Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ
Õppekava nimetus:
HEV-koordineerija koolitus (HEVKO koolitus).
Õppekava koostamise alus:
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus;
Koolieelse lasteasutuse seadus;
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava;
Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035, mille üks keskseid sihte on tagada õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele.
Sihtgrupp:
- õpetajad ja tugispetsialistid (nt eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid), kes töötavad või plaanivad töötada haridusasutustes hariduslike erivajadustega laste ja noortega;
- lasteaiaõpetajad, kes soovivad paremini mõista ja toetada HEV lapsi koolieelses eas;
- õppealajuhatajatele ja koolijuhtidele, kes vastutavad HEV õpilaste toetamise korralduse eest koolis;
- HEV ja tugiteenuste koordinaatorid, kelle töö hõlmab HEV dokumentatsiooni, võrgustikutööd ja vanemate nõustamist;
- tulevased haridustöötajad, kes soovivad saada põhjalikke teadmisi HEV laste märkamisest, toetamisest ja koostööst pere ning tugivõrgustikuga.
Õppe alustamise tingimused:
- õppija on vähemalt 18-aastane (täisealine);
- omab vähemalt keskharidust;
- on huvitatud ja valmis töötama hariduslike erivajadustega laste ja noortega;
- omab baastasemel arvutikasutamise oskust.
Õppe kogumaht:
120 akadeemilist tundi, millest 96 tundi auditoorset õpet ja 24 tundi iseseisvat tööd.
Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.
Koolituse eesmärk:
Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmised ja praktilised oskused hariduslike erivajadustega (HEV) laste ja õpilaste märkamiseks, toetamiseks ning individuaalsete arengu- ja õpiteede kavandamiseks koolieelses lasteasutuses ja koolis.
Koolitus valmistab spetsialiste ette süsteemseks koostööks lapse, pere ja tugivõrgustikuga, toetades HEV õppijate arengut, õpimotivatsiooni ja toimetulekut haridusasutuses.
Koolituse lõpuks õppija:
- mõistab hariduslike erivajaduste olemust ja oskab eristada nende liike;
- märkab HEV tunnuseid ja tunneb sobivaid sekkumis- ning toetamisviise erinevates vanuserühmades;
- kavandab ja kohandab õpi- ja arengukeskkonda vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele;
- koostab HEV õppija individuaalse arengu- ja õpitee toetamise plaani;
- teeb koostööd lapse pere, kolleegide ja tugivõrgustikuga HEV õppija arengu toetamiseks;
- rakendab teadmisi kaasava hariduse põhimõtetest ja HEV toetamise praktikast koolis ja lasteaias.
Õppesisu
HEV LAPS JA TEMA TOETAMISE ALUSED.
HEV mõiste ja liigid seadusandluses; HEV õpilane põhikoolis; õpiraskus, eriandekus, autismispekter, aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Varajase sekkumise põhimõtted ja võimalused üldtoe raames.
Vaimse tervise häired koolikeskkonnas ja toetusmeetmed.
Autismispektri häired ja neuroerinevused hariduses.
PSÜÜHIKAHÄIREGA ÕPILASED (AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE, AUTISMISPEKTRI HÄIRE).
Psüühikahäirete olemus ja raskusastmed, erinevus õpiraskustest, toetamise viisid.
HEV KOORDINEERIJA TÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED.
Roll, õigused, kohustused ja dokumentatsioon.
TUGITEENUSED JA TOETUSSÜSTEEMID KOOLIS JA VÄLJASPOOL KOOLI.
Üld-, tõhustatud- ja eritugi.
Tugimeeskonna koostöö, Rajaleidja, kohaliku omavalitsuse ja riiklikud teenused.
Individuaalne õppekava ja koostöö lapsevanemate ning spetsialistidega.
ÕPPETÖÖ JA ÕPPEMATERJALIDE KOHANDAMINE.
Õppesisu, tempo ja vormi kohandamine HEV õppijale; sobivad meetodid ja visualiseerimise võtted.
Praktiline töö – tavaklassi materjalide jõukohastamine.
HEV DOKUMENTATSIOON JA SELLE TÄITMINE.
Individuaalse arengu jälgimise kaart (IAJK), individuaalne õppekava (IÕK), iseloomustus ja käitumise tugikava.
Seaduslikud alused ja praktilised vormid.
VÄIKEKLASSI KORRALDUS JA SEADUSLIK ALUS.
Väikese rühma moodustamine koolis, õpetamise eripära ja IÕK koostamine.
ISIKUANDMETE KAITSE JA ANDMETÖÖTLUS HEV VALDKONNAS.
VÕRGUSTIKUTÖÖ JA KOOSTÖÖ ASUTUSTEGA.
Rajaleidja, sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, kooliväline nõustamine, koostöö pere ja tugivõrgustikuga.
HEV ÕPPIMISPROTSESSID JA MOTIVATSIOONI TOETAMINE.
Mälu, taju, keskendumine, kognitiivne paindlikkus.
Motivatsiooni toetamine, taastav vestlus ja lahenduskeskne juhtimine.
CASE STUDY JA PRAKTILISED JUHTUMIANALÜÜSID.
Efektiivne koostöö vanemate, kolleegide ja spetsialistidega; kovisioon ja erialane areng.
ENESEHOID JA TÖÖREFLEKTSIOON.
Ärevuse maandamise tehnikad, töörefleksioon ja kovisioon spetsialistidele.
HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA (HEV) LAPS LASTEAIAS
ERIVAJADUSTE MÕISTMINE JA VARAJANE MÄRKAMINE LASTEAIAS
Hariduslike erivajaduste olemus koolieelses eas.
Levinumad erivajaduste tüübid: kõnearengu eripärad, tähelepanu- ja käitumisraskused, autismispektri eripärad, motoorika ja tunnetuslikud eripärad.
Varajane märkamine: õpetaja ja tugispetsialisti roll, koostöö lapsevanemaga.
Praktilised juhtumid lasteaias: kuidas märgata lapse arengus kõrvalekaldeid ja tõlgendada neid arengu toetamise võtmes.
LAPSE ARENGU TOETAMINE KOOLIEELSES EAS, TEGEVUSTE KOHANDAMINE
Arengu toetamise põhimõtted ja laste ealised eripärad.
Õppetegevuste kohandamine: eesmärgid, tempo, metoodika, rühma ja ruumi korraldus.
Toetavad strateegiad igapäevaolukordades: rutiinid, valikuvabadus, kord ja kindlustunne.
Laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine mängu ja praktilise tegevuse kaudu.
DOKUMENTEERIMINE JA ANALÜÜS LAPSE TOETAMISEL
Laste arengu hindamise ja dokumenteerimise põhimõtted.
Individuaalne arengukaart, koolivalmiduse kaart ja iseloomustus: eesmärk, struktuur ja praktiline täitmine.
Faktipõhise ja lahenduskeskse keelekasutuse põhimõtted lapse kirjeldamisel.
Lapsevanema vaade dokumentidele ja info jagamine koostöös perega.
KOOSTÖÖ LAPSE PEREGA JA AKTIIVSE KUULAMISE KASUTAMINE
Koostöö ja usaldusliku suhte loomine lapsevanematega.
Aktiivse kuulamise põhimõtted ja tehnikad.
Kriitiliste ja keeruliste vestluste läbiviimine (nt kui vanem ei nõustu spetsialisti hinnanguga).
Ümarlaudade ja nõustamisvestluste planeerimine ja läbiviimine.
KOOSTÖÖVÕRGUSTIKU VÕIMALUSED JA VANEMATE SUUNAMINE TUGITEENUSTESSE
Tugisüsteemid koolieelses eas: Rajaleidja, kohaliku omavalitsuse teenused, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tugi.
Tugispetsialistide rollid ja koostöövormid.
Vanemate nõustamine ja suunamine õigesse asutusse või spetsialisti juurde.
AGRESSIIVSE KÄITUMISE MÄRKAMINE JA ENNETAMINE
Agressiivse käitumise võimalikud põhjused: arengulised, keskkondlikud, emotsionaalsed.
Ennetavad tegevused lasteaias – turvaline ja järjepidev kasvukeskkond.
Toetavad sekkumised ja lapse rahustamise tehnikad.
Lapse tunnetega toimetuleku toetamine ja eneseväljenduse võimaldamine.
ENESEREGULATSIOONI TOETAMINE KOOLIEELSES EAS – TEHNIKAD JA STRATEEGIAD
Eneseregulatsiooni mõiste ja arenguetapid koolieelses eas.
Õpetaja roll lapse eneseregulatsiooni arendamisel.
Praktilised tehnikad: hingamisharjutused, rahunemisnurk, emotsioonide kaardid, lugude ja rollimängude kasutamine.
Eneseregulatsiooni toetamine rühma igapäevategevustes.
Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, praktilised ülesanded.
Iseseisev töö:
Individuaalse arengu jälgimise kaardi (IAJK) täitmine hüpoteetilise lapse kohta.
Õppekeskkond:
Õpe toimub veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas
Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Osalemine vähemalt 75% ulatuses kontakttundidest; kõikide kodutööde esitamine.
Hindamismeetod:
Õpilase iseloomustus; enesearengu aruanne.
Hindamiskriteerium:
Aktiivne osalemine rühmatöös ja aruteludes; oskus siduda teoreetilisi teadmisi praktiliste olukordadega; kodutööde sisuline asjakohasus ja ülesannete täitmine juhiste kohaselt.
Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
- tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
- tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.
Õppekava kinnitamise aeg:
10.11.2025