasterkujutise (bitmap) mõiste. Rasterkujutiste omadused, parameetrid ja vormingud
• Graafilise tahvelarvuti kasutamise põhimõtted: tahvlite ülevaade (tüübid), harrastajate ja asjatundjate tahvelarvutite erinevused, programmis Adobe Photoshop kasutamise eripärad
• Programmi kasutajaliidese konfigureerimine. Tööala (workspace) mõiste. Tööala isikupärastamine
• Uue kujutise loomine
• Failide avamine ja sulgemine. Rakenduse AdobeBridge kasutamine
• Kujutiste põhiparameetrite muutmine
• Kadreerimine

Kujutise alade esiletõstmise tehnikad

• Kujutise alade esiletõstmise viiside ülevaade. Lokaalse esiletõstmise vahendid: vahendite eesmärk, parameetrite seadistamine
• Keerulise kujuga alade esiletõstmise tehnikad. Adobe Photoshopi eripärad
• Esiletõstmise vormi muutmine. Esiletõstmisalade liitmine, lahutamine ja ristamine. Ala piiride hajutamine
• Tööriista Refine Edge kasutamise eripärad
• Tegevused esiletõstetud alaga: liigutamine, dubleerimine, skaleerimine, pööramine, moonutamine

Kihilise kujutise loomine

• Milleks on vaja kihte?
• Kihi loomise võimalused. Kihtide käsitsemine. Kihi parameetrid
• Kihtide haldamine paleti Layers abil
• Mitmekihilise kujutise kasutamise eripärad
• Mitmekihilise faili salvestamine
• Mitme kihi esiletõstmine ja ühendamine
• Kihi sisu transformeerimise eri viisid (Free Transform, Content-Aware, Puppet Warp)

Mitmekihilise kujutise kasutamine

• Rühmitamine
• Kihi stiilid: varju, halo, reljeefi imitatsiooni loomine
• Tekstikihid (ülevaade)
• Teksti kasutamine Adobe Photoshopis. Tekstikihi rasterdamine
• Montaaži loomine mitme kujutise põhjal
• Kihtide ühendamine

Joonistamise tehnika

• Vabakäejoonise loomise vahendid. Pintslite, aerograafi, pliiatsite, kustutuskummi kasutamine
• Pintsli värvi valimine. Palett Colorpicker
• Pintsli kuju valimine. Pintsli seadistamine. Pintslikogude ühendamine. Uue pintsli loomine
• Pintsli parameetrite valimine. Läbipaistmatus, segamisrežiimid
• Alade varjutamine
• Gradientide tüübid, omadused. Uute gradientide loomine ja salvestamine

Retušeerimistehnika

• Kujutise detailide puhastamine ja taastamine tööriistade Clone Stamp, Spot Healing Brush, Healing Brush, Patch Tool, Content-Aware Move Tool abil.

Kloonimise allikate seadistamine

• Tööriista History Brush kasutamine
• Paiksete värvimoonutuste (punaste silmade) eemaldamine
• Pildiparandustööriistade kasutamine

Keerulise montaaži tegemine

• Üldteave kanalite kohta. Kanalite tüübid. Alfakanalite loomine ja salvestamine
• Kihimask
• Kihimaski kasutamine kompleksse mittelõhkuva montaaži jaoks (omadused, põhimõtted, võimalused)

Korrigeerimise kihid ja filtrid

• Põhilised kujutise korrigeerimise toimingud. Automaatse korrigeerimise meetodid
• Täitekihid
• Korrigeerivate kihtide kasutamine mittelõhkuvaks korrigeerimiseks
• Standardfiltrid (ülevaade): Filter Gallery, Render
• Laiendatud funktsioonide ülevaade

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

• Авторская группа « ПРОКДИ», Adobe Photoshop cs5- официальная русская версия, учебный курс. Издательство «Наука и техника, Санкт-Петербург 2012»
• Кэтрин Айсманн. Ретуширование, обработка изображений в Photoshop. Издательсво: «ДЕСС КОМ», 2002
• Скотт Келби, справочник CS6 по цифровой фотографии. Издательство: Вильямс, Москва, Санкт-Петербург, Киев, 2013
• Adobe photoshop cs6. Официальный учебный курс. Издательства: «Эскмо», Москва, 2013
• https://www.adobe.com/ru/products/photoshop.html (Поддержка и обучение)
• https://adobeps.ru/download/photoshop-lessons/
• https://rugraphics.ru/photoshop/lessons
• https://photoshopworld.ru/lessons/

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmekümne kuues (36) kontakttunnis. Lisaks tuleb teha lõputöö vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteerium.

• Foto taastamine.
• Kollaaži loomine.

 Õppija oskab …

• töödelda pilte, kasutades erinevaid efekte;
• taastada vana ja kahjustatud foto;
• luua kollaaaz etteantud teemal.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Modelleerimine 3D Max

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

90 ak tundi, millest 60 ak tundi on auditoorset tööd ja 30 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Isikud, kes tahavad õppida 3D-modelleerimist nullist

Isikud, kes soovivad omandada 3D-modelleerija elukutse

Isikud, kes tegelevad animatsioonide ja projekteerimisega

Isikud, kes soovivad parandada 3D-mudelite loomise oskust

Kujundajad, kunstnikud, mänguarendajad

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on 3D MAX programmis töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamine selleks, et luua kolmemõõtmelist graafikat. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• omandab praktilised oskused, et kasutada tarkvara 3ds Max iseseisvalt;
• oskab kasutada animeerimise ja modelleerimise funktsioone;
• suudab ise luua 3D-mudeleid;
• oskab oma mudeleid tekstuurida ja animeerida;

Õppesisu:

Sissejuhatus

• 3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
• Üldine ja tehniline teave
• 3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
• Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
• Stseenide loomine lihtsatest objektidest
• Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

• Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
• Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
• Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
• Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

• Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
• Hulknurksete objektide omadused ja muutused
• Modelleerimise esimesed sammud
• Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

• Sisustuselementide loomine
• Ruumikasti loomise viisid
• Sisustuse modelleerimise alustamine
• Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

• Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
• Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
• Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

• Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
• Mooduli Vray põhiseaded
• Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
• Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

• Materjalide pealepanek
• Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
• Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

• Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
• Kaamerate paigaldamine
• Kaamerate ja valgusallikate omadused
• Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

• Välisilme visualiseerimise eripärad
• Muru loomise viisid
• Veepindade loomise viisid

Animatsioon

• Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
• Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
• Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
• Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

• Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

• Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
• Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
• Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
• Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

• Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
• Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
• Character Studio ülevaade

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

• Александр Горелик, Самоучитель 3ds Max 2018. Издательство: «БХВ-Петербург», Санкт-перербург, 2016
• Ольга Миловская, 3d max Дизайн интерьеров и архитектуры.  Издательство «Питер», Санкт-Петербуг, 2017
• https://3dlancer.net/ru/lessons/3d-max
• http://soohar.ru/uroki-3d-max-dlya-nachinayushhix/
• http://ss-prihodko.ru/
• https://www.youtube.com/c/3dshko/videos

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt neljakümne viies (45) kontakttunnis. Lisaks tuleb luua oma koduleht vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteerium.

Majapidamistarvete modelleerimine

Õppija oskab …

• kasutada sise- ja väliskujunduse ning ka teisi funktsioone
• kasutada oma materjale ja erinevaid modifikaatoreid
• luua fotorealistliku pildi ja mitut tüüpi animatsiooni

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

UX/UI-disainer

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

90 ak tundi, millest 60 ak tundi on auditoorset tööd ja 30 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad nullist õppida looma pilkupüüdvaid veebilehti endale, oma ettevõttele või vabakutseliseks tegevuseks. Kes soovivad omandada uue eriala IT-valdkonnas. Kes tegutsevad seotud valdkonnas ja soovivad laiendada oma teadmisi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on praktiliste oskuste omandamine kaasaegse liidesega mugava kodulehekülje loomiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab ise luua funktsionaalseid veebilehti;
• oskab teha kasutajakogemuse (UX) uuringuid ja luua prototüüpe;
• suudab arendada kasutusmugavaid ja atraktiivseid rakendusliideseid;
• oskab kasutada virtuaalservereid, veebimajutuskeskkondi, domeene ja veebiplatvorme;
• oskab hallata UI/UX-disaini loomise protsessi alates idee sünnist kuni selle elluviimiseni;
• võib kindlalt alustada karjääri IT-valdkonnas.

Õppesisu:

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus

UI/UX graafilise disaini arendamine

Raster- ja vektorgraafika

Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop

Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad

Graafika import ja eksport

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus

Tüpograafia ja kirjatüübid

Värvikasutus. Kompositsioon

Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine

Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused

Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente

Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel

Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus

Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid

Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.

Kohanduv ja mobiilisõbralik disain

CV ja portfoolio koostamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

• Дмитрий Кирсанов. “Веб-дизайн”
• Стив Круг. “Веб-дизайн: не заставляйте меня думать”
• Тим Кедлек. “Адаптивный дизайн. Делаем сайты для любых устройств”
• Иоханнес Иттен. “Искусство цвета”
• Джемс Р. Крейг, Ирина Скала. “Шрифт и дизайн. Современная типографика”
• Мартин Томич «Придумай. Сделай. Сломай. Повтори»
• Скотт Митчелл «5 проектов Web-сайтов от фотоальбома до магазина»
• Методические материалы, собственной разработки

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt neljakümne viies (45) kontakttunnis.Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Erineva temaatikaga kodulehe loomine

Õppija oskab …

• luua kohandatud ja mobiilset disaini
• kujundada atraktiivset ning kasutajasõbralikku liidest.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Web & UX/UI-disainer

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

130 ak tundi, millest 85 ak tundi on auditoorset tööd ja 45 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad luua oma isiklikke kodulehekülgi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on praktiliste oskuste omandamine kaasaegse liidesega mugava kodulehekülje loomiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab meisterlikult luua veebilehti, milles on ühendatud pilkupüüdvus ja funktsionaalsus;
• suudab arendada eri seadmetele kohanduvat ja mobiilset kujundust;
• oskab tõhusalt kasutada virtuaalservereid, veebimajutuskeskkondi, domeene ja veebiplatvorme;
• oskab asjatundlikult kasutada värvipaletti ja luua harmoonilisi disainikompositsioone.

Õppesisu:

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus

UI/UX graafilise disaini arendamine

Raster- ja vektorgraafika

Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop

Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad

Graafika import ja eksport

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus

Tüpograafia ja kirjatüübid

Värvikasutus. Kompositsioon

Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine

Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused

Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente

Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel

Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus

Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid

Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.

Kohanduv ja mobiilisõbralik disain

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine

Veebiplatvormide kasutamine

Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil

Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine

Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest

Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine

Mallide ja nende muudatuste kasutamine

E-poe teenuste kasutamine

Täisvalmis veebileht

CV ja portfoolio koostamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

• Дмитрий Кирсанов. “Веб-дизайн”
• Стив Круг. “Веб-дизайн: не заставляйте меня думать”
• Тим Кедлек. “Адаптивный дизайн. Делаем сайты для любых устройств”
• Иоханнес Иттен. “Искусство цвета”
• Джемс Р. Крейг, Ирина Скала. “Шрифт и дизайн. Современная типографика”
• Мартин Томич «Придумай. Сделай. Сломай. Повтори»
• Скотт Митчелл «5 проектов Web-сайтов от фотоальбома до магазина»
• Методические материалы, собственной разработки

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuuekümne viies (65) kontakttunnis.Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Erineva temaatikaga kodulehe loomine

Õppija oskab …

• luua kohandatud ja mobiilset disaini
• kujundada atraktiivset ning kasutajasõbralikku liidest.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Toiduhügieenikoolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Toiduhügieenikoolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

4 akadeemilist tundi, millest 4 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on toitlustus-, tööstus-, kaubandusettevõtete töötajad, toidukäitlejad, klienditeenindajad, koolide ja lasteaedade majandusalajuhatajad, köögipersonal ja kõik, kes tegelevad toidukäitlejana.

Õppe eesmärk:

Parandada spetsialistide teadmisi ja oskusi toiduhügieeni vallas.

Tagada ohutu ja kvaliteetne toitlustus ettevõtetes ja asutustes.

Õppida toiduainete õiget säilitamist, töötlemist ja valmistamist.

Saada isikliku hügieeni ja kahjuritõrje oskused.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• omandab teadmisi toiduainete keemilisest ja mikrobioloogilisest koostisest;
• orienteerub toiduainete käitlemist käsitlevatest õigusaktidest;
• oskab säilitada ja käidelda toiduaineid;
• saab järgida ja teostada isiklikku hügieeni ning kahjuritõrjet.

Õppesisu:

TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

• Mikroorganismid ning nende arengut ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgitused ja nakkused
• Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimise viisid
• Toiduainete säilitamise tingimused ja meetodid, temperatuurirežiimide kontroll
• Toiduaineid käitlevate ettevõtete struktuur, tehnoloogilised protsessid ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen

SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED

• Toiduaineid käsitlevad õigusaktid
• Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest kooskõlas nende tööülesannetega

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Toidu ohutus, toitumine ja haigused; autor Toitumine.ee
• Toiduainete hügieenist; autor KHK õppematerjal
• Toidumärgistusest; autor Põllumajandusamet

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmes (3) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (kirjalik)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• orienteeruda toiduainete käitlemist käsitlevatest õigusaktidest;

• säilitada ja käidelda toiduaineid;
• järgida ja teostada isiklikku hügieeni ning kahjuritõrjet.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastataksevastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud toiduhügieenikoolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Töötervishoiu ja tööohutusalane täiendõppekursus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Töötervishoiu ja tööohutusalane täiendõppekursus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, milleks 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid ja vastutavad isikud

Õppe eesmärk:

• Õpitakse tundma seadusandlust, mis sätestab tööohutuse normid professionaalsete kohustuste täitmisel. Aktuaalsete õigusaktide käsitlemine.
• Töökorraldusele esitatavate nõuete analüüs. Tehnoloogiliste, õiguslike, sanitaar-hügieeniliste ja teiste aspektide käsitlemine töötajate tegevuses.
• Avariita olukordade tagamine.
• Potentsiaalselt ohtlike situatsioonide ja traumatismi vältimine ning ennetamine.
• Töötajate töövõimekuse ja töökvaliteedi parandamine.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna süsteemis ning riikliku järelevalve teostamine;
• järgib tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
• kasutab riskide hindamise meetodeid. 

Õppesisu:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused

Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused

Kutsehaigused ja nende ennetamine (seadusemuudatused)

Riskianalüüs (seadusemuudatused)

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

https://www.riigiteataja.ee/akt/127112018015

• Töötervishoid ja tööohutus

https://www.sm.ee/et/tootervishoid-ja-tooohutus

• Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• orienteeruda tööseadusandluses, töökeskkonna süsteemis ning riikliku järelevalve teostamine;
• kasutada riskide hindamise meetodeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud töökeskkonnaspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

24 akadeemilist tundi, milleks 24 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid ja vastutavad isikud

Kursuse eesmärgid:

• Õpitakse tundma seadusandlust, mis sätestab tööohutuse normid professionaalsete kohustuste täitmisel. Aktuaalsete õigusaktide käsitlemine.
• Töökorraldusele esitatavate nõuete analüüs. Tehnoloogiliste, õiguslike, sanitaar-hügieeniliste ja teiste aspektide käsitlemine töötajate tegevuses.
• Avariita olukordade tagamine.
• Potentsiaalselt ohtlike situatsioonide ja traumatismi vältimine ning ennetamine.
• Töötajate töövõimekuse ja töökvaliteedi parandamine.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

• orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
• omandab ja rakendab uusi teadmisi ja oskusi igapäevatöös;
• järgib tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
• kasutab riskide hindamise meetodeid.

Õppesisu:

1.Töötervishoiu ja tööohutuse üldsätted

• Töökeskkonna mõiste. Terminoloogia
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Direktiivid, standardid

2.Töökoha ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja haldamine

• Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitsealad. Ettevõtte territoorium. Tootmisrajatised
• Mikrokliima tootmisüksuses. Õhukeskkonna kvaliteedi parandamine
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
• Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
• Töö raskus

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused

• Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamise võimalused.
• Teadusliku töökorralduse alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tehniline esteetika
• Tööõnnetuste registreerimine ja uurimine (registreerimine, teavitamine, uurimine)

4.Riigi, tööandja ja töötaja vastutus

• Riiklik järelevalve. Riigiasutused. Riikliku järelevalve süsteem. Töökeskkonna struktuur. Õiguslik alus
• Ettevõtte tasandil: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajate töökeskkonnanõukogu. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine
• Sisekontroll, töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Tervise edendamine töökohal. Koostöö
• Vastutus tööohutuse valdkonna õigusaktide rikkumise eest. Soodustused ja hüvitised

5.Riskitegurid

5.1. Riskitegurid ja mõju tervisele: füüsilised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid

• Müra. Müra vähendamise meetodid
• Vibratsiooni vähendamise meetodid
• Valgustus töökohal. Valgustuse tüübid
• Elektromagnetväljad. Elektromagnetvälja eest kaitsmise meetodid

5.2. Töötervishoid

• Naiste töötervishoid
• Noorte töötervishoid

5.3. Elektriohutus

• Elektrilöögi tüübid
• Elektrilöögi raskusastet mõjutavad tegurid
• Ruumide liigitamine elektrilöögi ohu järgi
• Elektrilöögi eest kaitsvad vahendid
• Staatiline elekter
• Vabastamine elektrienergia mõju alt

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

• Tule- ja plahvatusohutus
  • Hoonete ja konstruktsioonide tulepüsivus
  • Tegutsemine tulekahju korral
• Tulekustutusained
• Mis võib juhtuda, kui ei järgita ohutusnõudeid?

Riskianalüüs ja -hindamine

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

https://www.riigiteataja.ee/akt/127112018015

• Töötervishoid ja tööohutus

https://www.sm.ee/et/tootervishoid-ja-tooohutus

• Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheksateistkümnes (18) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• orienteeruda tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
• järgida tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
• kasutada riskide hindamise meetodeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud töökeskkonnaspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Esmaabiandja väljaõppe koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Esmaabiandja väljaõppe koolitus

Õppekavarühm:

Meditsiin

Õppe kogumaht:

16 akadeemilist tundi, millest 16 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Asutuste ja ettevõtete esmaabiandjad, autojuhid ning kõik, kes soovivad saada teadmisi esmaabi valdkonnast.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgiks on teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• saab teadmisi ja oskusi, kuidas tagada kannatanu ohutust;
• oskab anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
• saab aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
• oskab anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Õppesisu:

Sissejuhatus

• Esmaabi olemus
• Kannatanu seisundi hindamine
• Esmaabi osutamise taktika

Elustamine

• Uppunu elustamine
• Elektrilöögi või infarkti saanud isiku elustamine
• Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
• Esmaabi osutamine ajukahjustuste korral

Esmaabi välise verejooksu korral

Šoki olemus ja selle tunnused

Haavad

• Haavade teke, sidumistehnikad ja -reeglid; rätiku kasutamine; haava sidumise praktiliste oskuste omandamine

Vigastused ja luumurrud

• Lahtise ja kinnise luumurru eripärad
• Luumurru ohud
• Liigeste vigastused (nihestus, venitus, põrutus)
• Lahase panemise meetodid

Mürgistused

Söövitused, põletused, külmakahjustused

Praktika

• Elustamine; laste elustamise eripärad
• Käepärased ained ja meetodid, mida saab kasutada esmaabi andmisel

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Häirekeskuse kodulehekülg (2021). Vaadatud 28.04.2021 https://www.112.ee/et/ulesanded

https://www.112.ee/et/missioon-visioon-vaartused

https://www.112.ee/et/isikuandmete-tootlemine

• American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2010
• American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2015
• European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation. 2015

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheteistkümnes (12) kontakttunnis ja lõputesti sooritamine positiivse tulemusega, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
• aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
• anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud EPR EA koolituse ja saanud tunnistuse, mis annab õiguse läbi viia esmaabikoolitusi.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Esmaabiandja täiendõppe koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Esmaabiandja täiendõppe koolitus

Õppekavarühm:

Meditsiin

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on asutuste ja ettevõtete esmaabiandjad, autojuhid ning kõik, kes soovivad saada teadmisi esmaabi valdkonnast.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgiks on teadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• saab teadmisi ja oskusi, kuidas tagada kannatanu ohutust;
• oskab anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
• saab aidata luumurdude, haavade ja verejookse korral;
• oskab anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Õppesisu:

Sissejuhatus

Elustamine

Esmaabi välise verejooksu korral

Šoki olemus ja selle tunnused

Haavad

Vigastused ja luumurrud

Mürgistused

Söövitused, põletused, külmakahjustused

Praktika

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Häirekeskuse kodulehekülg (2021). Vaadatud 28.04.2021 https://www.112.ee/et/ulesanded

https://www.112.ee/et/missioon-visioon-vaartused

https://www.112.ee/et/isikuandmete-tootlemine

• American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2010
• American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2015
• European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation. 2015

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis ja lõputesti sooritamine positiivse tulemusega, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
• aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
• anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud EPR EA koolituse ja saanud tunnistuse, mis annab õiguse läbi viia esmaabikoolitusi.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on ametilt tuleohutusvolinikud ja -spetsialistid, personali- ja koolitusjuhid.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgid:

Tagada rajatiste ohutu käitamine.

Tagada tulekahjude ennetamine.

Tulekahju mõju minimeerimine.

Inimeste surma ja vigastuste ennetamine.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• orienteerub tuleohutusseadusandluses, tuleohutuse süsteemis ning riikliku järelevalve tavades;
• järgib tuleohutuse tagamise kohustusi ja nõudeid;
• teab evakuatsiooni nõudeid ja tule kustutamise esmavahendeid;
• rakendab uusi oskusi igapäevatöös.

Õppesisu:

Tuleohutuse seadus

• Kohustused tuleohutuse tagamisel. Vastutusala
• Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
• Küttesüsteemi järelevalve, hooldus ja käitamine
• Massiürituste korraldamisele esitatavad tuleohutusnõuded
• Tuletõrje veevarustus
• Dokumentatsioon. Tuleohutuse enesekontrolli aruanne

Põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuded

• Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muude seadmete läheduses, samuti ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses
• Suures koguses põlevmaterjali ja põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

Evakuatsiooninõuded

• Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
• Tulekahju korral tegutsemise plaan
• Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
• Evakuatsiooni skeem
• Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise praktiline õppus

Esmased tulekustutusvahendid

• Tulekustutitele esitatavad nõuded
• Tulekustutite valik ja asukoht objektil
• Tulekustuti töökorras oleku tagamine
• Tuletõrjevooliku süsteem
• Praktika

Tuleohutuspaigaldis ja selle omaniku kohustused

• Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur
• Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
• Automaatne tulekustutussüsteem
• Avariivalgustus
• Piksekaitse
• Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

Tuletööd

• Nõuded tuletööde tegemiseks
• Tuletööde tegija
• Tuletööd ja nende tuleohtlikkus
• Ohutus tuletööde tegemisel
• Tegutsemine tulekahju korral

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (siseministri 30. märtsi 2017. aasta otsus nr 17)

• Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
• Evakuatsiooni tagamine
• Evakuatsioonivalgustus
• Operatiivkaart

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Tuleohutuse seadus. Vastu võetud 5. mail 2010.a
• Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39
• Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumiSiseministri 10. veebruarii 2011.a määrus nr 1
• Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Siseministri 7. jaanuari 2013.a määrus nr 1
• Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded. Siseministri 1. septembri 2010.a määrus nr 43
• Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 40
• Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded. Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44
• Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Siseministri 7. septembri 2010. a määrus nr 47
• Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 38
• Küttesüsteemi puhastamise nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 41
• Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise jateabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10
• Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused,tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Siseministri 16.02.2021.a määrus nr 7
• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri 30.03.30.03.2017.a määrus nr 17
• EVS 812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• orienteeruda tuleohutusseadusandluses, tuleohutuse süsteemis ning riikliku järelevalve tavades;
• järgida tuleohutuse tagamise kohustusi ja nõudeid;
• rakendada tule kustutamise esmavahendeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud tuleohutusspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Tuletöö tegemise koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Tuletöö tegemise koolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on ametilt tuleohutusvolinikud ja -spetsialistid, personali- ja koolitusjuhid.

Õppe eesmärk:

Tagada vajalikud teadmised ja oskused ohutute ja tõhusate tuletööde tegemiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• tead, kuidas tulekahju korral õigesti käituda;
• oskad korraldada ja teha tuletöid, järgides kõiki ohutusnõudeid;
• suudad hinnata tuletöö tegemisega seotud riske ja võtta meetmeid nende vähendamiseks.

Õppesisu:

• Tuletöö tegemise koht, selle valik ja ettevalmistamine
• Tegevus tulekahju korral
• Tulekahju kustutamise alused ja ohutuseeskirjad
• Tulekustutite kasutamine
• Tuletööd ja nende tuleohutus
• Tuletööde täitmisega seonduvad riskid
• Ohutus tuletööde täitmisel

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

• Tuleohutuse seadus. Vastu võetud 5. mail 2010.a
• Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39
• Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumiSiseministri 10. veebruarii 2011.a määrus nr 1
• Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Siseministri 7. jaanuari 2013.a määrus nr 1
• Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded. Siseministri 1. septembri 2010.a määrus nr 43
• Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 40
• Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded. Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44
• Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Siseministri 7. septembri 2010. a määrus nr 47
• Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 38
• Küttesüsteemi puhastamise nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 41
• Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise jateabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10
• Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused,tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Siseministri 16.02.2021.a määrus nr 7
• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri 30.03.30.03.2017.a määrus nr 17
• EVS 812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (kirjalik)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

• tegutseda tulekahju korral;
• korraldada tuletööde läbiviimist.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud tuleohutusspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

06.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides; anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
• kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu:

1. ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
   1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
   1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
   1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
   1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
   1.5. Meeskonnatöö oskused.
   1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.
2. ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
   2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
   2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
   2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
   2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.
3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
   3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
   3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
   3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
   3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)
4. PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
   4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
   4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
   4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
   4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
   2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
   3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
   4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
   5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
   6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL:http://.www.ise.iip.net
   7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
   8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
   9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
   10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
   11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
   14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
   15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
   16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
• kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste  võimalusi.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Eripedagoogika

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak. tundi (100 ak. tundi auditoorset tööd ja 60 ak. tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava; tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab töötada erivajadustega lastega;
• püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;

Õppesisu

HEV-LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

• HEV-laste toetamise korraldus.
• Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
• Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
• Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
• HEV-laste arengu jälgimine.
• Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

HEV-LASTE ARENGU TOETAMINE

• Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
• Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
• Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
• Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
• Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
• Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt

HEV-LASTELE TEENUSTE OSUTAMISE TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

• Pedagoogde ja vanemate koostöö HEV-laste õpetamisel.
• Vanemate psühholoogiline tugi. HEV-laste vanematega töö.
• HEV-laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
• HEV-lastele sobiva keskkonna loomine
• Meeskonnatöö roll HEV-laste toetamisel ja õpetamisel

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt seitsmekümne viies (75) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
  tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• 3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
• Üldine ja tehniline teave
• 3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
• Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
• Stseenide loomine lihtsatest objektidest
• Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

• Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
• Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
• Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
• Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

• Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
• Hulknurksete objektide omadused ja muutused
• Modelleerimise esimesed sammud
• Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

• Sisustuselementide loomine
• Ruumikasti loomise viisid
• Sisustuse modelleerimise alustamine
• Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

• Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
• Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
• Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

• Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
• Mooduli Vray põhiseaded
• Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
• Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

• Materjalide pealepanek
• Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
• Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

• Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
• Kaamerate paigaldamine
• Kaamerate ja valgusallikate omadused
• Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

• Välisilme visualiseerimise eripärad
• Muru loomise viisid
• Veepindade loomise viisid

Animatsioon

• Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
• Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
• Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
• Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

• Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

• Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
• Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
• Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
• Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

• Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
• Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
• Character Studio ülevaade

Eesti Keele C1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 ak tundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

11. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

10. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

11. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

12. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

13. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

15. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele B2-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus​

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 aktundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele B2-taseme eksam. http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/Tasemeeksamid/2014/B2-taseme%20eksami%20eristuskiri%20kodulehele%202014_uuendatud%20r%C3%A4%C3%A4kimisosaga%282%29.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Eesti Rahvusringhääling: http://www.err.ee/
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Eesti Kunstimuuseum. http://kumu.ekm.ee/
• Puhka Eestis. https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-kaart
• Delfi kaart. http://kaart.delfi.ee/

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele B1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 200 ak tundi, millest on 120 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 80 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele B1-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

06.06.2016

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, A2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele A2-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
Rääkimine
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel;
Lugemine
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
Kirjutamine
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma iskuandmetega.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (kehaosad, enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Perekond (pereliikmed, sugulased, pere kodune elu, omavahelised suhted)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäev, igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Kodu (kodu lähiümbrus, korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd, olmetingimused, külaliste kutsumine)
• Haridus (kooliaja kirjeldus, hariduskäik, edasiõppimise kavatsused)
• Kultuur (kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad)
• Keelte õppimine (oma keeleoskuse kirjeldus, keeleoskuse praktiseerimisvõimalused)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev, rutiinsed tööalased küsimused, tulevase tööga seotud kavatsused, töö otsimine)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine, muusikaline maitse, kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihinnad, oma sünnipäeva tähistamine)
• Sisseostud, hinnad (poodide liigid, kaupluse asukoht ja lahtiolekuajad, kaupade kogus, mõõdud/suurusnumber ja hind, kaupade kvaliteet, sooduspakkumised, müüjalt abi palumine, sularahas/pangakaardiga ostmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass, peolaua broneerimine, toitlustusasutuses tasumine, päevapakkumised, retseptid, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuse liigid, hinnad, lihtsamad toimingud pangas/postkontoris/juuksuris jne, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (jutt enesetundest, arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine, ravimi infolehe põhiline faktiteave)
• Ilm (aastaajad, ilmateade, ilmakaared)
• Eesti loodus (kodukoha asukoht, põhilised objektid Eesti maakaardil, taimed, loomad, linnud, põhilised looduslikud objektid)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)
• Transpordivahendid (ühistranspordi sõiduplaan, sõidupileti ostmine, sihtpunkti jõudmine)
• Reismine, vaatamisväärsused (kodukoha ja Eestimaa põhilised vaatamisväärsused, reisimisvõimalused, hotellis toa broneerimine, postkaart puhkusereisilt, teenuse eest maksmine)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• Ilves, M. 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. HTM ja Eesti Keele Sihtasutus
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). 
• Efant.
• Eesti keele tasemetestid

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma isikuandmetega.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija A2-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat. 
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. 
• Keelealased infomaterjalid. 
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. 
• Eesti keele B2-taseme eksam. 
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. 
• Ajalehed: Eesti Ekspress , Eesti Päevaleht 
• Uudiste portaal
• Eesti Rahvusringhääling
• Politsei- ja Piirivalveamet. 
• Eesti Kunstimuuseum. 
• Puhka Eestis. 
• Delfi kaart. 

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.
Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel algajatele (А1) (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:
Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• tutvub eesti keele tähestiku ja häälikusüsteemiga
• saab põhiteadmisi eesti grammatika valdkonnast
• oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele
• suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama
• oskab koostada lihtsamaid kirjalikke tekste
• mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada ja mõtteid väljendada
• arendab oma kuulamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Kodu (korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd)
• Igapäevaelu (igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Perekond (pereliikmed, sugulased)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). 

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% positiivse tulemusega (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.09.2017

Eesti keel, C1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, C1-tase (indivuduaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Õppe eesmärk:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

KOOLITUSE SISU

Andragoogika olemus, mõisted ja põhimõtted

• Täiskasvanute koolitamine elukestva õppe süsteemis
• Täiskasvanu kui õppe subjekt. Andragoogika olemus ja ülesanne
• Täiskasvanute koolitaja kutsestandardid Eestis
• Täiskasvanute koolituse seadus
• Täiskasvanute koolitaja eetika
• Täiskasvanute koolitaja pädevus

Täiskasvanute koolituse kontseptsioonid ja tehnoloogiad

• Ajalooline tagasivaade täiskasvanuõppe teooria ja praktika arengule
• Vanuseline periodiseerimine täiskasvanute kutsealase ja isikliku kohanemise probleemide lahendamisel
• Andragoogika ja arengupsühholoogia. Kutsetegevuse tulemuslikkuse probleem
• Täiskasvanuõppe paindlikud süsteemid

Haridusdisain

• Koolituse kavandamise meetodid andragoogikas
• Täiskasvanuõppe protsessikaart. Kavandamine koolitusmudelite kaudu
• Koolituse kavandamine õppija kogemuse kaudu
• Koolitusmeetodite liigitus, vormi ja vahendite valiku põhimõtted
• E-õppe ja mobiilse õppe tehnoloogiad
• Moodulõpe kui täiskasvanute koolituse tehnoloogia

Õppeprotsessi ettevalmistamine

• Õppijate rühma koolitusvajaduste kindlakstegemine
• Õppekava koostamine ja koolituse/kursuse kavandamine
• Õppematerjalide ja käsiraamatute kohandamine täiskasvanutele
• Õpiväljundite saavutamise hindamine ja analüüs
• Õppekeskkonna kujundamine
• Hariduskeskkonna modelleerimise meetodid

Õppeprotsessi elluviimine

• Õppeprotsessi juhi ülesande teadlik valik
• Aktiivsete õppemeetodite kasutamine
• Dialoog õppetöös. Tagasiside õppijale õppeprotsessis
• Rühmatöö eripärad
• Rühma dünaamika. Rühma arenguprotsessid ja nende juhtimine
• Töö keeruliste õppijatega
• Õppijate arengu ja motivatsiooni toetamine

Koolitaja professionaalne areng

• Täiskasvanute koolitaja pädevus
• Refleksiivse mõtlemise arendamine. Refleksiooni tasemed
• Oma tegevuse hindamine õppeprotsessis
• Motivatsioon ja eneseareng täiskasvanute koolitajana
• Kõnekunst ja avalik esinemine
• Kutsealase läbipõlemise ennetamine
• Järelevalve täiskasvanute koolituse üle

Eneseanalüüsi ettevalmistamine 6. taseme kutseeksamiks

• Täiskasvanute koolitaja universaalse pädevuse analüüsimine ja kirjeldamine
• Andragoogi eneseanalüüsi koostamine
• E-portfoolio koostamine
• Materjali paigutamine elektroonilisse keskkonda

Koolituse sisu

LAOTOIMINGUD

• Kauba mahalaadimine ja vastuvõtmine
• Kauba vastuvõtukontroll ja paigutamine hoiukohtadele
• Laodokumentatsioon
• Saadetiste teisaldamine ja kauba ladustamine
• Saadetiste komplekteerimine, pakkimine ja lähetamine
• Inventeerimine, inventuuri ettevalmistamine ja lõpuleviimine
• Laotoimingutega seotud riskid

LADUDE JAOTUS

• Ladude liigid ja funktsioonid
• Teabevoogude juhtimise põhimõtted

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID

• Traditsiooniline laotehnoloogia (madal kaubaaluste ladu, riiulisüsteemid, kõrge kaubaaluste ladu, virnastamine, sügavriiulite tehnoloogia, läbivooluriiulid, mobiilsed riiulid)
• Poolautomaatsed laosüsteemid (sahtellao ja kaubaaluste sahtellao süsteemid, vertikaal- ja horisontaalkarusselli süsteemid)

KAUBA KÄITLEMINE

• Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute koostamine
• Kauba vastuvõtt ja paigutamine hoiukohtadele
• Laodokumentatsioon
• Ristlaadimine
• Hoiustamine ja hoiukohtade hooldamine.
• Lao hoiustamissüsteemid
• Väljastatava kauba komplekteerimine ja saadetiste konsolideerimine
• Kauba laost väljastamine
• Inventeerimine: ettevalmistustööd, inventuuri elluviimine ja kokkuvõtete tegemine

KAUBA PAKENDAMINE

• Pakkematerjalid ja pakendite liigid
• Pakendi märgistamine
• Kaubaalused
• Tagastuste käitlemine laos

TÕSTUKID JA LAOSEADMED

• Teisaldamistõstukid
• Tugiratastõstukid
• Komplekteerimistõstukid
• Vastukaalutõstukid
• Laadimissillad ja -rambid

INFOSÜSTEEMI KASUTAMINE

• Laotarkvara ülevaade
• Dokumentide koostamine ja töötlemine
• Kauba vöötkoodistamise tehnoloogia
• Kauba automaatne tuvastamine

TÖÖOHUTUS LAOS

• Riskitegurid
• Tööohutusnõuded

LOGISTIKA ALUSED

• Logistika mõiste, eesmärgid ja funktsioonid
• Tarneahel ja selle juhtimise alused
• Veokorralduse alused

KLIENDITEENINDUS JA KVALITEET LOGISTIKAS

• Klientide ja tarnijate teenindamine kooskõlas ettevõtte klienditeeninduse põhimõtetega
• Tellimuste töötlemine lao töökorraldusest lähtudes
• Kliendipäringutele vastamine, edastades lähetamise ja kaubaga seotud teavet
• Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine ning asjakohase teabe edastamine

ARVUTIKOOLITUS

• Tekstitöötlus MS Wordis
• Tabelite vormistamine MS Excelis
• E-kirjavahetus ja interneti kasutamine

ERIALANE EESTI KEEL

• Erialane sõnavara ülesannete täitmisel
• Algtasemel suhtlemine kolleegide ja klientidega

KOOLITUSE SISU

SOTSIAALPOLIITIKA

• Tugiisiku töö alused
• Tugiisiku ülesanne sotsiaalhoolduses, vastutus ja oskused
• Tugiisiku isikuomadused
• Tugiisiku tegevust reguleerivad õigusaktid
• Tugiisiku töö eetilised lähtekohad
• Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

• Teenuste osutamine tugiisiku töös
• Kõige sagedamini osutatavad teenused
• Füüsiline ja vaimne puue
• Puude raskusastme määramise taotluse täitmise põhimõtted

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

• Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vananemine ja surm
• Levinuimad psühholoogilised probleemid inimese erinevates eluetappides
• Erivajadustega inimestega suhtlemine kriitilistes olukordades
• Käitumisprobleemidele reageerimine
• Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

• Suhtluspädevus tugiisiku töös
• Tugiisiku teenuste osutamise etapid
• Tugiisiku isiksuse tähtsus tema töös (väärtused, tõekspidamised jne)
• Individuaalne töö, meeskonnatöö, töö võrgustikus
• Väärkohtlemine sugulaste seas
• Kontaktide loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
• Kliendi motiveerimine koostööks
• Konfliktolukorrad
• Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
• Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
• Vägivalla ennetamise võimalused
• Tugiisiku töö vägivalda kogenud inimestega

ESMAABI KOOLITUS

• Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabivõtted ja erivarustus

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

• Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

• Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
• Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
• Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
• Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
• Meeskonnatöö oskused
• Koostöö lastevanematega
• Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

• Inimese kohanemisvõimalused
• Õpilase kohanemine õpitingimustega
• Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
• Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

• Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
• Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
• Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
• Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

• Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
• Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
• Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
• Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• 3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
• Üldine ja tehniline teave
• 3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
• Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
• Stseenide loomine lihtsatest objektidest
• Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

• Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
• Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
• Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
• Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

• Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
• Hulknurksete objektide omadused ja muutused
• Modelleerimise esimesed sammud
• Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

• Sisustuselementide loomine
• Ruumikasti loomise viisid
• Sisustuse modelleerimise alustamine
• Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

• Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
• Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
• Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

• Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
• Mooduli Vray põhiseaded
• Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
• Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

• Materjalide pealepanek
• Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
• Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

• Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
• Kaamerate paigaldamine
• Kaamerate ja valgusallikate omadused
• Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

• Välisilme visualiseerimise eripärad
• Muru loomise viisid
• Veepindade loomise viisid

Animatsioon

• Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
• Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
• Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
• Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

• Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

• Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
• Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
• Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
• Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

• Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
• Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
• Character Studio ülevaade

Koolituse sisu hüpikaknas:

SISSEJUHATUS MICROSOFT EXCELISSE

• Exceli ülesehitus
• Töövihiku mõiste
• Töövihiku välisilme muutmine
• Töövihiku lehtede haldamine
• Töövihiku haldamine
• Töövihiku loomine
• Töölehtede muutmine ja kohandamine, lehtede ümberpaigutamine
• Töövihiku salvestamine

ANDMETE SISESTAMINE JA MUUTMINE TÖÖLEHEL

• Teabe sisestamine
• Teabe muutmine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine
• Dokumendi teksti vormindamine
• Eri liiki teabe sisestamine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine

TÖÖLEHE ELEMENTIDE JA ANDMETE VORMINDAMINE

• Töölehe elementide haldamine
• Numbrite ja teksti vormindamine
• Tingimuslik vormindamine
• Andmete visualiseerimise vahendid
• Töölehe elementide ja andmete vormindamine
• Veeru laiuse või rea kõrguse muutmine
• Veergude, ridade, lahtrite vahemiku lisamine (kustutamine)
• Numbrite vormindamine
• Teksti vormindamine lahtris
• Tabeli stiilide kasutamine
• Tingimusliku vormindamise reeglite loomine
• Andmete visualiseerimise vahendite rakendamine

ARVUTUSTE TEGEMINE

• Funktsiooni mõiste
• Funktsiooni viisardi kasutamine valemite koostamisel
• Vigade tuvastamine ja parandamine
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Suht- ja absoluutviidete kasutamine valemites
• Nimelised vahemikud
• Funktsioonide kasutamine arvutuste tegemisel
• Valemite koostamine funktsiooni viisardi abil
• Vigade avastamine ja parandamine valemites ja funktsioonides
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Absoluutviidete loomine ja nende kasutamine valemites
• Lahtri või lahtri vahemiku nimetamine
• Nimede kasutamine arvutuste tegemisel

ANDMESTRUKTUURIDE HALDAMINE

• Nimekirja koostamine
• Nimekirja kasutamise automatiseerimise tööriistad
• Andmete sorteerimine ja filtreerimine
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine
• Koondtabel
• Spetsiaalse andmevormi kasutamine nimekirja automatiseeritud kasutamiseks
• Lihtne ja keeruline andmete sorteerimine
• Andmete filtreerimine (laiendatud filtri kasutamine)
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine
• Andmete analüüsimine koondtabeli abil

PROGRAMMI MS EXCEL GRAAFILISED VÕIMALUSED

• Objektide loomine (kujundid, WordArti objekt, illustratsioonid)
• Objektide haldamine vihikus
• Tabeliandmete esitamine diagrammi kujul
• Praktiline ülesanne: Exceli graafiliste võimaluste rakendamine
• Graafiliste objektide loomine lihtsate kujundite abil
• WordArti objekti loomine
• Eri tüüpi diagrammide koostamine
• Objektide haldamine vihikus
• Diagrammide loomine ja vormindamine

TÖÖVIHIKU ETTEVALMISTAMINE TRÜKKIMISEKS

• Väljatrükitava lehe seadete konfigureerimine
• Lehe päis
• Töövihiku trükkimine
• Töövihiku jagamine lehekülgedeks
• Leheküljenumbrite lisamine
• Lehe päise lisamine

Koolituse sisu hüpikaknas:

Tekstitöötlus MS Wordis

• Tekstidokumentide loomise ja redigeerimise meetodid
• Tabelite ja viidete kasutamine
• Päise stiilide kasutamise variandid ja oma stiilide loomine
• Mitme veeru loomine dokumendis
• Lehekülje seaded ja dokumendi turvalisus

Esitluse loomine MS PowerPointis

• Esitluse eesmärgi ja vormingu määratlemine
• Esitluse kavandi koostamine
• Esitluse loomise sammud
• Teksti, piltide, diagrammide ja graafikute kasutamine slaididel
• Väljendusvahendite liigid ja soovitused nende kasutamiseks

Numbriliste andmete töötlemine Excelis

• Andmete sisestamine ja muutmine töölehel
• Töölehe elementide ja andmete vormindamine
• Valemite rakendamine
• Töövihiku ettevalmistamine trükkimiseks

SISSEJUHATUS. LIHTSAD PROJEKTID

• Põhimõisted: eesmärgid, etapid, vahe-eesmärgid, ressursid, projekti kolmnurk
• Projektis osalejad
• Peamised juhtimisobjektid: raha, elluviimise tähtajad, tootmisressursid, personal
• Tootepere võimaluste ülevaade: Project Standard, Project Professional ja Project Server
• Lihtsa projekti loomine
• Tootepere Project võimaluste praktiline kasutamine osalejate poolt: tippjuht, keskastme juht, täitja

PLANEERIMINE

• Etappide andmete sisestamine
• Etappide hierarhilise struktuuri loomine
• Etappide vaheliste seoste loomine
• Töö kalendritega: standardkalendri muutmine, unikaalse kalendri määramine etapile või ressursile
• Planeerimise tüübi mõiste
• Ajapiirangute seadmine
• Korduvate etappide loomine
• Kriitilise raja meetod
• Projekti optimeerimine

RESSURSSIDE PLANEERIMINE

• Ressursside liigid
• Ressursside loetelu sisestamine
• Ressursside loetelu eksportimine
• Ressursside määramine etappidele
• Projekti maksumuse arvutus
• Etappide tüübid
• Lisaressursside määramine etapile
• Materiaalsete ressursside planeerimine
• Vastuolud etappide ja ressursside kalendrite vahel
• Tüüpprojekti ehitus

PROJEKTI OPTIMEERIMINE

• Ressursikasutuse tasakaalustamise ülesanne
• Ressursikasutuse automaatne tasakaalustamine
• Ressursikasutuse käsitsi tasakaalustamine
• Ressursikasutuse profiilid

TÖÖ MITME PROJEKTIGA

• Mitme projekti kontseptsioon
• Ühise ressursikogu kasutamine
• Ressursikasutuse vastastikune tasakaalustamine
• Projektide konsolideerimine
• Projektidevaheliste seoste loomine
• Suure hulga projektidega töötamise eripärad
• Üleilmse ettevõttemalli ja ressursikogumi kasutamise eelised

PROJEKTI JÄLGIMINE

• Kalenderplaani jälgimine
• Projektimeeskonnaga teabe vahetamise meetodid
• Põhiplaani mõiste
• Põhi- ja vaheplaanide kasutamine
• Töömahtude jälgimine
• Kulude jälgimine
• Omandatud mahu metoodika

PROJECTI INTEGREERIMINE MS OFFICE’I RAKENDUSTEGA

• Andmete eksport ja import
• Skeemide kasutamine
• Standardaruannete trükkimine
• Töörühmaga teabe vahetamise meetodid
• Makrode kasutamine
• Projektiversioonide võrdlemine

MS PROJECTI SEADISTAMINE

• Project Serveri põhifunktsioonid. Seadistusvõimaluste ülevaade
• Project kooskõlas ettevõtte spetsiifikaga
• Vaadete seadistamine
• Kohandatud filtrid, rühmad, vaated, vormid, aruanded
• Kohandatud väljade kasutamine
• Kohandatud väljade programmeerimine, graafiliste näitajate seadistamine
• Andmeanalüüs Excelis
• Project Serveri funktsioonide ülevaade
• Projecti seadistamine tööks Project Serveriga
• Projekti avaldamine. Projekti veebisõlmede eri lehekülgede kasutamine

Jelena Melnik

• Tal on üle 30 aasta kogemust raamatupidamises, muu hulgas on ta töötanud Eesti Pangas laenuinspektori ja audiitorina.
• Nõustab ning korraldab raamatupidamise ja maksuarvestuse koolitusi juba üle 25 aasta.

Koolituse sisu

• Neurograafika aluspõhimõtted. Meetodi lähtekohad
• Neurograafilised metafoorid
• Negatiivse emotsionaalse seisundiga töötamise põhitehnikad:
  • pingetsoonide kindlaksmääramine,

• • soovitud muutuse elluviimine,
  • ressursi tugevdamine.

Tööde üldväljapanek.

Õppekava

Meetodi tutvustus

• Neurograafika graafiline keel: joon, muster, kujundid, kompositsioon.
• Värv kui ressurss: värvide tervendav mõju.
• Neurograafika põhialgoritmi variandid.
• Meetodid, kuidas ületada sisemisi tõrkeid joonistamise ajal.
• Tahtega töötamise algoritmid:
  • puu sümboliseerib ühendust juurtega, mineviku, oleviku ja tuleviku ühtsust;
  • vertikaaljoon on võimas kasvu ja sihikindluse sümbol;
  • spiraal sobib isikliku jõu avamiseks.
• Neurokunst on ühendus neurograafika ja joonistamise vaba loomingulise voolu vahel.
• Sise- ja välismaailma harmoonia ja tasakaalu taastamine.

KOOLITUSE SISU

Moodul 1. PEREPSÜHHOLOOGIA ALUSED

• Perekond ja seadused, mille järgi selles elatakse
• Ühtsus (õigus kuuluda peresüsteemi)
• Hierarhia peresüsteemis
• Kiindumus peresüsteemis
• Andmise ja võtmise tasakaal suhetes
• Perekonna toimimise seaduste rikkumise tagajärjed: konfliktid, tülid, solvangud, abielulahutused

Moodul 2. LAPSE MAAILM

• Laps vanemate perekonnas
• Kiindumus ja armastus
• Kiindumuse rikkumise tagajärjed

Moodul 3. LAPS JA TEMA PÄRITOLUPERE

• Vanemate saatus ja elukäik: keda ja mida laps järgib?
• Seksuaalse identiteedi kujunemine
• Vanematest eraldumine ja iseseisva elu algus

Moodul 4. EDUKAD PAARISUHTED

• Stabiilse ja hea paarisuhte põhitingimused
• Paari lapsed
• Lahutus ja selle tagajärjed
• Kuidas vähendada lahutuse negatiivseid mõjusid?
• Uue perekonna loomine: kuidas mitte korrata vigu ja muuta negatiivsed kogemused positiivseks teadmiseks

Moodul 5. SUGULUSSÜSTEEMID JA SUGUVÕSA RESSURSID

• Suguvõsa õitsengu tingimused
• Esivanemate mälu, suguvõsa mustrid ja koormad
• Ressursside üleandmine vanematelt noorematele
• Põimumised suguvõsas
• Suguvõsast välja arvatud liikmed

Moodul 6. TRAUMATERAAPIA. TRAUMADE JA KIINDUMUSHÄIRETE TERAAPIA

• Töö eri tüüpi traumadega
• Lapsepõlvetraumad
• Kiindumushäired
• Kaotusega seotud traumad
• Traumajärgne stressihäire

Moodul 7. PSÜHHOSOMAATIKA

• Psühhosomaatilised häired
• Psühhosomaatiliste haiguste põhjused
• Sümptomi seos häiretega peresüsteemis

Mida sümptom näitab ja kuidas seda parandada: teekond sümptomist terviseni

Koolituse sisu

SISSEJUHATUS

Projekti ja rutiinsete toimingute erinevused. Projektijuhtimise protsess. Traditsiooniline või paindlik projektijuhtimine. Kuidas mõjutavad organisatsiooni struktuur ja kultuur projektide juhtimist? Projektijuhtimise vahendid.

PROJEKTI STRUKTUUR

Projekti sisu juhtimine. Projekti ulatus. Projekti elutsükkel. Projekti huvirühmad. Projekti tööressursid. Projektiga seonduv kommunikatsioon. Projekti lõimimine.

PROJEKTI ALGATAMINE

Projekti eesmärgi ja ülesannete määratlemine. Projekti nõuete väljatöötamine. Projekti tulemuste ja edukuse kriteeriumide määratlemine. Projekti lähteülesande koostamine. Kuidas saada heakskiit projekti elluviimiseks?

PROJEKTI PLAANI VÄLJATÖÖTAMINE

Tööjaotuse struktuuri loomine. Projekti ajakulu ja maksumuse hindamine.

Ressursside haldamise kava koostamine. Projekti ajakava ja eelarve koostamine.

Kvaliteedijuhtimise kava koostamine. Hankeplaani väljatöötamine.

PROJEKTI RAKENDAMISE AJAKAVA KOOSTAMINE

Kuidas määratleda ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid? Projekti vahe-eesmärgid ja kriitilise tee analüüs. Kriitiline ahel. Kuidas vähendada projekti ajakulu? Projekti esialgne kava. Projekti riskide tuvastamine ja maandamine.

PROJEKTI ELLUVIIMINE

Projektimeeskonna moodustamine ja arendamine. Tõhusa suhtluse tehnikad. Projektimeeskonna juhtimine. Kuidas juhtida kaugtööd tegevaid meeskondi? Kuidas pidada tõhusaid koosolekuid?

PROJEKTI EDENEMISE SEIRE JA KONTROLL

Kuidas koguda andmeid? Projekti elluviimise ajakava haldamine. Kulude arvestus ja jälgimine projekti vältel. Projekti ulatuse juhtimine. Riskide seire ja kontroll. Projekti muudatuste juhtimine. Probleemide lahendamine projekti käigus.

PROJEKTI LÕPETAMINE JA LÕPPTOIMINGUD

Kuidas saada kliendilt kinnitus, et projekt on lõpetatud? Saadud õppetundide dokumenteerimine. Projekti lõpparuande koostamine. Projekti lõpetamine ja üleandmine.

PRAKTIKA

Praktiliste harjutuste ja koduste ülesannete tegemine.

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine.

Õppekava

Ajajuhtimine ja enesetõhusus. Aeg on taastumatu ressurss

• Hõivatud olemine ei tähenda tõhus olemist.
• Miks meil ei ole piisavalt aega? Kuhu aeg kaob?

Tulemusliku ajajuhtimise põhimõtted

• Pareto printsiip: ajakulu ja saavutatud tulemuste suhe.
• Aja struktureerimise ja prioriteetide seadmise viisid:
• Eisenhoweri maatriks, ABC-analüüs;
• kontekstiline planeerimine;
• planeerimise paindlik-jäik algoritm.
• Iga vahendi kasutamise eelised ja puudused.

Eesmärkide püstitamine ja planeerimine

• Tõhusalt püstitatud eesmärgi kriteeriumid: mida võimaldab SMART-mudel?
• Tõhusad planeerimisvahendid ja -põhimõtted:
• eesmärgipuu;
• peamiste sündmuste loetelu;
  • Gantti diagramm;

• võrkanalüüs.

Enesetõhusus ja -motivatsioon

• Ajaröövlid, segavad tegurid ja ajalõksud.
• Ajapuuduse tajumine ja sellega tegelemine.
• Tähtsate tegevuste edasilükkamise sündroom ja laiskus: enesemotivatsiooni viisid.
• Tööpäeva eri etappide korraldamise reeglid.
• Ajajuhtimise hädaabi.

Koolituse maht on 16 akadeemilist tundi.

Koolituse sisu

ETTEVÕTLUSE PÕHIALUSED

• Ettevõtlus väikeettevõttes: Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus
• Ettevõtte loomise etapid: uue ettevõtte registreerimine äriregistris
• Ettevõtte väliskeskkond ja selle mõju ettevõtte elujõulisusele
• Ettevõtete arendamist toetavad organisatsioonid Eestis (EAS, Töötukassa jne)

ÄRIIDEE. ÄRIPLAAN JA SELLE KOOSTAMINE

• Äriidee ja selle teostatavuse hindamine
• Äriplaan: koostamise põhimõtted, struktuur, jaotiste omavaheline seos
• Ettevõtte arengustrateegia: missioon, visioon, eesmärgid, makro- ja mikrokeskkond. Uue ettevõtte SWOT-analüüs
• Äriplaani koostamine Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse saamise nõuete kohaselt

TOODANG JA TURUNDUS

• Kaubad ja teenused. Tootmistehnoloogia ja teenindus. Ressursid
• Turg ja selle arengu analüüs. Sihtsegmendi valik
• Konkurentsi hindamine ja hinna põhjendatus
• Müügi- ja turustuskanalid
• Toote (teenuse) edendamise kanalid: reklaam, müügiedendus
• Riskide analüüsimine ja nende maandamise meetmete väljatöötamine

RAAMATUPIDAMISE ALUSED

• Raamatupidamise põhinõuded Eestis
• Raamatupidamise korraldus: kontod, registrid, arvestuse liigid
• Finantsaruandlus ettevõttes
• Maksustamise alused (käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks jne)

ASJAAJAMINE

• Informatsiooni ja dokumentatsiooni standard EVS-ISO 2789:2014
• Dokumendihaldussüsteem ettevõttes ja selle automatiseerimise võimalused
• Arhiivihaldus

FINANTSPLANEERIMINE

• Rahastamisallikad: omavahendid ja laenuvahendid
• Ettevõtte tulud ja kulud. Püsi- ja muutuvkulud. Tasuvuspunkt
• Kasumi ja bilansi prognoos
• Ettevõtte kulud ja kolme aasta kuluprognoos
• Tulude ja bilansi prognoos
• Rahavoogude juhtimine ettevõtte maksevõime parandamiseks

TÖÖÕIGUS

• Töösuhteid käsitlevad lepingud: tüübid ja sõlmimise tingimused
• Tööleping: mõisted, vormistamine, nõuded, lõpetamise tingimused
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Töövaidluste lahendamine

TULEOHUTUSE, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING ESMAABI ANDMISE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE

• Juhtimisprotsess: organiseerimine, planeerimine, motiveerimine, kontroll
• Struktuuride tüübid ja organisatsiooni arengutsüklid
• Juhi ülesanded ja vastutus. Võim ja selle tasakaal
• Erinevad juhtimisstiilid
• Juhtimisprotsess: teabe kogumine ja töötlemine, juhtimisotsuse tegemine

Koolituse sisu

TÖÖÕIGUS

• Tööleping ja selle eripärad. Töölepingu ja võlaõiguslike lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) erinevused
• Töösuhteid käsitlevad õigusaktid
• Töölepingu sisu ja koostamise reeglid
• Töötamise register ja töötajate registreerimise tähtajad
• Töölepingu kehtivus ja selle pikendamise võimalused
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
• Katseaeg
• Konkurentsipiirangu ja/või ärisaladuse hoidmise kokkulepped
• Alaealiste töötamine
• Töö- ja puhkeaeg. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, õppepuhkus ja tasustamata puhkus
• Summeeritud tööaeg. Töö graafiku alusel
• Töölepingu peamised punktid, mis on vajalikud töö- ja puhkusetasu õigeks arvutamiseks
• Töö eest makstava tasu ja lisatasu liigid
• Töösuhte lõpetamine: võimalused, etteteatamise tähtajad, kirjalike koondamisteadete koostamine

PALGAARVESTUS – ARVELDUSED TÖÖTAJATEGA

• Töötajatele tehtavate väljamaksete nõuetekohaseks arvutamiseks vajalike õigusaktide uurimine
• Tasustamissüsteem, töötasu elemendid ja dokumentatsioon
• Palgaarvestus eri lepingutüüpide puhul
• Töötasu arvutamine summeeritud tööaja alusel
• Mitmesugused lisatasud:
• öötöö,
• ületunnitöö,
• töötamine riigipühadel,
• preemiad tehingute või aastatulemuste alusel,
• muud töötasuga sarnaselt maksustatavad väljamaksed.
• Töötasu arvutamine
• Töötajale tehtavate väljamaksete arvestus või nõuete esitamine töötajale töösuhte lõpetamisel
• Puhkusetasude arvutamine:
• põhipuhkus,
• riigieelarvest makstavad või hüvitatavad lisapuhkused,
• õppepuhkus.
• Kasutamata jäänud puhkuse eest makstava hüvitise arvutamine
• Haigushüvitiste arvutamine. ELi ja kolmandate riikide haiguslehed
• Keskmise töötasu arvutamine:
• kalendripäevade alusel,
• tööpäevade alusel,
• keskmise töötasu arvutamise erijuhud.
• Maksuvaba tulu arvutamine
• Tööjõumaksud, nende arvestamine ja arvutamine:
• sotsiaalmaks,
• töötuskindlustusmaks,
• kohustuslik kogumispension,
• Sotsiaalmaksu soodustuse võimalus ja selle saamise võimalused
• Väljamaksete koodid. Aruande 1. ja 2. lisa täitmine ja esitamine
• Konkreetsed näited ja ülesanded töötasu ja maksude arvestuse ning TSD deklaratsiooni täitmise kohta e-MTAs

LÄHETUSKULUDE ARVUTAMINE

• Lähetuskorraldus
• Lähetamise võimalused: kirjaliku nõusolekuga ja ilma selleta
• Raamatupidamises aktsepteeritavad kulud
• Päevaraha ja selle määrad
• Olukorrad, kus kulusid tõendavad dokumendid on kadunud/esitamata

Päevaraha arvutamise ülesanded

Koolituse sisu hüpikaknas:

Sissejuhatus ArchiCADi süsteemi

• Paketi eesmärk
• Võrdlus teiste arhitektuuriprogrammidega
• Arvutis projekteerimise võimalused ja eripärad
• ArchiCADi kasutajaliidese eripärad
• Tööriistaribad
• Kasutajaprofiilide kasutamine

Seinte ja põrandate ehitamise tööriistad

• Seina baasjoone mõiste
• Seinte ehitamise viisid, nende ühendamine
• Kontuuri redigeerimise tööriist vaheseinte kontuuride redigeerimise näitel

2D-joonestusvahendite kasutamine

• Joonte, ringide, Bezier’ kõverate joonistamine
• Joonte tüübid, joonestamise ja redigeerimise tehnikad
• Joonte muutmine struktuurielementideks
• Tööriista Magic Wand (võlukepike) parameetrid
• Värvi ja joone paksuse käsitlemise eripärad
• Kihtide kasutamise võimalused

Katused, 3D-võrgud

• Ühekaldelise katuse ehitamise tööriist
• Katuse kalde baasjoone mõiste
• Kalde parajaks lõikamise eripärad
• Seinte kaldkatuste järgi lõikamise eripärad
• Mitmekorruseliste mitmekaldeliste katuste ehitamise eripärad
• Kuppelkatuste ehitamise eripärad
• Võlvkatuse ehitamise eripärad
• Koonuskatuste ehitamise eripärad
• 3D-võrgu tööriista kasutamise võimalused haljastuse, keeruliste katuste ja mullatööde planeerimiseks

Põrandate ja treppide ehitamine

• Põrandate loomine, kustutamine ja kopeerimine
• Taustapõrand
• Läbilõigete ja fassaadide loomise tööriist
• Fassaadide/läbilõigete kujundusprojektides kasutamise eripärad: mudel, joonis, joonise ajakohastamine
• Treppide loomine ja redigeerimine
• Eri korruste treppide kujutamise eripärad: ülemine, alumine ja vahekorrus
• Treppide salvestamise ja avamise eripärad
• 3D-läbilõiked

Mõõtmine ja redigeerimine

• Mõõtmete määramine plaanidel, läbilõigetel, fassaadidel
• Automaatne mõõtmine
• Teksti sisestamine joonistesse, pealkirjadesse

Projekti visualiseerimine

• Katete kasutamine
• Tekstuuride standardkogu kasutamine, oma tekstuuri kohandamine
• Visualiseerimise mehhanismid
• Visualiseerimise mehhanism LightWorks
• Valgusallikate kasutamine
• Fotokujutise loomine

Printimine. Animatsioonistseenide loomine

• Printimisvõimalused, printimise käsud
• Päikese trajektoor
• VR-objektid
• VR-stseenid
• Mõõdistustrajektoor

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• Adobe Photoshopi eesmärk ja struktuur. Adobe Photoshopi tarnevõimalused. Photoshop Standardi ja Extendedi erinevused
• Rasterkujutise (bitmap) mõiste. Rasterkujutiste omadused, parameetrid ja vormingud
• Graafilise tahvelarvuti kasutamise põhimõtted: tahvlite ülevaade (tüübid), harrastajate ja asjatundjate tahvelarvutite erinevused, programmis Adobe Photoshop kasutamise eripärad
• Programmi kasutajaliidese konfigureerimine. Tööala (workspace) mõiste. Tööala isikupärastamine
• Uue kujutise loomine
• Failide avamine ja sulgemine. Rakenduse AdobeBridge kasutamine
• Kujutiste põhiparameetrite muutmine
• Kadreerimine

Kujutise alade esiletõstmise tehnikad

• Kujutise alade esiletõstmise viiside ülevaade. Lokaalse esiletõstmise vahendid: vahendite eesmärk, parameetrite seadistamine
• Keerulise kujuga alade esiletõstmise tehnikad. Adobe Photoshopi eripärad
• Esiletõstmise vormi muutmine. Esiletõstmisalade liitmine, lahutamine ja ristamine. Ala piiride hajutamine
• Tööriista Refine Edge kasutamise eripärad
• Tegevused esiletõstetud alaga: liigutamine, dubleerimine, skaleerimine, pööramine, moonutamine

Kihilise kujutise loomine

• Milleks on vaja kihte?
• Kihi loomise võimalused. Kihtide käsitsemine. Kihi parameetrid
• Kihtide haldamine paleti Layers abil
• Mitmekihilise kujutise kasutamise eripärad
• Mitmekihilise faili salvestamine
• Mitme kihi esiletõstmine ja ühendamine
• Kihi sisu transformeerimise eri viisid (Free Transform, Content-Aware, Puppet Warp)

Mitmekihilise kujutise kasutamine

• Rühmitamine
• Kihi stiilid: varju, halo, reljeefi imitatsiooni loomine
• Tekstikihid (ülevaade)
• Teksti kasutamine Adobe Photoshopis. Tekstikihi rasterdamine
• Montaaži loomine mitme kujutise põhjal
• Kihtide ühendamine

Joonistamise tehnika

• Vabakäejoonise loomise vahendid. Pintslite, aerograafi, pliiatsite, kustutuskummi kasutamine
• Pintsli värvi valimine. Palett Colorpicker
• Pintsli kuju valimine. Pintsli seadistamine. Pintslikogude ühendamine. Uue pintsli loomine
• Pintsli parameetrite valimine. Läbipaistmatus, segamisrežiimid
• Alade varjutamine
• Gradientide tüübid, omadused. Uute gradientide loomine ja salvestamine

Retušeerimistehnika

• Kujutise detailide puhastamine ja taastamine tööriistade Clone Stamp, Spot Healing Brush, Healing Brush, Patch Tool, Content-Aware Move Tool abil.

Kloonimise allikate seadistamine

• Tööriista History Brush kasutamine
• Paiksete värvimoonutuste (punaste silmade) eemaldamine
• Pildiparandustööriistade kasutamine

Keerulise montaaži tegemine

• Üldteave kanalite kohta. Kanalite tüübid. Alfakanalite loomine ja salvestamine
• Kihimask
• Kihimaski kasutamine kompleksse mittelõhkuva montaaži jaoks (omadused, põhimõtted, võimalused)

Korrigeerimise kihid ja filtrid

• Põhilised kujutise korrigeerimise toimingud. Automaatse korrigeerimise meetodid
• Täitekihid
• Korrigeerivate kihtide kasutamine mittelõhkuvaks korrigeerimiseks
• Standardfiltrid (ülevaade): Filter Gallery, Render
• Laiendatud funktsioonide ülevaade

Koolituse sisu

• Sissejuhatus AUTOCADi
• Joonise loomine
• Objektide põhiomadused
• Geomeetrilised primitiivid kui kujutiste alused
• Komplekssed geomeetrilised primitiivid
• Pilditöötluse tööriistakomplekt
• Režiimide seaded ja praktilise joonestamise tehnikad
• Süsteemi võimalused
• Joonise vormistamine
• Plokkide loomine ja kasutamine
• Kasutussüsteemide loomine
• Jooniste mõõtmete määramine
• Joonise paberkoopia saamine
• AutoCADi kolmemõõtmelise graafika võimaluste hindamine

Koolituse sisu

RAAMATUPIDAMISTARKVARA KASUTAMINE

• Raamatupidamisprogramm StandardBooks
• Raamatupidamisprogramm 1C Raamatupidamine

KOOLITUSE TEEMAD

• Programmide StandardBooks ja 1C Raamatupidamine kasutamise alustamine: seaded, dokumendimallid, kontoplaan, dokumendi loogika
• Finantsmoodul: seaded, registrid, aruanded, bilanss, tuluaruanded, käibedeklaratsioon
• Pearaamat, tehinguraamat ja käibeandmik
• Kassa: kassaraamat, kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, tasaarveldused
• Kulud: kuluaruanded, aruandvad isikud
• Müügireskontro: müügiarvete koostamine ja saatmine
• Ostureskontro: ostuarvete sisestamine
• Põhivara moodul: põhivara ost ja müük, amortisatsiooni arvestus, põhivara mahakandmine

Aruannete koostamine: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne

Koolituse sisu

• Tuleohutuse seadus
• Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele
• Tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid
• Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
• Tulekahju korral tegutsemise plaan
• Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
• Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
• Tulekahjust teavitamise juhised
• Evakuatsiooni korraldamise juhised
• Tulekahju korral tegutsemise juhised. Skeem. Plaani koostamise kord
• Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta
• Enesekontrolli eesmärk
• Ehitised, mille kohta koostatakse tuleohutusaruanne
• Tuleohutusaruande nõuded ja selle koostamise reeglid Sinu ettevõttest lähtudes (kui ettevõte tellib koolituse oma ruumides, aitab meie koolitaja koostada aruande ja täita vajalikud dokumendid kohapeal)

Koolituse sisu

• Tuletöö tegemise koht, koha valik ja ettevalmistamine
• Tegutsemine tulekahju korral
• Tulekahju kustutamise põhitõed ja ohutusnõuded
• Tulekustutite kasutamine
• Tuletööd ja nende ohutus
• Tuletöödega seotud riskid

Ohutus tuletööde tegemisel

Koolituse sisu

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused
2. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
3. Kutsehaigused ja nende ennetamine (seadusemuudatused)

Riskianalüüs (seadusemuudatused)

Koolituse sisu

1. Tuleohutuse seadus

• Kohustused tuleohutuse tagamisel. Vastutusala
• Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
• Küttesüsteemi järelevalve, hooldus ja käitamine
• Massiürituste korraldamisele esitatavad tuleohutusnõuded
• Tuletõrje veevarustus
• Dokumentatsioon. Tuleohutuse enesekontrolli aruanne

2. Põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuded

• Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muude seadmete läheduses, samuti ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses
• Suures koguses põlevmaterjali ja põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

3. Evakuatsiooninõuded

• Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
• Tulekahju korral tegutsemise plaan
• Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
• Evakuatsiooni skeem
• Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise praktiline õppus

4. Esmased tulekustutusvahendid

• Tulekustutitele esitatavad nõuded
• Tulekustutite valik ja asukoht objektil
• Tulekustuti töökorras oleku tagamine
• Tuletõrjevooliku süsteem
• Praktika

5. Tuleohutuspaigaldis ja selle omaniku kohustused

• Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur
• Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
• Automaatne tulekustutussüsteem
• Avariivalgustus
• Piksekaitse
• Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

6. Tuletööd

• Nõuded tuletööde tegemiseks
• Tuletööde tegija
• Tuletööd ja nende tuleohtlikkus
• Ohutus tuletööde tegemisel
• Tegutsemine tulekahju korral

7. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (siseministri 30. märtsi 2017. aasta otsus nr 17)

• Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
• Evakuatsiooni tagamine
• Evakuatsioonivalgustus
• Operatiivkaart

Koolituse sisu

• Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
• Plaani koostamise kord
• Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
• Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
• Tulekahjust teavitamise juhised
• Evakuatsiooni korraldamise juhised
• Tulekahju korral tegutsemise juhised
• Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
• Evakuatsiooniala skeem
• Plaani teatavakstegemine
• Plaani täitmise kord. Plaani muutmine ja täiendamine
• Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Koolituste legend ja koolitusel osalemine
• Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta

Rakendusmäärused

Koolituse sisu

1. Töötervishoiu ja tööohutuse üldsätted

• Töökeskkonna mõiste. Terminoloogia
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Direktiivid, standardid

2. Töökoha ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja haldamine

• Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitsealad. Ettevõtte territoorium. Tootmisrajatised
• Mikrokliima tootmisüksuses. Õhukeskkonna kvaliteedi parandamine
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
• Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
• Töö raskus

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

• Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamise võimalused.

Teadusliku töökorralduse alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tehniline esteetika

• Tööõnnetuste registreerimine ja uurimine (registreerimine, teavitamine, uurimine)

4. Riigi, tööandja ja töötaja vastutus

• Riiklik järelevalve. Riigiasutused. Riikliku järelevalve süsteem. Töökeskkonna struktuur. Õiguslik alus
• Ettevõtte tasandil: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajate töökeskkonnanõukogu. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine
• Sisekontroll, töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Tervise edendamine töökohal. Koostöö
• Vastutus tööohutuse valdkonna õigusaktide rikkumise eest. Soodustused ja hüvitised

5. Riskitegurid

5.1. Riskitegurid ja mõju tervisele: füüsilised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid

• Müra. Müra vähendamise meetodid
• Vibratsiooni vähendamise meetodid
• Valgustus töökohal. Valgustuse tüübid
• Elektromagnetväljad. Elektromagnetvälja eest kaitsmise meetodid

5.2. Töötervishoid

• Naiste töötervishoid
• Noorte töötervishoid

5.3. Elektriohutus

• Elektrilöögi tüübid
• Elektrilöögi raskusastet mõjutavad tegurid
• Ruumide liigitamine elektrilöögi ohu järgi
• Elektrilöögi eest kaitsvad vahendid
• Staatiline elekter
• Vabastamine elektrienergia mõju alt

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

• Tule- ja plahvatusohutus
  • Hoonete ja konstruktsioonide tulepüsivus
  • Tegutsemine tulekahju korral
• Tulekustutusained
• Mis võib juhtuda, kui ei järgita ohutusnõudeid?

Riskianalüüs ja -hindamine

Koolituse sisu

• Õigusaktid, millega kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kõrgtöö tegemiseks
• Õigete kukkumiskaitsevahendite valimine ja ohutu kasutamine
• Liikumine kõrgustes redelitel, platvormidel, käiguteedel jne
• Kõrgelt kukkumise riskide hindamine

Koolituse sisu

• Asbesti kahjulik mõju tervisele ja riski suurendavad tegurid
• Kutsehaigused
• Tegevused, mille käigus on võimalik kokkupuude asbestiga
• Asbestitööga seotud hügieeninõuded
• Ohutud töövõtted
• Lammutustööd ja asbesti eemaldamise tehnikad
• Juhised olukordadeks, kui töö tegemise käigus leitakse ootamatult asbesti sisaldavaid materjale
• Isikukaitsevahendid, kasutatavad ohumärgid

Koolituse sisu

1. Sissejuhatus

• Esmaabi olemus
• Kannatanu seisundi hindamine
• Esmaabi osutamise taktika

2. Elustamine

• Uppunu elustamine
• Elektrilöögi või infarkti saanud isiku elustamine
• Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
• Esmaabi osutamine ajukahjustuste korral

3. Esmaabi välise verejooksu korral

4. Šoki olemus ja selle tunnused

5. Haavad

• Haavade teke, sidumistehnikad ja -reeglid; rätiku kasutamine; haava sidumise praktiliste oskuste omandamine

6. Vigastused ja luumurrud

• Lahtise ja kinnise luumurru eripärad
• Luumurru ohud
• Liigeste vigastused (nihestus, venitus, põrutus)
• Lahase panemise meetodid

7. Mürgistused

8. Söövitused, põletused, külmakahjustused

9. Praktika

• Elustamine; laste elustamise eripärad
• Käepärased ained ja meetodid, mida saab kasutada esmaabi andmisel

Koolituse sisu

• Sissejuhatus
• Elustamine
• Esmaabi välise verejooksu korral
• Šoki olemus ja selle tunnused
• Haavad
• Vigastused ja luumurrud
• Mürgistused
• Söövitused, põletused, külmakahjustused
• Praktika

Koolituse sisu

• Tõstukijuhile esitatavad nõuded
• Tõstukite tüübid
• Tõstukite üldehitus
• Tõstukite eri tüüpi mootorid
• Mootorite süsteemid ja mehhanismid
• Tõstukite pidurisüsteemid
• Tõstuki juhtimine
• Tõstuki jõuülekanne
• Tõstuki elektriseadmed
• Tõstuki hüdraulikasüsteemid
• Tõsteseadmed
• Ohutus tõstukiga töötamisel
• Tõstuki säästlik ja keskkonnahoidlik kasutamine
• Liikluseeskirjad
• Tõstuki hooldus

Ohutusjuhend tõstukijuhile

Koolituse sisu

• Troppimistööde olemus
• Tõstetrossid, -ketid ja -rihmad
• Troppide konksud, kraana tõstekonksud jne
• Kaubaaluste tõstekahvlid
• Koormuse arvutamine
• Tõsteklambrid, haaratsid jne
• Koorma märgistamine ja kaitse
• Koorma troppimise meetodid (sõlmed jne)
• Isikukaitsevahendid ja nende kasutamine
• Koorma kaalu ja raskuskeskme määramine
• Tööpiirkonna ja töövahendite esmane kontroll
• Tööohutuse tagamine
• Tropi praakimise kord
• Kõige levinumad vead
• Signalisatsiooni kord
• Õnnetused troppimistöödel ja nende vältimine
• Tegutsemine õnnetuse korral ja esmaabi andmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Koolituse sisu

TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

• Mikroorganismid ning nende arengut ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgitused ja nakkused
• Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimise viisid
• Toiduainete säilitamise tingimused ja meetodid, temperatuurirežiimide kontroll
• Toiduaineid käitlevate ettevõtete struktuur, tehnoloogilised protsessid ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen

SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED

• Toiduaineid käsitlevad õigusaktid

Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest kooskõlas nende tööülesannetega

Koolituse sisu

• Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
• UI/UX graafilise disaini arendamine
• Raster- ja vektorgraafika
• Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
• Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
• Graafika import ja eksport
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
• Tüpograafia ja kirjatüübid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
• Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
• Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
• Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
• Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
• Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
• Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
• Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
• CV ja portfoolio koostamine

Koolituse sisu

• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
• Veebiplatvormide kasutamine
• Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
• Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
• Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
• Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
• Mallide ja nende muudatuste kasutamine
• Portfoolio loomine
• E-poe teenuste kasutamine
• Täisvalmis veebileht

Koolituse sisu

• Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
• UI/UX graafilise disaini arendamine
• Raster- ja vektorgraafika
• Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
• Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
• Graafika import ja eksport
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
• Tüpograafia ja kirjatüübid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
• Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
• Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
• Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
• Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
• Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
• Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
• Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
• Veebiplatvormide kasutamine
• Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
• Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
• Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
• Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
• Mallide ja nende muudatuste kasutamine
• E-poe teenuste kasutamine
• Täisvalmis veebileht
• CV ja portfoolio koostamine

TURVALISE KESKKONNA TAGAMINE LASTELE

• Füüsilised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohud töökeskkonnas, nende ennetamine ja riskide maandamine
• Lastehoiuga seotud tervise-, hügieeni-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuded
• Olme ja hügieeni põhialused

LASTE KASVAMISE JA ARENGU TOETAMINE

• Lapse arengu etapid, vanuselised erinevused
• Lapse füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid
• Väärkohtlemise olemus, ilmingud ja ennetamine
• Lapse kõne, taju, mõtlemine, kujutlusvõime areng ja sotsiaalsed oskused
• Kombeõpetus ja eetika
• Eakohaste igapäevatoimingute planeerimise ja elluviimise alused

KOOSTÖÖ VANEMATEGA

• Lapsekasvatuse põhitõed
• Pedagoogika ja psühholoogia alused
• Nõustamise põhimõtted
• Suhtlemispsühholoogia alused

LAPSE HÜGIEENIHARJUMUSTE KUJUNDAMINE, JUHENDAMINE HÜGIEENI TÄITMISEL JA VAJADUSEL ABISTAMINE

• Puhtusekasvatus
• Lapse vanusele ja arengule vastavad juhendamismeetodid
• Lapse ealised erinevused ja individuaalne võimekus

LAPSE TOITMINE JA LAPSE ABISTAMINE SÖÖMISEL

• Söömiskultuur (sh religioossed ja kultuurilised tõekspidamised) ja kombeõpetuse põhialused
• Laste eakohase tervisliku toitlustamise põhimõtted ja toitumishügieeni reeglid
• Menüüde koostamine etteantud juhiste kohaselt ja ravitoitlustamise alused

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE, HAIGE LAPSE EEST HOOLITSEMINE

• Lapse tervist ohustavad tegurid
• Lapse tervist edendavad tegurid
• Lapse terviseseisundi (kehatemperatuur, hingamine, eritamine jne) ja turvalisuse (lapse vanusele ja vajadustele vastav ohutu keskkond) jälgimine
• Lapsele esmaabi andmine
• Imiku ja väikelapse hooldamise ning põetamise alused
• Puudega lapse hooldamise ja põetamise alused

LAPSEHOIUTEENUSE OSUTAMINE

• Kutse-eetika
• Kutsealaga seotud õigusaktid
• Lastehoid kui ettevõtlus

TÖÖ HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

• Hariduslike erivajadustega lastega töötamise alused
• Hariduslike erivajadustega laste toetamine
• Hariduslike erivajadustega laste hooldamise põhitõed

ARVUTI KASUTAMINE

• Põhiteadmised enamkasutatavatest programmidest (MS Office, veebilehitsejad) ja riistvarast
• Veebikasutuse võimalused
• Internetiturvalisus (käitumine internetis, ohud, probleemide lahendamine)

ESMAABI KOOLITUS

• Lapse elutähtsate näitajate normid (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne)
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabimeetmed ja -vahendid

TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS

• Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduga seotud haigused, toidumürgitused ja nakkused
• Toidu füüsiline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine
• Toiduainete säilitamise ning temperatuuri kontrollimise meetodid ja tingimused
• Struktuur, tehnoloogia ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen
• Enesekontrolli põhimõtted
• Toiduseadus

Toiduainete käitleja kohustused ja vastutus toiduhügieeni nõuete täitmise eest vastavalt oma kohustustele

Õppekava

Sissejuhatus

• Koolituse lühikirjeldusest kuni koolituskursuse korraldamise võimalusteni.
• Ettevõtete õppekeskkondade eri tüüpide, eesmärgi ja tõhususe kriteeriumide analüüs.

Digitaalse õppekeskkonna vahendid ja tööriistad

• Koolituse sisu loomise vahendid ja digiplatvormid.
• Digitaalse õppekeskkonna valik olenevalt pakutava koolituse võimalustest.

Koostööoskus

• Kuidas käitub juhendaja/õpetaja tavakoolitusel ja veebirühmaga töötades?
• Osalejate tähelepanu juhtimine, osalejate kaasamine vahetusse suhtlusesse, tagasiside.
• Õppijate sisemise motivatsiooni tüübid.
• E-õppe ja kombineeritud õppe kavandamine eri tegevusvaldkondade sihtrühmade jaoks.
• Asjakohased vahendid ja juhendaja rollid/õpetamisstiilid.

Keerulised juhtumid

• Keerulised õppijad või vähemotiveeritud rühm.
• Osalejate vastuseisuga hakkama saamine.
• Esmase ja teisese vastuseisu põhjused.
• Küsimuste ja vastuväidete käsitlemise tehnikad.

Koolitusprotsessi tõhususe hindamine haridusdisaini mudelites

• Küsimuste liigitamine. Eri tasemega testid.

Testide koostamise ja koolitusprotsessi tõhususe hindamise platvormide võimalused.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Haridusdisain. Tänapäevaste koolituskursuste loomine

Õppe kogumaht:

32 ak tundi (26 ak tundi auditoorset tööd ja 6 ak tundi iseseisvat tööd).

Sihtrühm:

• Ülikooli õppejõud, andragoogid
• Õpetajad, metoodikud
• Koolitusjuhid
• Äritreenerid ja koolitajad
• Personalikoolituse spetsialistid
• Koolituse korraldamise eest vastutavad spetsialistid
• Samuti kõik need, kes korraldavad, arendavad või viivad läbi täiskasvanuharidust.

Õppe eesmärk:
Arendada oskusi täiskasvanuõppe kursuste kavandamisel digitaalsetes ja hübriidõppe keskkondades.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab uurida auditooriumi – koguda infot auditooriumi vajaduste kohta, analüüsida andmeid ja kasutada neid õppekava koostamisel;
• sõnastab selgelt tehnilisi kirjeldusi treeninguteks ja koolituste arendamiseks;
• oskab koostada koolitusprogramme ja juurutada uusi õppemeetodeid;
• omab erinevaid meetodeid ja võtteid ning oskab valida sobiva haridusliku disaini mudeli, sobiva vormingu ja koolitaja rolli.

Õppesisu

SISSEJUHATUS JA HARIDUSFILOSOOFIA:

• Täiskasvanute koolituse ja arengu eripära.
• Täiskasvanute koolituse kontseptuaalsed mudelid M. Knowlesist tänapäevani.
• Täiskasvanuhariduse põhialused
• Uus didaktika.

ÕPETAJA JA ÕPPIJATE ROLLIPOSITSIOONID ORGANISATSIOONIS NII KLASSIRUUMIS KUI VEEBIÕPPEL:

• SSDL-mudel: iseseisvuse arenguetapid koolituses.
• Kuidas toetada üleminekut ühelt etapilt teisele ja tugevdada õppijate sisemist motivatsiooni kursuse jooksul.

HARIDUSDISAINI SIHTKOMPONENT:

• Koolituse eesmärgid ja tulemused.
• Õppe-eesmärkide klassifikatsioon.
• Koolituse briif.

HARIDUSDISAINI MUDELID ÕPPEKURSUSTE PROJEKTEERIMISEKS:

• Koolitusmoodulite väljatöötamine sõltuvalt äriülesannetest ja õppijate vajadustest.
• Koolitusmudeli valik, sobivate koolitusformaatide ja -tööriistade valik.

Hariduskeskkond:

• Efektiivse täiskasvanute koolituse tegurid erinevates hariduskeskkondades.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks õppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Keskuse õpikeskkond on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppetöö toimub veebipõhiselt Zoomi keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisev töö kujutab endast lõputöö koostamist.

Õppematerjalide loend:

• Змеёв С.И. Андрагогика. Основы теории, истории и технологии обучения взрослых. – М., 2007
• Мандель Б. Р. Андрагогика: история и современность, теория и практика. – Берлин, 2017
• Громкова М.Т. Андрагогика: теория и практика образования взрослых. – М., 2012
• Основы андрагогики. Под ред. И. А. Колесниковой. — М. ,2007
• Игнатович, Е. В. Хьютагогика как зарубежная концепция самостоятельного обучения // Непрерывное образование: XXI век. 2013. Вып. 3.
• КУрсакова А.В., Теслинов А.Г. Хорошие учебники для взрослых: как помочь развитию компетенций. Для разработчиков учебных материалов в системе дополнительного профессионального образования. – Жуковский, МИМ ЛИНК, 2014.
• Наумов В. Дидактическая подсистема e-learning// Learningworld.
• Наумов В. Проектирование корпоративного электронного курса. – Минск, 2012
• Такушевич И. А. Педагогический дизайн как категория дидактики // Непрерывное образование. – 2015. – № 1(11)
• Теслинов А.Г., Протасова И.А. Образование по-взрослому. Дух андрагогики. – М., 2020
• Хуторской А.В. История дидактики. Инновационные системы обучения от Античности до наших дней. – М., 2021.
• Malcolm S. Knowles, The Adult Learner. – 1984
• Grow, Gerald O. Teaching Learners to be Self-Directed. – Adult Education Quarterly, 1991, 41
• Stewart Hase, Chris Kenyon. From Andragogy to Heutagogy. – 2001
• Anderson L. & Krathwohl D. A. Taxonomy for Learning, Teaching and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational. – 2001.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kahekümnes (20) kontakttunnis. Oma kursuseprogrammi kirjutamine.

Hindamismeetod:

Kursuseprogramm (esitamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Kursuseprogramm on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele.

Kursuseprogramm tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
02.04.2024

Koolituse sisu

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSED ORGANISATSIOONIS

• Projektiga seotud tegevuste põhimõisted. Projektide liigitus
• Projektijuhtimise ja traditsioonilise juhtimise erinevused
• Projekti elutsükkel ja etapid. Projektijuhtimise standardid
• Projekti lähteülesanne. Esialgne eelarve

PROJEKTIJUHTIMISE PROTSESSID

• Projekti algatamise meeskond. Projektis osalejad ja huvirühmad. Projekti hierarhiline struktuur
• Projekti kavandamine. Tööde hierarhiline struktuur
• Projekti planeerimine: aja juhtimine. Võrkskeem, Gantti diagramm
• Projekti planeerimine: ressursside juhtimine. Riskide tuvastamine. Kvaliteedinäitajad
• Töömahu ja töö kestuse kindlaksmääramine. Projekti eesmärkide sõnastamine, projekti plaani koostamine
• Projekti elluviimise meeskond. Juhtimistsükkel
• Järelevalve ja kontrolli meeskond. Kontrollimeetodid. Kontrolli iseärasused
• Kommunikatsiooni juhtimine projektis. Projektiga seotud tegevuste koordineerimine

PROJEKTIJUHTIMINE JA ARUANDLUS

• Projekti kulutuste juhtimise plaan. Projekti hindamine ja eelarve
• Projekti eelarve koostamine
• Kvaliteedijuhtimine projektis. Projekti kvaliteedikriteeriumide määratlemine
• Riskide juhtimine. Riskide kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine
• Projekti muudatuste juhtimine. Jooksvate muudatuste rakendamine
• Kulutuste kontrollimine. Projekti maksumuse juhtimine. Saavutatud väärtuse meetod
• Hangete ja lepingute haldamine. Lepingute liigid
• Projektide ühendamise juhtimine
• Projekti lõpetamine. Projektiga seotud dokumentatsioon

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSTE PLAANIMINE MS PROJECTIS

• Projektijuhtimise tarkvara
• Lihtsad projektid
• Tabelite ja jooniste töötlemine Excelis
• MS Projecti ajakava
• Ressursside planeerimine MS Projectis
• Projekti optimeerimine
• Õppijate nõustamine projektide ettevalmistamisel

SUHTLEMINE PROJEKTIMEESKONNAS

• Projektimeeskonna moodustamine ja juhtimine
• Projektijuhi roll
• Läbirääkimiste pidamise oskus
• Konfliktide haldamine projektis

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine

KOOLITUSE SISU

PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE SOTSIAALNE TOETAMINE

• Tegevusjuhendaja töö põhitõed
• Tegevusjuhendaja kui erihoolekande valdkonna spetsialisti ülesanded, vastutus ja pädevus
• Tegevusjuhendaja isikuomadused
• Erihoolekande põhialused Eestis
• Sotsiaalhoolekande valdkonna eriteenused
• Tegevusjuhendaja tööd reguleerivad õigusaktid
• Eetilised küsimused sotsiaalhoolekandes
• Inimõigused sotsiaalhoolekandes

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

• Inimese arengu elutsükkel
• Arengupsühholoogia alused
• Vaimsed häired
• Psühhopatoloogia
• Intellektipuue ja seksuaalsus
• Raske puue
• Terviseseisundi jälgimine
• Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

• Erihoolekandeteenuseid kasutavad sihtrühmad
• Meeskonnatöö erihoolekandes
• Füüsiline ja vaimne puue
• Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös Kõige sagedamini osutatavad teenused
• Sotsiaalsed oskused ja igapäevaelu korraldamine

KLIENDIGA KOOSTÖÖ TEGEMISE ALUSED

• Suhtlemise põhitõed
• Tegevusjuhendaja isikuomadused, mis teda töös toetavad ja takistavad. Oma ressursside leidmine ja toimetulek stressiga
• Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
• Klienditöö meetodid, tegelikkusele keskendumise tehnikad
• Teraapilised ja arendavad tegevused kliendiga suhtlemisel
• Probleemse käitumise juhtimine

TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖKS VAJALIKUD KONKREETSED OSKUSED

• Oskus tegutseda
• Sihikindel tegutsemine
• Psüühilise erivajadusega isiku tegevuse analüüsimine, kohandamine ja hindamine
• Tegevusplaani koostamine

ESMAABI KOOLITUS

• Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabimeetmed ja -vahendid

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Hariduslike erivajadustega laste pervasiivsed arenguhäired
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel

• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Hariduslike erivajadustega lapse arengut toetavate tingimuste loomine

Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Jelena Ditjatkina

Jelena Ditjatkina on pedagoogikaalaste koolituste ja seminaride koolitaja. Aastal 1984 omandas Jelena (1979.-1984) Tartu Riiklikus Ülikoolis eriala „Vene keel ja kirjandus“. Jelena on läbinud järgmised täiendõppe kursused: „Motiveerimis- ja tagasisidestamisoskuste praktikum“, „Vaimupuudega laste toetamine“ (Tartu Ülikooli Narva Kolledž) jt. Ta tegeleb täiskasvanud õppijate koolitamisega alates aastast 2014. Jelenal on suur kogemus erivajadustega lastega töötamisel. Alates 2007. aastast töötab  ta Ahtme Kooli direktorina. Oma tugevateks külgedeks koolitaja rollis peab Jelena oma oskust esitada õppematerjali huvitavalt, toetudes oma suurele töökogemusele, ning valmisolekut koostööks õppijatega.

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

• Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

• Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
• Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
• Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
• Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
• Meeskonnatöö oskused
• Koostöö lastevanematega Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

• Inimese kohanemisvõimalused
• Õpilase kohanemine õpitingimustega
• Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
• Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

• Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
• Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
• Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
• Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

• Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
• Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
• Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
• Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited

Galina Tarassova

Galina Tarassova on lapsehoidja/lasteaiaõpetaja assistendi kursuse koolitaja. Galinal on kaks kõrgharidust. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži erialal ”Koolieelse lasteasutuse õpetaja”. Aastatel 1984-2016 on töötanud lasteaia direktorina. 2016. aastal Galina on olnud diplomitöö juhendajaks Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Ta tegeleb täiskasvanud õppijate koolitamisega alates aastast 2016. Galina oskab esitada õppematerjali huvitavalt, arusaadavalt ja põhjalikult, toetudes oma suurele töökogemusele.

Vladislav Jevsejev

Vladislav Jevsejev on lõpetanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Tarkvara ja andmebaaside halduse erialal 2012. aastal. Vladislav areneb selles valdkonnas pidevalt, uurides uut tarkvara. Eterna Koolituskeskuses viib ta täiskasvanutele läbi arvutikoolitusi erinevates programmides. Ta suudab osalejatele lihtsas keeles ja väga kannatlikult keerulisi ja arusaamatuid teemasid lahti seletada.

Aleksandr Boiko                            

1999 sai Aleksandr hariduse Tallinna Meditsiinikoolis erialal „Kiirabiõde“. Alates 1999. a on ta ennast pidevalt täiendanud erinevatel erialastel koolitustel. Tal on suur töökogemus meditsiini valdkonnas: ta on üle 15 aasta töötanud Puru haigla kiirabi osakonnas. Aleksandr on viinud läbi esmaabikursusi ja vetelpäästeteenistuse koolitusi. Oma tugevateks külgedeks peab ta oskust olla sõbralik koolitaja, kes on kursis kõikide uuendustega, mis puudutavad tema valdkonda. Aleksandr oskab leida ühist keelt oma õppijatega ning esitada õppematerjali arusaadavalt ja põhjalikult.

Anzhelika Lensment

Anzhelika Lensment on õppinud 1984 – 1989 Valgevene Riiklikus Ülikoolis, filosoofiaosakonnas, kus ta sai filosoofiaõpetaja diplomi. Hiljem 2002. aastal ta lõpetas Moskva Psühholoogia- ja Sotsiaalteaduste Instituudi, kust ta on saanud magistrikraadi psühholoogias. 2017. aastal kaitses Anzhelika Lensment Valgevene Riiklikus Ülikoolis filosoofiakandidaadi (Ph.D.) väitekirja. Lisaks ta õpib Venemaa Riiklikus Humanitaarses Ülikoolis, doktorantuuris sotsiaalpsühholoogia alal.  Anzhelika on töötanud lektorina Valgevene Riiklikus Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis, Rahvusvahelises Ülikoolis Audentes, Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete instituudis. Tema on kirjutanud mitmeid teaduslikke töid. Eterna Koolituskeskuses Anzhelika peab loenguid perepsühholoogiast, viib läbi psühholoogilisi treeninguid ja seminare, individuaalseid ja perepsühholoogi nõustamisi, süsteemseid konstellatsioone (paigutusi).