Eesti keele tasemeeksamid. Ettevalmistus C1-taseme eksamiks

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tegevusjuhendaja koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus:

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4

Õppe kogumaht:

260 ak t (180 ak t auditoorset tööd, 64 ak t praktilist tööd ja 16 ak t iseseisvat tööd)

Sihtrühm:

Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega täiskasvanu hooldamise valdkonnas;
kes on emotsionaalselt stabiilsed ja hea pingetaluvusega ning on valmis töötama psüühikahäiretega inimestega.
kellel on kesk- või kõrgharidus.

Õppe eesmärk:

Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tegevusjuhendajana ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

mõistab tegevusjuhendaja töö põhimõtteid;
arendab, säilitab ja toetab kliendi sotsiaalseid oskusi ja tegevusvõimet;
rakendab koostöös teiste tugispetsialistidega meeskonnatöö põhimõtteid;
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid informatsiooni saamiseks, loomiseks, mõistmiseks ja esitamiseks;
oskab anda esmaabi ;
oskab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani.

Õppesisu

SOTSIAALABI PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

Tegevusjuhendaja töö põhialused
Tegevusjuhendaja roll sotsiaalhoolduse valdkonnas, vastutus, kompetentsid
Tegevusjuhendajai isiklikud omadused
Eesti erihoolekande põhialused
Sotsiaalkindlustuse eriteenused
Tegevusjuhendaja tegevust reguleerivad õigusaktid
Sotsiaalkindlustuse eetilised aspektid
Inimõigused sotsiaalkindlustuses

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

Inimarengu elutsükkel
Arengupsühholoogia alused
Vaimsed häired
Psühhopatoloogia
Vaimse arengu puue ja seksuaalsus
Raske tervisepuue
Terviseseisundi jälgimine
Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

Erihooldusteenuseid tarbivad sihtrühmad
Meeskonnatöö erihoolekandes
Füüsilised ja vaimsed puuded
Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös. Kõige sagedamini osutatavad teenused
Sotsiaalsed oskused ja igapäevase elu korraldamine

KLIENTIDEGA TÖÖTAMISE ALUSED

Suhtlemise alused
Tööd soodustavad ja takistavad tegevusjuhendaja isikuomadused. Oma ressursside otsimine ja stressiga toimetulek. Kunstiteraapia
Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
Klientidega töötamise meetodid, reaalsusele orienteerumise tehnika
Terapeudilised ja arendavad tegevused klientidega töötamisel
Probleemse käitumise juhtimine

SPETSIIFILISED OSKUSED TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖS

Tegutsemisvõime
Sihipärane tegevus
Psüühiliste erivajadustega inimese tegevuse analüüs, kohanemine ja hindamine
Tegevuse kavandamine

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

inimese eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
elustamise ABC;
esmaabivõtted ja -vahendid.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisev töö kujutab endast tegevusplaani ehk lõputöö koostamist.
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

„Пособие для руководителя деятельности“, Таллинн 2014 („Tegevusjuhendaja käsiraamat“, Tallinn 2014)
Дирк ден Холландер, Жан Пьер Вилькен, „Как клиенты становятся гражданами“, Duo Kirjastus
„Спрашиваю и узнаю. Психические расстройства“, Тарту, 2011
„80 alternatiivi vabaduse piiramisele“, Vilans e-raamat
„Kroonilise psüühikahäirega eaka hooldusjuhend“, Tallinn 2007

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kolmekümne kahes (132) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja tegevusplaani koostamine.

Hindamismeetod:

Tegevusplaan (psüühilise erivajadusega inimeste tegevusplaan)

Hindamiskriteerium:

Tegevusplaan on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele, st õppija oskab analüüsida erivajadustega inimese seisundit ja koostada talle sobiva tegevusplaani.

Lõputöö (tegevusplaan) tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Lapsehoidja / Lasteaiaõpetaja assistendi koolitus

Õppekavarühm:

Lastehoid ja teenused noortele

Õppe kogumaht:

260 ak tundi (160 ak tundi auditoorset õppetööd, sh 16 ak tundi esmaabiandja väljaõpet ja 4 ak tundi toiduhügieenikoolitust, 80 ak tundi praktikat ja 20 ak tundi iseseisvat tööd)

Õppekava koostamise alus:

Kutsestandard “Lapsehoidja, tase 4 ja 5″( kehtib alates15.04.2021)

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10889058

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10889081

Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad omandada vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende füüsilise, emotsionaalse, intellektuaalse ja sotsiaalse arengu toetamiseks.

Õppe alustamise tingimused (alus: Sotsiaalhoolekande seadus, § 45⁴ (Nõuded teenust vahetult osutavale isikule)

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016002

isik peab olema teovõimeline;
ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav;
temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on ette valmistada spetsialist, kes tahab ja oskab hoolitseda erinevas vanuses laste eest ning toetada tema intellektuaalset, füüsilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

saab luua lapsele / erivajadustega lapsel turvalise ning toetava kasvukeskkonna, arvestades lapse individuaalsust, vanust ja vajadusi;
hooldab last igapäevastes toimingutes; luues emotsionaalse ja turvalise keskkonna lapse arenguks;
oskab aidata lapsel täita eakohaseid päevategevusi, juhendades ja motiveerides last, lähtudes tema arengust ja individuaalsetest võimetest;
oskab hinnata kannatanu seisundit ja annab esmast abi;
järgib oma töös toiduhügieeni nõudeid.

Õppesisu:

TURVALISE KESKKONNA TAGAMINE LAPSELE

töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, nende vältimine ja riskide vähendamine;
laste hoiuga seotud tööohutus-, töötervishoiu- ja hügieeninõuded;
kodumajandamise ja olmehügieeni põhialused;

LAPSE KASVU JA ARENGU TOETAMINE

lapse erinevad arengufaasid, ealised erinevused;
lapse füüsilist, psüühilist, emotsionaalset ning sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid;
väärkohtlemise olemus, ilmingud ja ennetamine;
lapse kõne, taju, mõtlemise, fantaasia areng ja sotsiaalsed oskused;
kombeõpetus ja eetika;
eakohaste päevategevuste planeerimise ja läbiviimise alused.

KOOSTÖÖ̈ VANEMATEGA

lapsekasvatuse põhialused;
pedagoogika ja psühholoogia alused;
nõustamispõhimõtted;
suhtlemispsühholoogia alused.

LAPSE HÜGIEENIHARJUMUSTE KUJUNDAMINE, JUHENDAMINE HÜGIEENI TÄITMISEL JA VAJADUSEL ABISTAMINE

puhtusekasvatus;
lapse vanusele ja arengule vastavad juhendamismeetodid;
lapse ealised erinevused ja individuaalne võimekus.

LAPSE TOITMINE JA LAPSE ABISTAMINE SÖÖMISEL

söömiskultuur (sh religioossed ja kultuurilised tõekspidamised) ja kombeõpetuse põhialused;
laste eakohase tervisliku toitlustamise põhimõtted ja toitumishügieeni reeglid;
menüüde koostamine vastavalt etteantud juhistele ja ravitoitlustamise alused.

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE, TERVISE EDENDAMINE, HAIGE LAPSE EEST HOOLITSEMINE

lapse tervist ohustavad tegurid;
lapse tervist edendavad tegurid;
lapse tervisliku seisundi (kehatemperatuur, hingamine, eritamine jne) ja turvalisuse (lapse vanusele ja vajadustele vastav ohutu keskkond) jälgimine;
lapse esmaabi;
imiku ja väikelapse hooldamise ning põetamise alused;
puudega lapse hooldamise ning põetamise alused.

LAPSEHOIUTEENUSE OSUTAMINE

kutse-eetika;
kutsealaga seonduvad õigusaktid;
lapsehoid kui ettevõtlus.

HEV-LASTEGA TÖÖ

HEV-lastega töötamise alused;
HEV-laste toetamine;
HEV-laste eest hoolitsemise alused.

ARVUTI KASUTAMINE

põhiteadmised enamkasutatavatest programmidest (MS Office, veebilehitsejad) ja riistvarast;
veebikasutuse võimalused;
internetiturvalisus (käitumine internetis, ohud, probleemilahendus).

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

lapse eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
elustamise ABC;
esmaabivõtted ja –vahendid.

TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS

Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid
Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja infektsioonid
Toiduainete füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle vältimine
Toiduainete säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll
Käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed
Puhastamine ja desinfitseerimine
Kahjuritõrje
Isiklik hügieen
Enesekontrolli põhimõtted
Toiduainete käitlemist käsitlevad õigusaktid
Toiduaineid käitleva töötaja kohustused ja vastutu toiduhügieeninõuete täitmise järgimise eest vastavalt tema tööülesannetele

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö,

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Sotsiaalministeeriumi koduleht http://www.sm.ee/
Sotsiaalkindlustusameti koduleht http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/?lang=et
Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleht http://www.epikoda.ee/
Terviseameti kodulehekülg. http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html
Williams,C. (2003). Noore perenaise käsiraamat. Tallinn: Odamees.
Williams, C. (2005). Majapidamisalaste näpunäidete kogumik. Tallinn: Ersen.
Efektiivne koristamine – on see võimalik? www.kodukauniks.ee

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kahekümnes (120) kontakttunnis ja vähemalt kümne iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (vestlus)

Hindamiskriteeriumid

mõistab EV sotsiaalpoliitika ja lastekaitse põhimõtteid ning sotsiaalhoolekande korralduse aluseid;
mõistab lapsele turvalise kasvukeskkonna loomise põhimõtteid;
planeerib lapse füüsilist, psüühilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut toetava keskkonna, arvestades lapse individuaalsust ja arengufaasi;
viib läbi eakohaseid päevategevusi, juhendades ja motiveerides last, lähtudes tema arengust ja individuaalsetest võimetest;
jälgib lapse tervislikku seisundit ja vajadusel sekkub;
tunneb ära eluohtlikud seisundid ja annab esmaabi;
mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel.

Kursuse läbimisel väljastatavad dokumendid:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on pedagoogika või/ja psühholoogia alane haridus ja vastav töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:

04.03.2021

Kristiina Vaikmets

Kristina tööalasesse karjääri mahub nii töö erivajadustega laste õpetajana, lasteaia ja kooli õpetajana kui ka koolitajana Eesti erinevates koolitusfirmades. Kristina on ise ka huvitatud pidevast enesetäiendamisest ning üheks enesetäiendamise võimaluseks peab ta ka täiskasvanud õppijate koolitamist, sest teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole õppeprotsessis vaid ühepoolne. Kristina peab väga oluliseks teoreetiliste teadmiste sidumist praktiliste kogemustega, mida tal jätkub. Kristina on läbinud Tallinna Ülikoolis Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala ning magistriõpingud eripdagoog-nõustaja erialal.

Elena Morozova

Elena Morozova on ärikoolituste koolitaja. Elenal on kaks kõrgharidust: tehniline kõrgharidus erialal „Insener – keemik – tehnoloog“ (Sankt-Peterburi Riiklik Tehnikaülikool) ja psühholoogia-alane kõrgharidus erialal „Psühholoog-praktik“ (Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli praktilise psühholoogia kõrgema kooli 1994 aastal). Lisaks ta on saanud diplomi „Spetsialist treeningute läbiviimise valdkonnas“ 1999. aastal. Aastal 2012 lõpetas ta Rahvusvahelise Juhtimise Instituudi “LINK“ ,Suurbritannia Avatud Ülikooli (the Professional Diploma in Management).

Täiskasvanute õpetamisega tegeleb aastast 1995. Täiskasvanute õpetamisel ning koolitusprogrammide loomisel on ta eksperdiks; Hariduskeskkonna disainer (Open European Academy of Economics & Politics, CZ), Sertifitseeritud ICC coach (International Coaching Community, UK), Sertifitseeritud reateaming coach (Institute of Reteaming, FI), Äri-treener (Treeningu Instituut, VF), Fasilitaator (Grape people, FI), Neurograafika meetodi instruktor (Sankt-Peterburgi Psühholoogia Loominguline Instituut, VF), Integraalse lähenemise ekspert- täiskasvanute vertikaalse arengu coach (Vertical Development Academy, HU).

Jelenal on suur töökogemus, ta on töötanud personaliosakonna juhataja, äri-treenerite metoodilise ettevalmistuskateedri juhataja ning konsultandina juhtimise ja personali auditi alal. Ta tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning tõstab oma äri-treeneri kvalifikatsiooni, osaledes eri koolitustel: “Design of an educational environment on the principles of heutagogy and paragogy and tools of involving education“ (Open European Academy of Economics & Politics, Prague, CZ, 120 t., 2020), Kursus kursuse kogumise kohta „Instructional design Bento 2.0“ (Dedu center, 72 t., 2020); Rahvusvaheline programm „Developing Leadership Maturity, Intensive, Part 1&2“ (Vertical Development Academy, HU, 72 t., 2017-2018); Rahvusvaheline programm „Professionaalne coach“ (Ärikool „IPM“, Minsk, 106 t , 2014 a., sertifikaat ICC); Avatud fasilitatsiooni kool „Fasilitatsiooni innovatiivsed tehnoloogiad“ (Grape people, RF, 72 t., 2012-2013, sertifikaat).

On korduvalt nomineeritud konkursil: „Kuldne Psychea“ kui parima meistriklassi looja Raamatu „Treening juhi ressursi areng“ autor, „Retš“, Sankt-Peterburg, 2008 a.; „Metoodiline juhend meeskonna loomise treening“, „Imaton“, Sankt Peterburg, 2017.

Eterna Koolituskeskuses viib alates 2009. aastast läbi avatud koolitusi, seminare ja treeninguid ka ettevõtete tellimuskoolitusi. Viis läbi koolitusi niisugustele ettevõtetele nagu Eеsti Energia AS, Fortago Group OÜ, Eskaro AS, VKG Oil OÜ, Molycorp Silmet AS, aga ka Narva, Sillamäe, Jõhvi ning Tallinna lasteaedadele ja koolidele. On välja töötanud koolitusprogrammid: „Andragoog“ (110 tundi), „Projektijuht“ (140 tundi), „Efektiivne juht“ (30 tundi).

Jelena Tihhonova

Jelena Tihhonova on lõpetanud Leningradi Lennunduse Mõõteriistade Tööstuseinstituudi erialal „Raadioelektroonika“, hiljem Rakendusliku Psühholoogia Instituudi IMATON erialal “Organisatsiooniline psühholoogia”(2008). Lisaks on ta õppinud järgmistel koolitustel: „Treener ja grupp: professionaalsuse saladused“ (IMATON, 2008), “Mänedžer ja organisatsioon” (Suurbritannia Avatud Ülikool, Ärikool, 2006) jt. Aastatel 1991-1996 ta on töötanud Kohtla-Järve Polütehnikumi informaatikaosakonna juhatajana ja informaatika õppejõuna. Alates 1994. aastast Jelena viib läbi arvutiprogrammide alaseid koolitusi täiskasvanutele.
Alates 2009.a. Jelena Tihhonova Eterna Koolituskeskuse OÜ tegevjuht, koolitaja ja nõustaja. Aastatel 2011 – 2022 ta on täiendanud end Inimese disaini valdkonnas. Jelena on läbinud järgmised koolitused Inimese Disaini Rahvusvahelises Koolis (IHDS): The Professional Training Analyst Program, Child Development Analyst Training, Living Your Design Guide Certification Program, The Differentiation Degree Program, Rave ABC ja Rave Cartography Teacher Trainings, BG5 Career & Business Consultant Certification Program.
Jelena on esimene Inimese Disaini Rahvusvahelise Kooli (IHDS) Eesti sertifitseeritud analüütik, giid ja koolitaja. Alates aastast 2015 tegeleb ta nõustamisega Inimese disaini süsteemis, viib läbi treeninguid ja seminare. Ta viib läbi individuaalseid konsultatsioone eri teemadel, nt isiksuse areng, lapse areng ja suhete analüüs. Ka viib läbi konsultatsioone väikeettevõtete juhtidele, et kõrvaldada kollektiivis tekkinud „lünki“, mis viivad aja ning ressursside kaotuseni ja suurendavad edu näitajaid.

Oma tugevateks külgedeks koolitaja rollis peab ta õpetatava aine põhjalikku tundmist, hoolivat suhtumist oma õppijatesse ja loomingulist lähenemisviisi õppeprotsessis.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Tugiisiku koolitus

Õppekavarühm:
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Õppekava koostamise alus

Kutsestandard: Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4

Õppe kogumaht:

280 ak tundi (160 ak tundi auditoorset õppetööd, sh 16 ak tundi esmaabiandja väljaõpet, 80 ak tundi praktikat ja 40 ak tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Inimesed, kes soovivad saada teadmisi ja oskusi abivajadustega lapse ning täiskasvanu hooldamise valdkonnas.

Õppe eesmärk:
Koolitus annab teadmised ja oskused selleks, et töötada tugiisikuna ja aidata inimesi, kes vajavad kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

mõistab tugiisiku töö sisu, tema rolli, kohustusi ja õigusi;
arendab kliendi sotsiaalseid oskuseid;
oskab kasutada saadud psühholoogialaseid teadmisi;
toetab ja arendab kliendi tegevusvõimet;
juhendab klienti igapäevaelu toimingutes;
oskab efektiivset koostööd klientide ja nende lähedastega;
oskab anda esmaabi

Õppesisu

SOTSIAALPOLIITIKA

Tugiisiku töö alused
Tugiisiku koht sotsiaalhoolekandes, pädevus ja vastustus
Tugiisiku isiksulised jooned
Seadusandlus ja õigused ning kohustused tugiisiku töös
Eetilised aspektid tugiisiku töös
Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

Teenuste osutamine tugiisiku töös. Levinumad teenused.
Füüsilised ja psüühilised puudused
Puudega isku taotluste täitmise alused

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vanadus ja surm.
Levinumad psühholoogilised probleemid inimese elu erinevatel perioodidel
Erivajadustega inimestega suhtlemine eriolukordades
Reageerimine käitumisprobleemidel
Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

Suhtlemisoskused tugiisiku töös
Teenuste osutamise etapid
Tugiisiku isiksuse roll tema töös (väärtused, tõekspidamised jt)
Individuaalne töö, meeskonnatöö, võrgustiku töö
Väärkohtlemine sugulaste vahel
Kontakti loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
Kuulaja motiveerimine koostööks
Konfliktsituatsioonid
Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
Vägivalla ennetamise võimalused
Tugiisiku töö väärkoheldud inimestega

ESMAABIANDJA VÄLJAÕPE

lapse eluliste näitajate normid (nt pulss, hingamissagedus jm);
erinevad elu ja tervist ohustavad haigushood, õnnetusjuhtumid (nt uppumine, elektrilöök jm) ja traumad (luumurd, verejooks jm);
elustamise ABC;
esmaabivõtted ja –vahendid.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja kahekümnes (120) kontakttunnis, praktika sooritamine, esmaabiandja väljaõppe koolitusel osalemine ja juhtimisanalüüsi koostamine.

Hindamismeetod:

Juhtumianalüüs (koostamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Õppija oskab lahendada juhtumi, kasutades kursuse raames saadud teadmisi ja oskusi.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridus ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
23.02.2021

Koolituse sisu

Tõhusad arvuti kasutamise tehnikad. Andmete töötlemine Exceli ja Google’i arvutustabelites.

Amazoni platvormi struktuur ja kasutajaliides. Peamised nupud, põhiterminid.

Jae- ja hulgimüügiketid.

Amazoni müüjaid abistavad tööriistad Keepa ja Helium 10 ning rakendus Seller Assistant.

Rutiinsete ülesannete lihtsustamine tehisintellekti abil.

Konto registreerimine Amazoni platvormil. Vigade vältimine registreerimisel. Maksesüsteemid ja nende ühendamine.

Hulgimüük. Tarnijate otsimise täisprotsess.

Toodete otsing arbitraažiks. Kasumlike toodete otsing.

Valitud toodete analüüs. Märgid, mis näitavad, et valitud toode on müügiks sobiv.

Paberimajandus. Töökeskkonna korraldamine ja dokumendihaldus.

Logistikaladude valimine ja koostöö nendega.

Amazoni konto liides.

Tööriist Sellerboard. Arvandmete, kasumi ja käibe arvestus ning analüüs.

Kaupade kaugsaatmine Amazoni logistikakeskuste kaudu.

Tootelehtede konkurents. Reeglid ja tehnikad, kuidas oma kaupa tootenimekirjas tõhusalt müüa.

Automaatne hinnakujundus, hinna muutmine. Hindade automaatse muutmise tehnoloogia.

Aruanded ja raha väljavõtmine. Aruannete allalaadimine ja andmete ettevalmistamine maksuaruandluse jaoks.

Arvestus ja kontroll. Äriandmete haldamine minimaalse ajakuluga.

Maksud ja juriidiline isik. Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Äriühingu asutamise etapid: uue äriühingu registreerimine äriregistris.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
320 ak. tundi, millest on 210 ak tundi auditoorset tööd ja 110 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava;

Tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas;õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

oskab töötada erivajadustega lastega;
püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;
oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu

ERIVAJADUSTEGA LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

Erivajadustega laste toetamise korraldus.
Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
Erivajadustega laste arengu jälgimine.
Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE

Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt.

PEDAGOOGIDE MEESKONNATÖÖ ROLL ERIVAJADUSTEGA LASTE TOETAMISEL JA ÕPETAMISEL

Töökorralduse alused erivajadustega lastele teenuste osutamisel
Pedagoogide ja vanemate koostöö erivajadustega laste õpetamisel.
Vanemate psühholoogiline toetamine, töö erivajadustega laste vanematega.
Erivajadustega laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
Meeskonnatöö roll erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED

Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
Meeskonnatöö oskused.
Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid

ADAPTATSIOONI PROBLEEMID

Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.

EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS

Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
Õppeasutuses õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused

PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED

Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas

Õppematerjalide loend:

Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt saja viiekümne seitsmes (157) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus; enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks. Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.12.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Eripedagoogika eelkooliealistele õppeasutustele

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
160 ak. tundi (100 ak. tundi auditoorset tööd ja 60 ak. tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava; tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas.

Õpiväljundid:Koolituse lõpuks õppija:

oskab töötada erivajadustega lastega;
püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;

Õppesisu

HEV-LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

HEV-laste toetamise korraldus.
Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
HEV-laste arengu jälgimine.
Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

HEV-LASTE ARENGU TOETAMINE

Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt

HEV-LASTELE TEENUSTE OSUTAMISE TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

Pedagoogde ja vanemate koostöö HEV-laste õpetamisel.
Vanemate psühholoogiline tugi. HEV-laste vanematega töö.
HEV-laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
HEV-lastele sobiva keskkonna loomine
Meeskonnatöö roll HEV-laste toetamisel ja õpetamisel

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt seitsmekümne viies (75) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
Kasvatusteadus

Õppe kogumaht:
160 akadeemilist tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides;

anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;

kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste võimalusi.

Õppesisu

ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
1.5. Meeskonnatöö oskused.
1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.
ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.
EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)
PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Täiskasvanute koolitaja (andragoogi) koolitus

Õppekavarühm:
Kasvatusteadused

Õppekava koostamise alus:

Täiskasvanute koolitaja, tase 5
Täiskasvanute koolitaja, tase 6

Õppe kogumaht:
180 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 70 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

igat tüüpi haridusasutuste juhid ja õpetajad, kelle tegevus on seotud täiskasvanuharidusega;
personaliosakonna, haridus- või arendusosakonna juhid ja töötajad, kes korraldavad või viivad ettevõttes läbi koolitusi;
erinevas vormis koolitusi pakkuvad spetsialistid (seminaride, töötubade, ümarlaudade, õppe sessioone);
erinevatele täiskasvanute sihtrühmadele suunatud koolitusprogrammide juhid;
äritreenerid ning äri-coachid;
täiskasvanutele mõeldud huvitegevuse juhendajad (uute hobide õppimine, kasulike harjumuste omandamine jms.)

Õppe eesmärk:

Õpetajate ametipädevuste kvaliteetne muutumine ning areng, mis on vajalik täiskasvanuhariduse valdkonna erialaste probleemide lahendamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

omandab täiskasvanud õppijate õppe korraldamise aluseid;
oskab õpetada täiskasvanud õppijaid, arvestades nende individuaalseid ja vanuselisi iseärasusi;
oskab rakendada täiskasvanute õppijate koolitamise kaasaegseid tehnoloogiaid õppe-eesmärkide saavutamiseks;
koostab ja kaitseb ennese kui andragoogi eneseanalüüsi;
saab võimalusi enesetäiendamiseks.

Õppesisu

ANDRAGOOGIKA OLEMUS, MÕISTED JA PÕHIMÕTTED

Täiskasvanute õpe elukestva õppe süsteemis.
Täiskasvanu kui õpisubjekt. Andragoogika olemus ning roll.
Täiskasvanute õpetaja kutsestandard Eestis.
Täiskasvanute koolituse seadus.
Täiskasvanute õpetaja eetika.
Täiskasvanute koolitaja pädevused.

TÄISKASVANUHARIDUSE KONTSEPTSIOONID JA TEHNOLOOGIAD

Täiskasvanuhariduse arengu teooria ning praktika ajalooline tagasivaade.
Vanuseline periodiseerimine täiskasvanute tööalase ning isikliku kohanemise probleemide lahendamisel.
Аndragoogika ja akmeoloogia. Meisterliku tegevuse suutlikkuse probleem
Kohanenud täiskasvanuhariduse süsteemid.

HARIDUSLIK DISAIN

Andragoogika õppe käsitlused.
Täiskasvanuõppe protsessikaart. Disain läbi õpimudelite.
Õppimise kujundamine läbi õppija kogemuse.
Õppemeetodite klassifikatsioon, vormi ning vahendite valiku põhimõtted.
Elektroonilise ja mobiilse hariduse tehnoloogiad.
Моodulõpe kui täiskasvanuhariduse tehnoloogia.

ÕPPEPROTSESSI ETTEVALMISTAMINE

Õpilasrühma õpivajaduste väljaselgitamine.
Õppekava koostamine ja koolituste/kursuste planeerimine.
Õppematerjalide ning vahendite kohandamine täiskasvanuõppes.
Õpitulemuste saavutamise hindamine ja analüüs.
Õpikeskkonna kujundamine. Hariduskeskkonna modelleerimise meetodid.

HARIDUSPROTSESSI LÄBIVIIMINE

Juhtiva õppeprotsessi rolli teadlik valik.
Aktiivõppemeetodite kasutamine.
Dialoog õppetöös. Tagasiside õpilasele õppeprotsessis.
Rühmatöö eripära õpilastega töötamisel.
Rühma dünaamika. Rühma arenguprotsessid ning nende juhtimine.
Töötamine raskete koolitusel osalejatega.
Õpilaste arengu ja motiveerimise toetamine.

ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG

Täiskasvanute koolitaja pädevused.
Refleksiivse mõtlemise arendamine. Peegeldustasemed.
Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis.
Motivatsioon ja eneseareng täiskasvanute õpetajana.
Kõnekunst ning avalik esinemine.
Professionaalse läbipõlemise ennetamine.
Supervisioon täiskasvanutega tundide läbiviimisel.

ENESEANALÜÜSI KOOSTAMINE 5. VÕI 6. TASEME KUTSEEKSAMIKS

Täiskasvanute õpetaja universaalsete pädevuste analüüs ja kirjeldamine.
Andragoogi eneseanalüüsi ettevalmistus.
E-portfoolio loomine.
Materjali paigutamine elektroonilisse keskkonda.

Õppemeetodid:

Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Змеёв С.И. Андрагогика. Основы теории, истории и технологии обучения взрослых. – М., 2007
Бланшар К. Лидерство: к вершинам успеха. – М., 2008
Мандель Б. Р. Андрагогика: история и современность, теория и практика. – М., Берлин, 2017
Громкова М.Т. Андрагогика: теория и практика образования взрослых. – М., 2012
Основы андрагогики. Под ред. И. А. Колесниковой. — М. ,2007
Рабочая книга андрагога / Под ред. С.Г. Вершловского. – СПб., 1998
Теслинов А.Г., Протасова И.А. Образование по-взрослому. Дух андрагогики. – М., 2020
Теслинов А.Г., Безлепкин В.В., Петров В.Л., Щенников С.А. Обоснование российской концепции непрерывного образования взрослых. – М., 2014.
Пигров К.С., Секацкий А.К. Бытие и возраст. Монография в диалогах. – СПб, 2017
Malcolm S. Knowles, The Adult Learner. – 1984
Grow, Gerald O. Teaching Learners to be Self-Directed. – Adult Education Quarterly, 1991, 41
Stewart Hase, Chris Kenyon. From Andragogy to Heutagogy. – 2001
Anderson L. & Krathwohl D. A. Taxonomy for Learning, Teaching and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational. – 2001
Вачков И. Основы технологии группового тренинга. Психотехники: Учеб. Пособие. – М.: Ось, 2000.
Бакли Р., Кэйпл Д. Теория и практика тренинга. – СПб.: Питер, 2002.
Дерябо С.Д., Ясвин В.А. Гроссмейстер общения. –М.: Смысл; СПб.: Питер, 2004
Кларин М. Корпоративный тренинг: от А до Я. – М., 2001.
Моносова А.Ж. Книга для бизнес-тренера: технологии и искусство. – СПб.: Речь, 2008.
Психогимнастика в тренинге. Под ред. Хрящевой Н.Ю. – СПб.: Речь, 2014.
Сидоренко Е.В. Технологии тренерской работы. Книги для бизнес-тренеров. – М.: Университет «Синергия», 2018
Сидоренко Е.В. Технология создания тренинга. – СПб.: Речь, 2007
Большаков В.Ю., Эволюционная теория поведения. – СПб, из-во СПбГУ, 2001
Наумов В. Проектирование корпоративного электронного курса. – Минск, 2012
Стак Э. Коучинг на предприятии. Станьте менеджером – тренером. – М., 2006
Трофимов В., Ломова И. Методология разработки модульных курсов // Новые знания. – 2000,№ 2
Eickmann, P., Kolb, A., & Kolb, D. A. Designing learning. – 2004
Gibbs G. Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. – 1988
Kirkpatrick, D. L. Evaluating training programs: the four levels. – San Francisco, 1998
Hallie Preskill, Darlene F. Russ-Eft. Building Evaluation Capacity: 72 Activities for Teaching and Training. – 2004
Ülo Voolglaid „Напутствие гражданину“, Tallinn 2019
Закон об обучении взрослых. Вступил в силу 12 01.09.2019 г
Закон о защите авторских прав
Закон о защите личных данных
Кодекс профессиональной этики преподавателя взрослых

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheksakümne kahes (82) kontakttunnis. Lisaks tuleb iseseisvalt täita eneseanalüüsi vorm, välja töötada ja esitada oma koolitusprogramm ning läbida supervisioon.

Hindamismeetod:

Eneseanalüüs, õppekava, supervision.

Hindamiskriteerium:

– Praktilised ülesanded eneseanalüüsi kirjutamiseks

– Koolitusprogramm, mis on koostatud vastavuses standardile

– Oma koolituskursuse õppetunni läbiviimine täiskasvanud auditooriumile ning tagasiside edastamine.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:

04.04.2021

Kursus	Klass	Õppepäev	Kellaaeg	Rühm
Inglise keel “Learning through play!”	1-2 klass	Esmaspäev	16:00 – 16:45	FOX
Inglise keel	3-4 klass	Teisipäev	15:15 – 16:00	PUMA
Inglise keel	5-6 klass	Teisipäev	17:00 – 17:45	PANTHERA
Inglise keel B1	8-9 klass	Teisipäev/Neljapäev	18:00 – 19:00	TIGER
Eesti keelк	1-2 klass	Kolmapäev	15:15 – 16:00	PUUMA
Eesti keel	3-4 klass	Kolmapäev	16:15 – 17:00	ILVES
Eesti keel	5-6 klass	Kolmapäev	17:15 – 18:00	LEOPARD
Eesti keel B1	8-9 klass	Kolmapäev	16:45 – 17:45	IRBIS

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Objektide projekteerimine ja disain AutoCAD’is

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

100 ak tundi, millest 83 on auditoorset tööd ja 17 tundi iseseisvat tööd

Sihtrühm:

Isikud, kes alles teevad tutvust projekteerimisega.

Isikud, kes vajavad AutoCADi kasutamise oskust oma töö jaoks.

Isikud, kes soovivad täiendada oma projekteerimisoskusi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on juhendada joonestajat täiendama arvutipaketi AutoCAD tehnilisi võtteid jooniste valmistamisel. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast arvutiga töötamisel täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

oskab kasutada AutoCADi professionaalsel tasemel, luues keerulisi projekte nullist;
oskab luua ja redigeerida mitmefunktsioonilisi dünaamilisi objekte;
suudab luua seoseid eri programmide dokumentide vahel, tagades tõhusa teabevahetuse projekti raames;
omandab jooniste vormindamise, printimise ja redigeerimise tehnikad, luues asjatundlikult koostatud dokumente;
oskab luua sisemise dokumendihaldussüsteemi, mis tagab tõhusa dokumendihalduse ettevõttes.

Õppesisu:

Sissejuhatus AUTOCADi
Joonise loomine
Objektide põhiomadused
Geomeetrilised primitiivid kui kujutiste alused
Komplekssed geomeetrilised primitiivid
Pilditöötluse tööriistakomplekt
Režiimide seaded ja praktilise joonestamise tehnikad
Süsteemi võimalused
Joonise vormistamine
Plokkide loomine ja kasutamine
Kasutussüsteemide loomine
Jooniste mõõtmete määramine
Joonise paberkoopia saamine
AutoCADi kolmemõõtmelise graafika võimaluste hindamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend

Николай Жарков, М. Финков, AutoCAD 2019. Полное руководство. Издательство: «Наука и техника», 2016
Эллен Финкельштейн: AutoCAD 2010 и AutoCAD LT 2010. Библия пользователя (+DVD). Издательство: «Вильямс,», 2010
Николай Плещук, Autocad 2007 2d/3d – моделирование. Издательство «Русская Москва», Москва, 2007
Ботвинников А.Д., Виноградов В.Н., Вышнепольский И.С., Черчение. 7-ых – 8-ых классов. Издательство: «Астрель», 2009
Короев Ю.И, Черчение для Строителей. Издательство «Высшая школа», 2017
Бродский А.М., Фазлулин Э.М., Черчение (металлообработка). Издательство: «Академия», Москва, 2011
В.Н Виноградов, черчение, учебник для средней образовательной школы, издательство «просвещение», 1977
Эрнст Нойферт, проектирование и строительное. Дом, квартира, сад. Издательство: «Архитектура-С», 2006
https://autocad-specialist.ru/ (Алексей Меркулов)
https://knowledge.autodesk.com/ru/support/autocad?sort=score (Поддержка и обучение)

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuuekümne kahes (62) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputöö vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid

Kompleksse 2D joonise loomine

Õppija oskab …

luua jooniseid plokkide, koorumise, joontüüpide jms abil.
salvestada ja printida saadud projekti

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel infotehnoloogia alane eriala.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Excel oskuslikul tasemel

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

70 ak tundi, millest 48 on auditoorset tööd ja 22 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad professionaalselt koostada tabeleid, graafikuid, teha keerulisi arvutusi, töötada mahukate andmed

Kõik, kes töötavad andmetega

Kõik, kes soovivad kasutada Excelit igapäevaülesannete täitmiseks

Kontoritöötajad, assistendid ja juhid

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on anda teadmisi MS Excel’is töötamisest. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

suudab oluliselt tõhusamalt Excelit kasutada, mis aitab probleeme kiiremini lahendada;
tunneb Exceli erinevaid andmetüüpe ning oskab kasutada kiirklahve ja kiirpääsuriba;
teab andmete ettevalmistamise protsessi optimeerimise meetodeid ja oskab iseseisvalt andmeid edasiseks analüüsiks konfigureerida;
oskab rakendada valemeid ning koostada ja kasutada koondtabeleid; saab aru, kuidas need vahendid lahendavad mitmesuguseid probleeme, ja suudab neid oma töös edukalt rakendada;

Õppesisu:

SISSEJUHATUS MICROSOFT EXCELISSE

Exceli ülesehitus
Töövihiku mõiste
Töövihiku välisilme muutmine
Töövihiku lehtede haldamine
Töövihiku haldamine
Töövihiku loomine
Töölehtede muutmine ja kohandamine, lehtede ümberpaigutamine
Töövihiku salvestamine

ANDMETE SISESTAMINE JA MUUTMINE TÖÖLEHEL

Teabe sisestamine
Teabe muutmine
Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
Andmete teisaldamine ja kopeerimine
Dokumendi teksti vormindamine
Eri liiki teabe sisestamine
Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
Andmete teisaldamine ja kopeerimine

TÖÖLEHE ELEMENTIDE JA ANDMETE VORMINDAMINE

Töölehe elementide haldamine
Numbrite ja teksti vormindamine
Tingimuslik vormindamine
Andmete visualiseerimise vahendid
Töölehe elementide ja andmete vormindamine
Veeru laiuse või rea kõrguse muutmine
Veergude, ridade, lahtrite vahemiku lisamine (kustutamine)
Numbrite vormindamine
Teksti vormindamine lahtris
Tabeli stiilide kasutamine
Tingimusliku vormindamise reeglite loomine
Andmete visualiseerimise vahendite rakendamine

ARVUTUSTE TEGEMINE

Funktsiooni mõiste
Funktsiooni viisardi kasutamine valemite koostamisel
Vigade tuvastamine ja parandamine
Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
Suht- ja absoluutviidete kasutamine valemites
Nimelised vahemikud
Funktsioonide kasutamine arvutuste tegemisel
Valemite koostamine funktsiooni viisardi abil
Vigade avastamine ja parandamine valemites ja funktsioonides
Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
Absoluutviidete loomine ja nende kasutamine valemites
Lahtri või lahtri vahemiku nimetamine
Nimede kasutamine arvutuste tegemisel

ANDMESTRUKTUURIDE HALDAMINE

Nimekirja koostamine
Nimekirja kasutamise automatiseerimise tööriistad
Andmete sorteerimine ja filtreerimine
Andmete rühmitamine
Kokkuvõtte tegemine
Koondtabel
Spetsiaalse andmevormi kasutamine nimekirja automatiseeritud kasutamiseks
Lihtne ja keeruline andmete sorteerimine
Andmete filtreerimine (laiendatud filtri kasutamine)
Andmete rühmitamine
Kokkuvõtte tegemine

Andmete analüüsimine koondtabeli abil

PROGRAMMI MS EXCEL GRAAFILISED VÕIMALUSED

Objektide loomine (kujundid, WordArti objekt, illustratsioonid)
Objektide haldamine vihikus
Tabeliandmete esitamine diagrammi kujul
Praktiline ülesanne: Exceli graafiliste võimaluste rakendamine
Graafiliste objektide loomine lihtsate kujundite abil
WordArti objekti loomine
Eri tüüpi diagrammide koostamine
Objektide haldamine vihikus
Diagrammide loomine ja vormindamine

TÖÖVIHIKU ETTEVALMISTAMINE TRÜKKIMISEKS

Väljatrükitava lehe seadete konfigureerimine
Lehe päis
Töövihiku trükkimine
Töövihiku jagamine lehekülgedeks
Leheküljenumbrite lisamine
Lehe päise lisamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Уокенбах Дж. – Microsoft Excel. Библия пользователя
Excel® 2019 BIBLE Michael Alexander Dick Kusleika Previously by John Walkenbach
Джон Уокенбах. Формулы ® в Microsoft Excel 2010
Excel 2013. Трюки и советы Джона Уокенбаха
Николай Павлов Microsoft Excel: Готовые решения- бери и пользуйся!
https://prooffice24.ru/category/excel-will-help/Excel поможет
https://www.planetaexcel.ruПланета EXCEL
https://office-guru.ru/excel/samouchitel-excel-dlja-chainikov-1.htmlСамоучитель по Microsoft Excel для чайников
https://exceltable.com/uroki-excel/уроки работы в excel для начинающих и опытных пользователей
https://excel2.ru/MS Excel для новичков и профессионалов

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmekümne kuues (36) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Tabelite koostamine

Õppija oskab …

koostada ja vormistada korrektset tabelit;
kirjutada valemeid ja kasutada funktsioone;
töötada mahukate andmebaasidega.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Graafiline disain Photoshopiga

Õppekavarühm:

Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine

Õppe kogumaht:

70 ak tundi, millest 48 ak tundi on auditoorset tööd ja 22 ak tundi iseseisvat tööd

Sihtrühm:

Isikud, kes soovivad saada ülevaate Adobe Photoshop’i programmiga töötamisest.

Isikud, kes soovivad omandada professionaalse pilditöötluse oskuse.

Isikud, kes kasutavad graafikat.

Disainerid, kunstnikud ja fotograafid

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on anda osalejatele praktilist oskusteavet, et tõhusalt ja eesmärgipäraselt kasutada Adobe Photoshop’i.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

omandab praktilised oskused, kuidas Adobe Photoshopi pilditöötlustarkvara kasutada;
orienteerub programmis vilunult ja oskad selle funktsioone praktikas kasutada;
oskab meisterlikult värve kasutada;
omandab mitmesugused töötlemis- ja monteerimisoskused.

Sissejuhatus

Adobe Photoshopi eesmärk ja struktuur. Adobe Photoshopi tarnevõimalused. Photoshop Standardi ja Extendedi erinevused
Rasterkujutise (bitmap) mõiste. Rasterkujutiste omadused, parameetrid ja vormingud
Graafilise tahvelarvuti kasutamise põhimõtted: tahvlite ülevaade (tüübid), harrastajate ja asjatundjate tahvelarvutite erinevused, programmis Adobe Photoshop kasutamise eripärad
Programmi kasutajaliidese konfigureerimine. Tööala (workspace) mõiste. Tööala isikupärastamine
Uue kujutise loomine
Failide avamine ja sulgemine. Rakenduse AdobeBridge kasutamine
Kujutiste põhiparameetrite muutmine
Kadreerimine

Kujutise alade esiletõstmise tehnikad

Kujutise alade esiletõstmise viiside ülevaade. Lokaalse esiletõstmise vahendid: vahendite eesmärk, parameetrite seadistamine
Keerulise kujuga alade esiletõstmise tehnikad. Adobe Photoshopi eripärad
Esiletõstmise vormi muutmine. Esiletõstmisalade liitmine, lahutamine ja ristamine. Ala piiride hajutamine
Tööriista Refine Edge kasutamise eripärad
Tegevused esiletõstetud alaga: liigutamine, dubleerimine, skaleerimine, pööramine, moonutamine

Kihilise kujutise loomine

Milleks on vaja kihte?
Kihi loomise võimalused. Kihtide käsitsemine. Kihi parameetrid
Kihtide haldamine paleti Layers abil
Mitmekihilise kujutise kasutamise eripärad
Mitmekihilise faili salvestamine
Mitme kihi esiletõstmine ja ühendamine
Kihi sisu transformeerimise eri viisid (Free Transform, Content-Aware, Puppet Warp)

Mitmekihilise kujutise kasutamine

Rühmitamine
Kihi stiilid: varju, halo, reljeefi imitatsiooni loomine
Tekstikihid (ülevaade)
Teksti kasutamine Adobe Photoshopis. Tekstikihi rasterdamine
Montaaži loomine mitme kujutise põhjal
Kihtide ühendamine

Joonistamise tehnika

Vabakäejoonise loomise vahendid. Pintslite, aerograafi, pliiatsite, kustutuskummi kasutamine
Pintsli värvi valimine. Palett Colorpicker
Pintsli kuju valimine. Pintsli seadistamine. Pintslikogude ühendamine. Uue pintsli loomine
Pintsli parameetrite valimine. Läbipaistmatus, segamisrežiimid
Alade varjutamine
Gradientide tüübid, omadused. Uute gradientide loomine ja salvestamine

Retušeerimistehnika

Kujutise detailide puhastamine ja taastamine tööriistade Clone Stamp, Spot Healing Brush, Healing Brush, Patch Tool, Content-Aware Move Tool abil.

Kloonimise allikate seadistamine

Tööriista History Brush kasutamine
Paiksete värvimoonutuste (punaste silmade) eemaldamine
Pildiparandustööriistade kasutamine

Keerulise montaaži tegemine

Üldteave kanalite kohta. Kanalite tüübid. Alfakanalite loomine ja salvestamine
Kihimask
Kihimaski kasutamine kompleksse mittelõhkuva montaaži jaoks (omadused, põhimõtted, võimalused)

Korrigeerimise kihid ja filtrid

Põhilised kujutise korrigeerimise toimingud. Automaatse korrigeerimise meetodid
Täitekihid
Korrigeerivate kihtide kasutamine mittelõhkuvaks korrigeerimiseks
Standardfiltrid (ülevaade): Filter Gallery, Render
Laiendatud funktsioonide ülevaade

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Авторская группа « ПРОКДИ», Adobe Photoshop cs5- официальная русская версия, учебный курс. Издательство «Наука и техника, Санкт-Петербург 2012»
Кэтрин Айсманн. Ретуширование, обработка изображений в Photoshop. Издательсво: «ДЕСС КОМ», 2002
Скотт Келби, справочник CS6 по цифровой фотографии. Издательство: Вильямс, Москва, Санкт-Петербург, Киев, 2013
Adobe photoshop cs6. Официальный учебный курс. Издательства: «Эскмо», Москва, 2013
https://www.adobe.com/ru/products/photoshop.html (Поддержка и обучение)
https://adobeps.ru/download/photoshop-lessons/
https://rugraphics.ru/photoshop/lessons
https://photoshopworld.ru/lessons/

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmekümne kuues (36) kontakttunnis. Lisaks tuleb teha lõputöö vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteerium.

Foto taastamine.
Kollaaži loomine.

Õppija oskab …

töödelda pilte, kasutades erinevaid efekte;
taastada vana ja kahjustatud foto;
luua kollaaaz etteantud teemal.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Modelleerimine 3D Max

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

90 ak tundi, millest 60 ak tundi on auditoorset tööd ja 30 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Isikud, kes tahavad õppida 3D-modelleerimist nullist

Isikud, kes soovivad omandada 3D-modelleerija elukutse

Isikud, kes tegelevad animatsioonide ja projekteerimisega

Isikud, kes soovivad parandada 3D-mudelite loomise oskust

Kujundajad, kunstnikud, mänguarendajad

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on 3D MAX programmis töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamine selleks, et luua kolmemõõtmelist graafikat. Saadud teadmised ja oskused võimaldavad õppijal ennast täiendada ja elukestvas õppes osaleda.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

omandab praktilised oskused, et kasutada tarkvara 3ds Max iseseisvalt;
oskab kasutada animeerimise ja modelleerimise funktsioone;
suudab ise luua 3D-mudeleid;
oskab oma mudeleid tekstuurida ja animeerida;

Õppesisu:

Sissejuhatus

3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
Üldine ja tehniline teave
3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
Stseenide loomine lihtsatest objektidest
Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
Hulknurksete objektide omadused ja muutused
Modelleerimise esimesed sammud
Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

Sisustuselementide loomine
Ruumikasti loomise viisid
Sisustuse modelleerimise alustamine
Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
Mooduli Vray põhiseaded
Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

Materjalide pealepanek
Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
Kaamerate paigaldamine
Kaamerate ja valgusallikate omadused
Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

Välisilme visualiseerimise eripärad
Muru loomise viisid
Veepindade loomise viisid

Animatsioon

Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
Character Studio ülevaade

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Александр Горелик, Самоучитель 3ds Max 2018. Издательство: «БХВ-Петербург», Санкт-перербург, 2016
Ольга Миловская, 3d max Дизайн интерьеров и архитектуры. Издательство «Питер», Санкт-Петербуг, 2017
https://3dlancer.net/ru/lessons/3d-max
http://soohar.ru/uroki-3d-max-dlya-nachinayushhix/
http://ss-prihodko.ru/
https://www.youtube.com/c/3dshko/videos

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt neljakümne viies (45) kontakttunnis. Lisaks tuleb luua oma koduleht vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteerium.

Majapidamistarvete modelleerimine

Õppija oskab …

kasutada sise- ja väliskujunduse ning ka teisi funktsioone
kasutada oma materjale ja erinevaid modifikaatoreid
luua fotorealistliku pildi ja mitut tüüpi animatsiooni

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

UX/UI-disainer

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

90 ak tundi, millest 60 ak tundi on auditoorset tööd ja 30 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad nullist õppida looma pilkupüüdvaid veebilehti endale, oma ettevõttele või vabakutseliseks tegevuseks. Kes soovivad omandada uue eriala IT-valdkonnas. Kes tegutsevad seotud valdkonnas ja soovivad laiendada oma teadmisi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on praktiliste oskuste omandamine kaasaegse liidesega mugava kodulehekülje loomiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

oskab ise luua funktsionaalseid veebilehti;
oskab teha kasutajakogemuse (UX) uuringuid ja luua prototüüpe;
suudab arendada kasutusmugavaid ja atraktiivseid rakendusliideseid;
oskab kasutada virtuaalservereid, veebimajutuskeskkondi, domeene ja veebiplatvorme;
oskab hallata UI/UX-disaini loomise protsessi alates idee sünnist kuni selle elluviimiseni;
võib kindlalt alustada karjääri IT-valdkonnas.

Õppesisu:

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus

UI/UX graafilise disaini arendamine

Raster- ja vektorgraafika

Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop

Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad

Graafika import ja eksport

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus

Tüpograafia ja kirjatüübid

Värvikasutus. Kompositsioon

Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine

Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused

Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente

Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel

Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus

Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid

Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.

Kohanduv ja mobiilisõbralik disain

CV ja portfoolio koostamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Дмитрий Кирсанов. “Веб-дизайн”
Стив Круг. “Веб-дизайн: не заставляйте меня думать”
Тим Кедлек. “Адаптивный дизайн. Делаем сайты для любых устройств”
Иоханнес Иттен. “Искусство цвета”
Джемс Р. Крейг, Ирина Скала. “Шрифт и дизайн. Современная типографика”
Мартин Томич «Придумай. Сделай. Сломай. Повтори»
Скотт Митчелл «5 проектов Web-сайтов от фотоальбома до магазина»
Методические материалы, собственной разработки

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt neljakümne viies (45) kontakttunnis.Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Erineva temaatikaga kodulehe loomine

Õppija oskab …

luua kohandatud ja mobiilset disaini
kujundada atraktiivset ning kasutajasõbralikku liidest.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Web & UX/UI-disainer

Õppekavarühm:

Arvutikasutus

Õppe kogumaht:

130 ak tundi, millest 85 ak tundi on auditoorset tööd ja 45 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Kõik, kes soovivad luua oma isiklikke kodulehekülgi.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärk on praktiliste oskuste omandamine kaasaegse liidesega mugava kodulehekülje loomiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

oskab meisterlikult luua veebilehti, milles on ühendatud pilkupüüdvus ja funktsionaalsus;
suudab arendada eri seadmetele kohanduvat ja mobiilset kujundust;
oskab tõhusalt kasutada virtuaalservereid, veebimajutuskeskkondi, domeene ja veebiplatvorme;
oskab asjatundlikult kasutada värvipaletti ja luua harmoonilisi disainikompositsioone.

Õppesisu:

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus

UI/UX graafilise disaini arendamine

Raster- ja vektorgraafika

Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop

Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad

Graafika import ja eksport

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus

Tüpograafia ja kirjatüübid

Värvikasutus. Kompositsioon

Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine

Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused

Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente

Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel

Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus

Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid

Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.

Kohanduv ja mobiilisõbralik disain

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid

Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine

Veebiplatvormide kasutamine

Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil

Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine

Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest

Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine

Mallide ja nende muudatuste kasutamine

E-poe teenuste kasutamine

Täisvalmis veebileht

CV ja portfoolio koostamine

Õppemeetodid:

Juhitud diskussioon, probleemõpe, grupitöö, loeng

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Дмитрий Кирсанов. “Веб-дизайн”
Стив Круг. “Веб-дизайн: не заставляйте меня думать”
Тим Кедлек. “Адаптивный дизайн. Делаем сайты для любых устройств”
Иоханнес Иттен. “Искусство цвета”
Джемс Р. Крейг, Ирина Скала. “Шрифт и дизайн. Современная типографика”
Мартин Томич «Придумай. Сделай. Сломай. Повтори»
Скотт Митчелл «5 проектов Web-сайтов от фотоальбома до магазина»
Методические материалы, собственной разработки

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuuekümne viies (65) kontakttunnis.Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid.

Erineva temaatikaga kodulehe loomine

Õppija oskab …

luua kohandatud ja mobiilset disaini
kujundada atraktiivset ning kasutajasõbralikku liidest.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kellel on infotehnoloogia erialane haridus.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Toiduhügieenikoolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Toiduhügieenikoolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

4 akadeemilist tundi, millest 4 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on toitlustus-, tööstus-, kaubandusettevõtete töötajad, toidukäitlejad, klienditeenindajad, koolide ja lasteaedade majandusalajuhatajad, köögipersonal ja kõik, kes tegelevad toidukäitlejana.

Õppe eesmärk:

Parandada spetsialistide teadmisi ja oskusi toiduhügieeni vallas.

Tagada ohutu ja kvaliteetne toitlustus ettevõtetes ja asutustes.

Õppida toiduainete õiget säilitamist, töötlemist ja valmistamist.

Saada isikliku hügieeni ja kahjuritõrje oskused.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

omandab teadmisi toiduainete keemilisest ja mikrobioloogilisest koostisest;
orienteerub toiduainete käitlemist käsitlevatest õigusaktidest;
oskab säilitada ja käidelda toiduaineid;
saab järgida ja teostada isiklikku hügieeni ning kahjuritõrjet.

Õppesisu:

TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

Mikroorganismid ning nende arengut ja paljunemist mõjutavad tegurid
Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgitused ja nakkused
Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimise viisid
Toiduainete säilitamise tingimused ja meetodid, temperatuurirežiimide kontroll
Toiduaineid käitlevate ettevõtete struktuur, tehnoloogilised protsessid ja seadmed
Puhastamine ja desinfitseerimine
Kahjuritõrje
Isiklik hügieen

SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED

Toiduaineid käsitlevad õigusaktid
Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest kooskõlas nende tööülesannetega

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Toidu ohutus, toitumine ja haigused; autor Toitumine.ee
Toiduainete hügieenist; autor KHK õppematerjal
Toidumärgistusest; autor Põllumajandusamet

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kolmes (3) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (kirjalik)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

orienteeruda toiduainete käitlemist käsitlevatest õigusaktidest;

säilitada ja käidelda toiduaineid;
järgida ja teostada isiklikku hügieeni ning kahjuritõrjet.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastataksevastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud toiduhügieenikoolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Töötervishoiu ja tööohutusalane täiendõppekursus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Töötervishoiu ja tööohutusalane täiendõppekursus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, milleks 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid ja vastutavad isikud

Õppe eesmärk:

Õpitakse tundma seadusandlust, mis sätestab tööohutuse normid professionaalsete kohustuste täitmisel. Aktuaalsete õigusaktide käsitlemine.
Töökorraldusele esitatavate nõuete analüüs. Tehnoloogiliste, õiguslike, sanitaar-hügieeniliste ja teiste aspektide käsitlemine töötajate tegevuses.
Avariita olukordade tagamine.
Potentsiaalselt ohtlike situatsioonide ja traumatismi vältimine ning ennetamine.
Töötajate töövõimekuse ja töökvaliteedi parandamine.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna süsteemis ning riikliku järelevalve teostamine;
järgib tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
kasutab riskide hindamise meetodeid.

Õppesisu:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused

Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused

Kutsehaigused ja nende ennetamine (seadusemuudatused)

Riskianalüüs (seadusemuudatused)

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

https://www.riigiteataja.ee/akt/127112018015

Töötervishoid ja tööohutus

https://www.sm.ee/et/tootervishoid-ja-tooohutus

Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

orienteeruda tööseadusandluses, töökeskkonna süsteemis ning riikliku järelevalve teostamine;
kasutada riskide hindamise meetodeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud töökeskkonnaspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõppekursus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

24 akadeemilist tundi, milleks 24 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid ja vastutavad isikud

Kursuse eesmärgid:

Õpitakse tundma seadusandlust, mis sätestab tööohutuse normid professionaalsete kohustuste täitmisel. Aktuaalsete õigusaktide käsitlemine.
Töökorraldusele esitatavate nõuete analüüs. Tehnoloogiliste, õiguslike, sanitaar-hügieeniliste ja teiste aspektide käsitlemine töötajate tegevuses.
Avariita olukordade tagamine.
Potentsiaalselt ohtlike situatsioonide ja traumatismi vältimine ning ennetamine.
Töötajate töövõimekuse ja töökvaliteedi parandamine.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
omandab ja rakendab uusi teadmisi ja oskusi igapäevatöös;
järgib tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
kasutab riskide hindamise meetodeid.

Õppesisu:

1.Töötervishoiu ja tööohutuse üldsätted

Töökeskkonna mõiste. Terminoloogia
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Direktiivid, standardid

2.Töökoha ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja haldamine

Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitsealad. Ettevõtte territoorium. Tootmisrajatised
Mikrokliima tootmisüksuses. Õhukeskkonna kvaliteedi parandamine
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
Töö raskus

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused

Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamise võimalused.
Teadusliku töökorralduse alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tehniline esteetika
Tööõnnetuste registreerimine ja uurimine (registreerimine, teavitamine, uurimine)

4.Riigi, tööandja ja töötaja vastutus

Riiklik järelevalve. Riigiasutused. Riikliku järelevalve süsteem. Töökeskkonna struktuur. Õiguslik alus
Ettevõtte tasandil: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajate töökeskkonnanõukogu. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine
Sisekontroll, töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Tervise edendamine töökohal. Koostöö
Vastutus tööohutuse valdkonna õigusaktide rikkumise eest. Soodustused ja hüvitised

5.Riskitegurid

5.1. Riskitegurid ja mõju tervisele: füüsilised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid

Müra. Müra vähendamise meetodid
Vibratsiooni vähendamise meetodid
Valgustus töökohal. Valgustuse tüübid
Elektromagnetväljad. Elektromagnetvälja eest kaitsmise meetodid

5.2. Töötervishoid

Naiste töötervishoid
Noorte töötervishoid

5.3. Elektriohutus

Elektrilöögi tüübid
Elektrilöögi raskusastet mõjutavad tegurid
Ruumide liigitamine elektrilöögi ohu järgi
Elektrilöögi eest kaitsvad vahendid
Staatiline elekter
Vabastamine elektrienergia mõju alt

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

Tule- ja plahvatusohutus
- Hoonete ja konstruktsioonide tulepüsivus
- Tegutsemine tulekahju korral
Tulekustutusained
Mis võib juhtuda, kui ei järgita ohutusnõudeid?

Riskianalüüs ja -hindamine

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

https://www.riigiteataja.ee/akt/127112018015

Töötervishoid ja tööohutus

https://www.sm.ee/et/tootervishoid-ja-tooohutus

Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheksateistkümnes (18) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

orienteeruda tööseadusandluses, töökeskkonna ning riikliku järelevalve süsteemis;
järgida tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
kasutada riskide hindamise meetodeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud töökeskkonnaspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Esmaabiandja väljaõppe koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Esmaabiandja väljaõppe koolitus

Õppekavarühm:

Meditsiin

Õppe kogumaht:

16 akadeemilist tundi, millest 16 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Asutuste ja ettevõtete esmaabiandjad, autojuhid ning kõik, kes soovivad saada teadmisi esmaabi valdkonnast.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgiks on teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

saab teadmisi ja oskusi, kuidas tagada kannatanu ohutust;
oskab anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
saab aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
oskab anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Õppesisu:

Sissejuhatus

Esmaabi olemus
Kannatanu seisundi hindamine
Esmaabi osutamise taktika

Elustamine

Uppunu elustamine
Elektrilöögi või infarkti saanud isiku elustamine
Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
Esmaabi osutamine ajukahjustuste korral

Esmaabi välise verejooksu korral

Šoki olemus ja selle tunnused

Haavad

Haavade teke, sidumistehnikad ja -reeglid; rätiku kasutamine; haava sidumise praktiliste oskuste omandamine

Vigastused ja luumurrud

Lahtise ja kinnise luumurru eripärad
Luumurru ohud
Liigeste vigastused (nihestus, venitus, põrutus)
Lahase panemise meetodid

Mürgistused

Söövitused, põletused, külmakahjustused

Praktika

Elustamine; laste elustamise eripärad
Käepärased ained ja meetodid, mida saab kasutada esmaabi andmisel

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Häirekeskuse kodulehekülg (2021). Vaadatud 28.04.2021 https://www.112.ee/et/ulesanded

https://www.112.ee/et/missioon-visioon-vaartused

https://www.112.ee/et/isikuandmete-tootlemine

American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2010
American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2015
European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation. 2015

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kaheteistkümnes (12) kontakttunnis ja lõputesti sooritamine positiivse tulemusega, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud EPR EA koolituse ja saanud tunnistuse, mis annab õiguse läbi viia esmaabikoolitusi.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Esmaabiandja täiendõppe koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Esmaabiandja täiendõppe koolitus

Õppekavarühm:

Meditsiin

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on asutuste ja ettevõtete esmaabiandjad, autojuhid ning kõik, kes soovivad saada teadmisi esmaabi valdkonnast.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgiks on teadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

saab teadmisi ja oskusi, kuidas tagada kannatanu ohutust;
oskab anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
saab aidata luumurdude, haavade ja verejookse korral;
oskab anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Õppesisu:

Sissejuhatus

Elustamine

Esmaabi välise verejooksu korral

Šoki olemus ja selle tunnused

Haavad

Vigastused ja luumurrud

Mürgistused

Söövitused, põletused, külmakahjustused

Praktika

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Häirekeskuse kodulehekülg (2021). Vaadatud 28.04.2021 https://www.112.ee/et/ulesanded

https://www.112.ee/et/missioon-visioon-vaartused

https://www.112.ee/et/isikuandmete-tootlemine

American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2010
American Heart Association Guidelines for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care. 2015
European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation. 2015

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis ja lõputesti sooritamine positiivse tulemusega, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline küsitlus)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

anda esmaabi teadvuseta kannatanule;
aidata luumurdude, haavade ja verejooksude korral;
anda esmaabi mürgistuste, söövituste, põletuste jt raskete seisundite korral.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud EPR EA koolituse ja saanud tunnistuse, mis annab õiguse läbi viia esmaabikoolitusi.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on ametilt tuleohutusvolinikud ja -spetsialistid, personali- ja koolitusjuhid.

Õppe eesmärk:

Koolituse eesmärgid:

Tagada rajatiste ohutu käitamine.

Tagada tulekahjude ennetamine.

Tulekahju mõju minimeerimine.

Inimeste surma ja vigastuste ennetamine.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

orienteerub tuleohutusseadusandluses, tuleohutuse süsteemis ning riikliku järelevalve tavades;
järgib tuleohutuse tagamise kohustusi ja nõudeid;
teab evakuatsiooni nõudeid ja tule kustutamise esmavahendeid;
rakendab uusi oskusi igapäevatöös.

Õppesisu:

Tuleohutuse seadus

Kohustused tuleohutuse tagamisel. Vastutusala
Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
Küttesüsteemi järelevalve, hooldus ja käitamine
Massiürituste korraldamisele esitatavad tuleohutusnõuded
Tuletõrje veevarustus
Dokumentatsioon. Tuleohutuse enesekontrolli aruanne

Põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuded

Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muude seadmete läheduses, samuti ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses
Suures koguses põlevmaterjali ja põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

Evakuatsiooninõuded

Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
Tulekahju korral tegutsemise plaan
Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
Evakuatsiooni skeem
Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise praktiline õppus

Esmased tulekustutusvahendid

Tulekustutitele esitatavad nõuded
Tulekustutite valik ja asukoht objektil
Tulekustuti töökorras oleku tagamine
Tuletõrjevooliku süsteem
Praktika

Tuleohutuspaigaldis ja selle omaniku kohustused

Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
Automaatne tulekustutussüsteem
Avariivalgustus
Piksekaitse
Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

Tuletööd

Nõuded tuletööde tegemiseks
Tuletööde tegija
Tuletööd ja nende tuleohtlikkus
Ohutus tuletööde tegemisel
Tegutsemine tulekahju korral

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (siseministri 30. märtsi 2017. aasta otsus nr 17)

Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
Evakuatsiooni tagamine
Evakuatsioonivalgustus
Operatiivkaart

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Tuleohutuse seadus. Vastu võetud 5. mail 2010.a
Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39
Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumiSiseministri 10. veebruarii 2011.a määrus nr 1
Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Siseministri 7. jaanuari 2013.a määrus nr 1
Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded. Siseministri 1. septembri 2010.a määrus nr 43
Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 40
Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded. Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44
Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Siseministri 7. septembri 2010. a määrus nr 47
Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 38
Küttesüsteemi puhastamise nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 41
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise jateabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10
Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused,tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Siseministri 16.02.2021.a määrus nr 7
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri 30.03.30.03.2017.a määrus nr 17
EVS 812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (suuline)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

orienteeruda tuleohutusseadusandluses, tuleohutuse süsteemis ning riikliku järelevalve tavades;
järgida tuleohutuse tagamise kohustusi ja nõudeid;
rakendada tule kustutamise esmavahendeid.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud tuleohutusspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

12.08.2024

Kursus	Vanus	Õppepäev	Kellaaeg	Rühm
Inglise keel “Learning through play!”	5-7 a	Esmaspäev	18:00 – 18:45	CAT
Vene keel “Õpime mängides!”	6-7 a	Neljapäev	17:00 – 17:45	KOALA
Eesti keel “Õpime eesti keelt mängides!”	4-5 a	Teisipäev	17:00 – 17:45	KASSIPOEG
Eesti keel “Õpime eesti keelt mängides!”	6-7 a	Teisipäev	18:00 – 18:45	KASS
Eesti keel “Õpime eesti keelt mängides!”	6-7 a	Esmaspäev	17:00 – 17:45	KARUKE
Logopeed – defektoloog	–	Eelregistreerimine	Eelregistreerimine	Individuaalselt

Tuletöö tegemise koolitus

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:

Tuletöö tegemise koolitus

Õppekavarühm:

Töötervishoid ja -kaitse

Õppe kogumaht:

8 akadeemilist tundi, millest 8 on kontaktõpet.

Sihtgrupp:

Isikud, kes on ametilt tuleohutusvolinikud ja -spetsialistid, personali- ja koolitusjuhid.

Õppe eesmärk:

Tagada vajalikud teadmised ja oskused ohutute ja tõhusate tuletööde tegemiseks.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

tead, kuidas tulekahju korral õigesti käituda;
oskad korraldada ja teha tuletöid, järgides kõiki ohutusnõudeid;
suudad hinnata tuletöö tegemisega seotud riske ja võtta meetmeid nende vähendamiseks.

Õppesisu:

Tuletöö tegemise koht, selle valik ja ettevalmistamine
Tegevus tulekahju korral
Tulekahju kustutamise alused ja ohutuseeskirjad
Tulekustutite kasutamine
Tuletööd ja nende tuleohutus
Tuletööde täitmisega seonduvad riskid
Ohutus tuletööde täitmisel

Õppemeetodid:

Loeng, juhitud diskussioon, grupitöö

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades.Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õppetöö toimub e-keskkonnas Zoom.

Õppematerjalide loend:

Tuleohutuse seadus. Vastu võetud 5. mail 2010.a
Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 39
Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumiSiseministri 10. veebruarii 2011.a määrus nr 1
Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Siseministri 7. jaanuari 2013.a määrus nr 1
Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded. Siseministri 1. septembri 2010.a määrus nr 43
Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 40
Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded. Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44
Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Siseministri 7. septembri 2010. a määrus nr 47
Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 38
Küttesüsteemi puhastamise nõuded. Siseministri 30. augusti 2010.a määrus nr 41
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise jateabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10
Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused,tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Siseministri 16.02.2021.a määrus nr 7
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri 30.03.30.03.2017.a määrus nr 17
EVS 812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kuues (6) kontakttunnis. Lisaks tuleb sooritada lõputest positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod

Test (kirjalik)

Hindamiskriteeriumid

Õppija oskab …

tegutseda tulekahju korral;
korraldada tuletööde läbiviimist.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolitaja, kes on läbinud tuleohutusspetsialistide koolituse ja omab õigust läbi viia koolitusi selles valdkonnas.

Õppekava kinnitamise aeg:

06.08.2024

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides; anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu:

ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
1.5. Meeskonnatöö oskused.
1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.
ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.
EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)
PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL:http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste võimalusi.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Eripedagoogika

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak. tundi (100 ak. tundi auditoorset tööd ja 60 ak. tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava; tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

oskab töötada erivajadustega lastega;
püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;

Õppesisu

HEV-LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

HEV-laste toetamise korraldus.
Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
HEV-laste arengu jälgimine.
Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

HEV-LASTE ARENGU TOETAMINE

Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt

HEV-LASTELE TEENUSTE OSUTAMISE TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

Pedagoogde ja vanemate koostöö HEV-laste õpetamisel.
Vanemate psühholoogiline tugi. HEV-laste vanematega töö.
HEV-laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
HEV-lastele sobiva keskkonna loomine
Meeskonnatöö roll HEV-laste toetamisel ja õpetamisel

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt seitsmekümne viies (75) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Koolituse sisu

Sissejuhatus

3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
Üldine ja tehniline teave
3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
Stseenide loomine lihtsatest objektidest
Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
Hulknurksete objektide omadused ja muutused
Modelleerimise esimesed sammud
Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

Sisustuselementide loomine
Ruumikasti loomise viisid
Sisustuse modelleerimise alustamine
Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
Mooduli Vray põhiseaded
Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

Materjalide pealepanek
Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
Kaamerate paigaldamine
Kaamerate ja valgusallikate omadused
Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

Välisilme visualiseerimise eripärad
Muru loomise viisid
Veepindade loomise viisid

Animatsioon

Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
Character Studio ülevaade

Eesti Keele C1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 ak tundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

11. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

10. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

11. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

12. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

13. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

15. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele B2-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 aktundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele B2-taseme eksam. http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/Tasemeeksamid/2014/B2-taseme%20eksami%20eristuskiri%20kodulehele%202014_uuendatud%20r%C3%A4%C3%A4kimisosaga%282%29.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Eesti Rahvusringhääling: http://www.err.ee/
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Eesti Kunstimuuseum. http://kumu.ekm.ee/
• Puhka Eestis. https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-kaart
• Delfi kaart. http://kaart.delfi.ee/

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele A2-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 200 ak tundi, millest on 120 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 80 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele A2-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
Rääkimine
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel;
Lugemine
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
Kirjutamine
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma iskuandmetega.

9. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (kehaosad, enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Perekond (pereliikmed, sugulased, pere kodune elu, omavahelised suhted)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäev, igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Kodu (kodu lähiümbrus, korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd, olmetingimused, külaliste kutsumine)
• Haridus (kooliaja kirjeldus, hariduskäik, edasiõppimise kavatsused)
• Kultuur (kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad)
• Keelte õppimine (oma keeleoskuse kirjeldus, keeleoskuse praktiseerimisvõimalused)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev, rutiinsed tööalased küsimused, tulevase tööga seotud kavatsused, töö otsimine)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine, muusikaline maitse, kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihinnad, oma sünnipäeva tähistamine)
• Sisseostud, hinnad (poodide liigid, kaupluse asukoht ja lahtiolekuajad, kaupade kogus, mõõdud/suurusnumber ja hind, kaupade kvaliteet, sooduspakkumised, müüjalt abi palumine, sularahas/pangakaardiga ostmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass, peolaua broneerimine, toitlustusasutuses tasumine, päevapakkumised, retseptid, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuse liigid, hinnad, lihtsamad toimingud pangas/postkontoris/juuksuris jne, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (jutt enesetundest, arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine, ravimi infolehe põhiline faktiteave)
• Ilm (aastaajad, ilmateade, ilmakaared)
• Eesti loodus (kodukoha asukoht, põhilised objektid Eesti maakaardil, taimed, loomad, linnud, põhilised looduslikud objektid)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)
• Transpordivahendid (ühistranspordi sõiduplaan, sõidupileti ostmine, sihtpunkti jõudmine)
• Reismine, vaatamisväärsused (kodukoha ja Eestimaa põhilised vaatamisväärsused, reisimisvõimalused, hotellis toa broneerimine, postkaart puhkusereisilt, teenuse eest maksmine)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:

Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• Ilves, M. 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. HTM ja Eesti Keele Sihtasutus
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma isikuandmetega.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija A2-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

06.06.2016

Eesti Keele B1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 200 ak tundi, millest on 120 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 80 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele B1-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

06.06.2016

EESTI KEEL, A2-TASE (INDIVIDUAALÕPE)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, A2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele A2-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
Rääkimine
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel;
Lugemine
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
Kirjutamine
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma iskuandmetega.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (kehaosad, enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Perekond (pereliikmed, sugulased, pere kodune elu, omavahelised suhted)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäev, igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Kodu (kodu lähiümbrus, korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd, olmetingimused, külaliste kutsumine)
• Haridus (kooliaja kirjeldus, hariduskäik, edasiõppimise kavatsused)
• Kultuur (kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad)
• Keelte õppimine (oma keeleoskuse kirjeldus, keeleoskuse praktiseerimisvõimalused)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev, rutiinsed tööalased küsimused, tulevase tööga seotud kavatsused, töö otsimine)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine, muusikaline maitse, kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihinnad, oma sünnipäeva tähistamine)
• Sisseostud, hinnad (poodide liigid, kaupluse asukoht ja lahtiolekuajad, kaupade kogus, mõõdud/suurusnumber ja hind, kaupade kvaliteet, sooduspakkumised, müüjalt abi palumine, sularahas/pangakaardiga ostmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass, peolaua broneerimine, toitlustusasutuses tasumine, päevapakkumised, retseptid, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuse liigid, hinnad, lihtsamad toimingud pangas/postkontoris/juuksuris jne, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (jutt enesetundest, arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine, ravimi infolehe põhiline faktiteave)
• Ilm (aastaajad, ilmateade, ilmakaared)
• Eesti loodus (kodukoha asukoht, põhilised objektid Eesti maakaardil, taimed, loomad, linnud, põhilised looduslikud objektid)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)
• Transpordivahendid (ühistranspordi sõiduplaan, sõidupileti ostmine, sihtpunkti jõudmine)
• Reismine, vaatamisväärsused (kodukoha ja Eestimaa põhilised vaatamisväärsused, reisimisvõimalused, hotellis toa broneerimine, postkaart puhkusereisilt, teenuse eest maksmine)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• Ilves, M. 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. HTM ja Eesti Keele Sihtasutus
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2).
• Efant.
• Eesti keele tasemetestid

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma isikuandmetega.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija A2-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

EESTI KEEL, B2-TASE (INDIVIDUAALÕPE)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat.
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik.
• Keelealased infomaterjalid.
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase.
• Eesti keele B2-taseme eksam.
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid.
• Ajalehed: Eesti Ekspress , Eesti Päevaleht
• Uudiste portaal
• Eesti Rahvusringhääling
• Politsei- ja Piirivalveamet.
• Eesti Kunstimuuseum.
• Puhka Eestis.
• Delfi kaart.

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.
Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

EESTI KEEL ALGAJATELE, А1 (INDIVIDUAALÕPE)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel algajatele (А1) (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:
Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• tutvub eesti keele tähestiku ja häälikusüsteemiga
• saab põhiteadmisi eesti grammatika valdkonnast
• oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele
• suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama
• oskab koostada lihtsamaid kirjalikke tekste
• mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada ja mõtteid väljendada
• arendab oma kuulamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Kodu (korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd)
• Igapäevaelu (igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Perekond (pereliikmed, sugulased)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2).

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% positiivse tulemusega (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.09.2017

Eesti keel, C1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, C1-tase (indivuduaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Õppe eesmärk:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

KOOLITUSE SISU

Andragoogika olemus, mõisted ja põhimõtted

Täiskasvanute koolitamine elukestva õppe süsteemis
Täiskasvanu kui õppe subjekt. Andragoogika olemus ja ülesanne
Täiskasvanute koolitaja kutsestandardid Eestis
Täiskasvanute koolituse seadus
Täiskasvanute koolitaja eetika
Täiskasvanute koolitaja pädevus

Täiskasvanute koolituse kontseptsioonid ja tehnoloogiad

Ajalooline tagasivaade täiskasvanuõppe teooria ja praktika arengule
Vanuseline periodiseerimine täiskasvanute kutsealase ja isikliku kohanemise probleemide lahendamisel
Andragoogika ja arengupsühholoogia. Kutsetegevuse tulemuslikkuse probleem
Täiskasvanuõppe paindlikud süsteemid

Haridusdisain

Koolituse kavandamise meetodid andragoogikas
Täiskasvanuõppe protsessikaart. Kavandamine koolitusmudelite kaudu
Koolituse kavandamine õppija kogemuse kaudu
Koolitusmeetodite liigitus, vormi ja vahendite valiku põhimõtted
E-õppe ja mobiilse õppe tehnoloogiad
Moodulõpe kui täiskasvanute koolituse tehnoloogia

Õppeprotsessi ettevalmistamine

Õppijate rühma koolitusvajaduste kindlakstegemine
Õppekava koostamine ja koolituse/kursuse kavandamine
Õppematerjalide ja käsiraamatute kohandamine täiskasvanutele
Õpiväljundite saavutamise hindamine ja analüüs
Õppekeskkonna kujundamine
Hariduskeskkonna modelleerimise meetodid

Õppeprotsessi elluviimine

Õppeprotsessi juhi ülesande teadlik valik
Aktiivsete õppemeetodite kasutamine
Dialoog õppetöös. Tagasiside õppijale õppeprotsessis
Rühmatöö eripärad
Rühma dünaamika. Rühma arenguprotsessid ja nende juhtimine
Töö keeruliste õppijatega
Õppijate arengu ja motivatsiooni toetamine

Koolitaja professionaalne areng

Täiskasvanute koolitaja pädevus
Refleksiivse mõtlemise arendamine. Refleksiooni tasemed
Oma tegevuse hindamine õppeprotsessis
Motivatsioon ja eneseareng täiskasvanute koolitajana
Kõnekunst ja avalik esinemine
Kutsealase läbipõlemise ennetamine
Järelevalve täiskasvanute koolituse üle

Eneseanalüüsi ettevalmistamine 6. taseme kutseeksamiks

Täiskasvanute koolitaja universaalse pädevuse analüüsimine ja kirjeldamine
Andragoogi eneseanalüüsi koostamine
E-portfoolio koostamine
Materjali paigutamine elektroonilisse keskkonda

Koolituse sisu

LAOTOIMINGUD

Kauba mahalaadimine ja vastuvõtmine
Kauba vastuvõtukontroll ja paigutamine hoiukohtadele
Laodokumentatsioon
Saadetiste teisaldamine ja kauba ladustamine
Saadetiste komplekteerimine, pakkimine ja lähetamine
Inventeerimine, inventuuri ettevalmistamine ja lõpuleviimine
Laotoimingutega seotud riskid

LADUDE JAOTUS

Ladude liigid ja funktsioonid
Teabevoogude juhtimise põhimõtted

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID

Traditsiooniline laotehnoloogia (madal kaubaaluste ladu, riiulisüsteemid, kõrge kaubaaluste ladu, virnastamine, sügavriiulite tehnoloogia, läbivooluriiulid, mobiilsed riiulid)
Poolautomaatsed laosüsteemid (sahtellao ja kaubaaluste sahtellao süsteemid, vertikaal- ja horisontaalkarusselli süsteemid)

KAUBA KÄITLEMINE

Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute koostamine
Kauba vastuvõtt ja paigutamine hoiukohtadele
Laodokumentatsioon
Ristlaadimine
Hoiustamine ja hoiukohtade hooldamine.
Lao hoiustamissüsteemid
Väljastatava kauba komplekteerimine ja saadetiste konsolideerimine
Kauba laost väljastamine
Inventeerimine: ettevalmistustööd, inventuuri elluviimine ja kokkuvõtete tegemine

KAUBA PAKENDAMINE

Pakkematerjalid ja pakendite liigid
Pakendi märgistamine
Kaubaalused
Tagastuste käitlemine laos

TÕSTUKID JA LAOSEADMED

Teisaldamistõstukid
Tugiratastõstukid
Komplekteerimistõstukid
Vastukaalutõstukid
Laadimissillad ja -rambid

INFOSÜSTEEMI KASUTAMINE

Laotarkvara ülevaade
Dokumentide koostamine ja töötlemine
Kauba vöötkoodistamise tehnoloogia
Kauba automaatne tuvastamine

TÖÖOHUTUS LAOS

Riskitegurid
Tööohutusnõuded

LOGISTIKA ALUSED

Logistika mõiste, eesmärgid ja funktsioonid
Tarneahel ja selle juhtimise alused
Veokorralduse alused

KLIENDITEENINDUS JA KVALITEET LOGISTIKAS

Klientide ja tarnijate teenindamine kooskõlas ettevõtte klienditeeninduse põhimõtetega
Tellimuste töötlemine lao töökorraldusest lähtudes
Kliendipäringutele vastamine, edastades lähetamise ja kaubaga seotud teavet
Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine ning asjakohase teabe edastamine

ARVUTIKOOLITUS

Tekstitöötlus MS Wordis
Tabelite vormistamine MS Excelis
E-kirjavahetus ja interneti kasutamine

ERIALANE EESTI KEEL

Erialane sõnavara ülesannete täitmisel
Algtasemel suhtlemine kolleegide ja klientidega

KOOLITUSE SISU

SOTSIAALPOLIITIKA

Tugiisiku töö alused
Tugiisiku ülesanne sotsiaalhoolduses, vastutus ja oskused
Tugiisiku isikuomadused
Tugiisiku tegevust reguleerivad õigusaktid
Tugiisiku töö eetilised lähtekohad
Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

Teenuste osutamine tugiisiku töös
Kõige sagedamini osutatavad teenused
Füüsiline ja vaimne puue
Puude raskusastme määramise taotluse täitmise põhimõtted

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vananemine ja surm
Levinuimad psühholoogilised probleemid inimese erinevates eluetappides
Erivajadustega inimestega suhtlemine kriitilistes olukordades
Käitumisprobleemidele reageerimine
Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

Suhtluspädevus tugiisiku töös
Tugiisiku teenuste osutamise etapid
Tugiisiku isiksuse tähtsus tema töös (väärtused, tõekspidamised jne)
Individuaalne töö, meeskonnatöö, töö võrgustikus
Väärkohtlemine sugulaste seas
Kontaktide loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
Kliendi motiveerimine koostööks
Konfliktolukorrad
Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
Vägivalla ennetamise võimalused
Tugiisiku töö vägivalda kogenud inimestega

ESMAABI KOOLITUS

Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
Elustamise põhitõed
Esmaabivõtted ja erivarustus

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
Autism (mõiste ja diagnoos)
Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
Meeskonnatöö oskused
Koostöö lastevanematega
Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

Inimese kohanemisvõimalused
Õpilase kohanemine õpitingimustega
Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited

Koolituse sisu

Sissejuhatus

3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
Üldine ja tehniline teave
3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
Stseenide loomine lihtsatest objektidest
Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
Hulknurksete objektide omadused ja muutused
Modelleerimise esimesed sammud
Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

Sisustuselementide loomine
Ruumikasti loomise viisid
Sisustuse modelleerimise alustamine
Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
Mooduli Vray põhiseaded
Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

Materjalide pealepanek
Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
Kaamerate paigaldamine
Kaamerate ja valgusallikate omadused
Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

Välisilme visualiseerimise eripärad
Muru loomise viisid
Veepindade loomise viisid

Animatsioon

Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
Character Studio ülevaade

Koolituse sisu hüpikaknas:

SISSEJUHATUS MICROSOFT EXCELISSE

Exceli ülesehitus
Töövihiku mõiste
Töövihiku välisilme muutmine
Töövihiku lehtede haldamine
Töövihiku haldamine
Töövihiku loomine
Töölehtede muutmine ja kohandamine, lehtede ümberpaigutamine
Töövihiku salvestamine

ANDMETE SISESTAMINE JA MUUTMINE TÖÖLEHEL

Teabe sisestamine
Teabe muutmine
Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
Andmete teisaldamine ja kopeerimine
Dokumendi teksti vormindamine
Eri liiki teabe sisestamine
Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
Andmete teisaldamine ja kopeerimine

TÖÖLEHE ELEMENTIDE JA ANDMETE VORMINDAMINE

Töölehe elementide haldamine
Numbrite ja teksti vormindamine
Tingimuslik vormindamine
Andmete visualiseerimise vahendid
Töölehe elementide ja andmete vormindamine
Veeru laiuse või rea kõrguse muutmine
Veergude, ridade, lahtrite vahemiku lisamine (kustutamine)
Numbrite vormindamine
Teksti vormindamine lahtris
Tabeli stiilide kasutamine
Tingimusliku vormindamise reeglite loomine
Andmete visualiseerimise vahendite rakendamine

ARVUTUSTE TEGEMINE

Funktsiooni mõiste
Funktsiooni viisardi kasutamine valemite koostamisel
Vigade tuvastamine ja parandamine
Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
Suht- ja absoluutviidete kasutamine valemites
Nimelised vahemikud
Funktsioonide kasutamine arvutuste tegemisel
Valemite koostamine funktsiooni viisardi abil
Vigade avastamine ja parandamine valemites ja funktsioonides
Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
Absoluutviidete loomine ja nende kasutamine valemites
Lahtri või lahtri vahemiku nimetamine
Nimede kasutamine arvutuste tegemisel

ANDMESTRUKTUURIDE HALDAMINE

Nimekirja koostamine
Nimekirja kasutamise automatiseerimise tööriistad
Andmete sorteerimine ja filtreerimine
Andmete rühmitamine
Kokkuvõtte tegemine
Koondtabel
Spetsiaalse andmevormi kasutamine nimekirja automatiseeritud kasutamiseks
Lihtne ja keeruline andmete sorteerimine
Andmete filtreerimine (laiendatud filtri kasutamine)
Andmete rühmitamine
Kokkuvõtte tegemine
Andmete analüüsimine koondtabeli abil

PROGRAMMI MS EXCEL GRAAFILISED VÕIMALUSED

Objektide loomine (kujundid, WordArti objekt, illustratsioonid)
Objektide haldamine vihikus
Tabeliandmete esitamine diagrammi kujul
Praktiline ülesanne: Exceli graafiliste võimaluste rakendamine
Graafiliste objektide loomine lihtsate kujundite abil
WordArti objekti loomine
Eri tüüpi diagrammide koostamine
Objektide haldamine vihikus
Diagrammide loomine ja vormindamine

TÖÖVIHIKU ETTEVALMISTAMINE TRÜKKIMISEKS

Väljatrükitava lehe seadete konfigureerimine
Lehe päis
Töövihiku trükkimine
Töövihiku jagamine lehekülgedeks
Leheküljenumbrite lisamine
Lehe päise lisamine

Koolituse sisu hüpikaknas:

Tekstitöötlus MS Wordis

Tekstidokumentide loomise ja redigeerimise meetodid
Tabelite ja viidete kasutamine
Päise stiilide kasutamise variandid ja oma stiilide loomine
Mitme veeru loomine dokumendis
Lehekülje seaded ja dokumendi turvalisus

Esitluse loomine MS PowerPointis

Esitluse eesmärgi ja vormingu määratlemine
Esitluse kavandi koostamine
Esitluse loomise sammud
Teksti, piltide, diagrammide ja graafikute kasutamine slaididel
Väljendusvahendite liigid ja soovitused nende kasutamiseks

Numbriliste andmete töötlemine Excelis

Andmete sisestamine ja muutmine töölehel
Töölehe elementide ja andmete vormindamine
Valemite rakendamine
Töövihiku ettevalmistamine trükkimiseks

SISSEJUHATUS. LIHTSAD PROJEKTID

Põhimõisted: eesmärgid, etapid, vahe-eesmärgid, ressursid, projekti kolmnurk
Projektis osalejad
Peamised juhtimisobjektid: raha, elluviimise tähtajad, tootmisressursid, personal
Tootepere võimaluste ülevaade: Project Standard, Project Professional ja Project Server
Lihtsa projekti loomine
Tootepere Project võimaluste praktiline kasutamine osalejate poolt: tippjuht, keskastme juht, täitja

PLANEERIMINE

Etappide andmete sisestamine
Etappide hierarhilise struktuuri loomine
Etappide vaheliste seoste loomine
Töö kalendritega: standardkalendri muutmine, unikaalse kalendri määramine etapile või ressursile
Planeerimise tüübi mõiste
Ajapiirangute seadmine
Korduvate etappide loomine
Kriitilise raja meetod
Projekti optimeerimine

RESSURSSIDE PLANEERIMINE

Ressursside liigid
Ressursside loetelu sisestamine
Ressursside loetelu eksportimine
Ressursside määramine etappidele
Projekti maksumuse arvutus
Etappide tüübid
Lisaressursside määramine etapile
Materiaalsete ressursside planeerimine
Vastuolud etappide ja ressursside kalendrite vahel
Tüüpprojekti ehitus

PROJEKTI OPTIMEERIMINE

Ressursikasutuse tasakaalustamise ülesanne
Ressursikasutuse automaatne tasakaalustamine
Ressursikasutuse käsitsi tasakaalustamine
Ressursikasutuse profiilid

TÖÖ MITME PROJEKTIGA

Mitme projekti kontseptsioon
Ühise ressursikogu kasutamine
Ressursikasutuse vastastikune tasakaalustamine
Projektide konsolideerimine
Projektidevaheliste seoste loomine
Suure hulga projektidega töötamise eripärad
Üleilmse ettevõttemalli ja ressursikogumi kasutamise eelised

PROJEKTI JÄLGIMINE

Kalenderplaani jälgimine
Projektimeeskonnaga teabe vahetamise meetodid
Põhiplaani mõiste
Põhi- ja vaheplaanide kasutamine
Töömahtude jälgimine
Kulude jälgimine
Omandatud mahu metoodika

PROJECTI INTEGREERIMINE MS OFFICE’I RAKENDUSTEGA

Andmete eksport ja import
Skeemide kasutamine
Standardaruannete trükkimine
Töörühmaga teabe vahetamise meetodid
Makrode kasutamine
Projektiversioonide võrdlemine

MS PROJECTI SEADISTAMINE

Project Serveri põhifunktsioonid. Seadistusvõimaluste ülevaade
Project kooskõlas ettevõtte spetsiifikaga
Vaadete seadistamine
Kohandatud filtrid, rühmad, vaated, vormid, aruanded
Kohandatud väljade kasutamine
Kohandatud väljade programmeerimine, graafiliste näitajate seadistamine
Andmeanalüüs Excelis
Project Serveri funktsioonide ülevaade
Projecti seadistamine tööks Project Serveriga
Projekti avaldamine. Projekti veebisõlmede eri lehekülgede kasutamine

Jelena Melnik

Tal on üle 30 aasta kogemust raamatupidamises, muu hulgas on ta töötanud Eesti Pangas laenuinspektori ja audiitorina.
Nõustab ning korraldab raamatupidamise ja maksuarvestuse koolitusi juba üle 25 aasta.

Koolituse sisu

Neurograafika aluspõhimõtted. Meetodi lähtekohad
Neurograafilised metafoorid
Negatiivse emotsionaalse seisundiga töötamise põhitehnikad:
- pingetsoonide kindlaksmääramine,

- soovitud muutuse elluviimine,
- ressursi tugevdamine.

Tööde üldväljapanek.

Õppekava

Meetodi tutvustus

Neurograafika graafiline keel: joon, muster, kujundid, kompositsioon.
Värv kui ressurss: värvide tervendav mõju.
Neurograafika põhialgoritmi variandid.
Meetodid, kuidas ületada sisemisi tõrkeid joonistamise ajal.
Tahtega töötamise algoritmid:
- puu sümboliseerib ühendust juurtega, mineviku, oleviku ja tuleviku ühtsust;
- vertikaaljoon on võimas kasvu ja sihikindluse sümbol;
- spiraal sobib isikliku jõu avamiseks.
Neurokunst on ühendus neurograafika ja joonistamise vaba loomingulise voolu vahel.
Sise- ja välismaailma harmoonia ja tasakaalu taastamine.

KOOLITUSE SISU

Moodul 1. PEREPSÜHHOLOOGIA ALUSED

Perekond ja seadused, mille järgi selles elatakse
Ühtsus (õigus kuuluda peresüsteemi)
Hierarhia peresüsteemis
Kiindumus peresüsteemis
Andmise ja võtmise tasakaal suhetes
Perekonna toimimise seaduste rikkumise tagajärjed: konfliktid, tülid, solvangud, abielulahutused

Moodul 2. LAPSE MAAILM

Laps vanemate perekonnas
Kiindumus ja armastus
Kiindumuse rikkumise tagajärjed

Moodul 3. LAPS JA TEMA PÄRITOLUPERE

Vanemate saatus ja elukäik: keda ja mida laps järgib?
Seksuaalse identiteedi kujunemine
Vanematest eraldumine ja iseseisva elu algus

Moodul 4. EDUKAD PAARISUHTED

Stabiilse ja hea paarisuhte põhitingimused
Paari lapsed
Lahutus ja selle tagajärjed
Kuidas vähendada lahutuse negatiivseid mõjusid?
Uue perekonna loomine: kuidas mitte korrata vigu ja muuta negatiivsed kogemused positiivseks teadmiseks

Moodul 5. SUGULUSSÜSTEEMID JA SUGUVÕSA RESSURSID

Suguvõsa õitsengu tingimused
Esivanemate mälu, suguvõsa mustrid ja koormad
Ressursside üleandmine vanematelt noorematele
Põimumised suguvõsas
Suguvõsast välja arvatud liikmed

Moodul 6. TRAUMATERAAPIA. TRAUMADE JA KIINDUMUSHÄIRETE TERAAPIA

Töö eri tüüpi traumadega
Lapsepõlvetraumad
Kiindumushäired
Kaotusega seotud traumad
Traumajärgne stressihäire

Moodul 7. PSÜHHOSOMAATIKA

Psühhosomaatilised häired
Psühhosomaatiliste haiguste põhjused
Sümptomi seos häiretega peresüsteemis

Mida sümptom näitab ja kuidas seda parandada: teekond sümptomist terviseni

Koolituse sisu

SISSEJUHATUS

Projekti ja rutiinsete toimingute erinevused. Projektijuhtimise protsess. Traditsiooniline või paindlik projektijuhtimine. Kuidas mõjutavad organisatsiooni struktuur ja kultuur projektide juhtimist? Projektijuhtimise vahendid.

PROJEKTI STRUKTUUR

Projekti sisu juhtimine. Projekti ulatus. Projekti elutsükkel. Projekti huvirühmad. Projekti tööressursid. Projektiga seonduv kommunikatsioon. Projekti lõimimine.

PROJEKTI ALGATAMINE

Projekti eesmärgi ja ülesannete määratlemine. Projekti nõuete väljatöötamine. Projekti tulemuste ja edukuse kriteeriumide määratlemine. Projekti lähteülesande koostamine. Kuidas saada heakskiit projekti elluviimiseks?

PROJEKTI PLAANI VÄLJATÖÖTAMINE

Tööjaotuse struktuuri loomine. Projekti ajakulu ja maksumuse hindamine.

Ressursside haldamise kava koostamine. Projekti ajakava ja eelarve koostamine.

Kvaliteedijuhtimise kava koostamine. Hankeplaani väljatöötamine.

PROJEKTI RAKENDAMISE AJAKAVA KOOSTAMINE

Kuidas määratleda ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid? Projekti vahe-eesmärgid ja kriitilise tee analüüs. Kriitiline ahel. Kuidas vähendada projekti ajakulu? Projekti esialgne kava. Projekti riskide tuvastamine ja maandamine.

PROJEKTI ELLUVIIMINE

Projektimeeskonna moodustamine ja arendamine. Tõhusa suhtluse tehnikad. Projektimeeskonna juhtimine. Kuidas juhtida kaugtööd tegevaid meeskondi? Kuidas pidada tõhusaid koosolekuid?

PROJEKTI EDENEMISE SEIRE JA KONTROLL

Kuidas koguda andmeid? Projekti elluviimise ajakava haldamine. Kulude arvestus ja jälgimine projekti vältel. Projekti ulatuse juhtimine. Riskide seire ja kontroll. Projekti muudatuste juhtimine. Probleemide lahendamine projekti käigus.

PROJEKTI LÕPETAMINE JA LÕPPTOIMINGUD

Kuidas saada kliendilt kinnitus, et projekt on lõpetatud? Saadud õppetundide dokumenteerimine. Projekti lõpparuande koostamine. Projekti lõpetamine ja üleandmine.

PRAKTIKA

Praktiliste harjutuste ja koduste ülesannete tegemine.

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine.

Õppekava

Ajajuhtimine ja enesetõhusus. Aeg on taastumatu ressurss

Hõivatud olemine ei tähenda tõhus olemist.
Miks meil ei ole piisavalt aega? Kuhu aeg kaob?

Tulemusliku ajajuhtimise põhimõtted

Pareto printsiip: ajakulu ja saavutatud tulemuste suhe.
Aja struktureerimise ja prioriteetide seadmise viisid:
Eisenhoweri maatriks, ABC-analüüs;
kontekstiline planeerimine;
planeerimise paindlik-jäik algoritm.
Iga vahendi kasutamise eelised ja puudused.

Eesmärkide püstitamine ja planeerimine

Tõhusalt püstitatud eesmärgi kriteeriumid: mida võimaldab SMART-mudel?
Tõhusad planeerimisvahendid ja -põhimõtted:
eesmärgipuu;
peamiste sündmuste loetelu;
- Gantti diagramm;

võrkanalüüs.

Enesetõhusus ja -motivatsioon

Ajaröövlid, segavad tegurid ja ajalõksud.
Ajapuuduse tajumine ja sellega tegelemine.
Tähtsate tegevuste edasilükkamise sündroom ja laiskus: enesemotivatsiooni viisid.
Tööpäeva eri etappide korraldamise reeglid.
Ajajuhtimise hädaabi.

Koolituse maht on 16 akadeemilist tundi.

Koolituse sisu

ETTEVÕTLUSE PÕHIALUSED

Ettevõtlus väikeettevõttes: Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus
Ettevõtte loomise etapid: uue ettevõtte registreerimine äriregistris
Ettevõtte väliskeskkond ja selle mõju ettevõtte elujõulisusele
Ettevõtete arendamist toetavad organisatsioonid Eestis (EAS, Töötukassa jne)

ÄRIIDEE. ÄRIPLAAN JA SELLE KOOSTAMINE

Äriidee ja selle teostatavuse hindamine
Äriplaan: koostamise põhimõtted, struktuur, jaotiste omavaheline seos
Ettevõtte arengustrateegia: missioon, visioon, eesmärgid, makro- ja mikrokeskkond. Uue ettevõtte SWOT-analüüs
Äriplaani koostamine Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse saamise nõuete kohaselt

TOODANG JA TURUNDUS

Kaubad ja teenused. Tootmistehnoloogia ja teenindus. Ressursid
Turg ja selle arengu analüüs. Sihtsegmendi valik
Konkurentsi hindamine ja hinna põhjendatus
Müügi- ja turustuskanalid
Toote (teenuse) edendamise kanalid: reklaam, müügiedendus
Riskide analüüsimine ja nende maandamise meetmete väljatöötamine

RAAMATUPIDAMISE ALUSED

Raamatupidamise põhinõuded Eestis
Raamatupidamise korraldus: kontod, registrid, arvestuse liigid
Finantsaruandlus ettevõttes
Maksustamise alused (käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks jne)

ASJAAJAMINE

Informatsiooni ja dokumentatsiooni standard EVS-ISO 2789:2014
Dokumendihaldussüsteem ettevõttes ja selle automatiseerimise võimalused
Arhiivihaldus

FINANTSPLANEERIMINE

Rahastamisallikad: omavahendid ja laenuvahendid
Ettevõtte tulud ja kulud. Püsi- ja muutuvkulud. Tasuvuspunkt
Kasumi ja bilansi prognoos
Ettevõtte kulud ja kolme aasta kuluprognoos
Tulude ja bilansi prognoos
Rahavoogude juhtimine ettevõtte maksevõime parandamiseks

TÖÖÕIGUS

Töösuhteid käsitlevad lepingud: tüübid ja sõlmimise tingimused
Tööleping: mõisted, vormistamine, nõuded, lõpetamise tingimused
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Töövaidluste lahendamine

TULEOHUTUSE, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING ESMAABI ANDMISE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE

Juhtimisprotsess: organiseerimine, planeerimine, motiveerimine, kontroll
Struktuuride tüübid ja organisatsiooni arengutsüklid
Juhi ülesanded ja vastutus. Võim ja selle tasakaal
Erinevad juhtimisstiilid
Juhtimisprotsess: teabe kogumine ja töötlemine, juhtimisotsuse tegemine

Koolituse sisu

TÖÖÕIGUS

Tööleping ja selle eripärad. Töölepingu ja võlaõiguslike lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) erinevused
Töösuhteid käsitlevad õigusaktid
Töölepingu sisu ja koostamise reeglid
Töötamise register ja töötajate registreerimise tähtajad
Töölepingu kehtivus ja selle pikendamise võimalused
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
Katseaeg
Konkurentsipiirangu ja/või ärisaladuse hoidmise kokkulepped
Alaealiste töötamine
Töö- ja puhkeaeg. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, õppepuhkus ja tasustamata puhkus
Summeeritud tööaeg. Töö graafiku alusel
Töölepingu peamised punktid, mis on vajalikud töö- ja puhkusetasu õigeks arvutamiseks
Töö eest makstava tasu ja lisatasu liigid
Töösuhte lõpetamine: võimalused, etteteatamise tähtajad, kirjalike koondamisteadete koostamine

PALGAARVESTUS – ARVELDUSED TÖÖTAJATEGA

Töötajatele tehtavate väljamaksete nõuetekohaseks arvutamiseks vajalike õigusaktide uurimine
Tasustamissüsteem, töötasu elemendid ja dokumentatsioon
Palgaarvestus eri lepingutüüpide puhul
Töötasu arvutamine summeeritud tööaja alusel
Mitmesugused lisatasud:
öötöö,
ületunnitöö,
töötamine riigipühadel,
preemiad tehingute või aastatulemuste alusel,
muud töötasuga sarnaselt maksustatavad väljamaksed.
Töötasu arvutamine
Töötajale tehtavate väljamaksete arvestus või nõuete esitamine töötajale töösuhte lõpetamisel
Puhkusetasude arvutamine:
põhipuhkus,
riigieelarvest makstavad või hüvitatavad lisapuhkused,
õppepuhkus.
Kasutamata jäänud puhkuse eest makstava hüvitise arvutamine
Haigushüvitiste arvutamine. ELi ja kolmandate riikide haiguslehed
Keskmise töötasu arvutamine:
kalendripäevade alusel,
tööpäevade alusel,
keskmise töötasu arvutamise erijuhud.
Maksuvaba tulu arvutamine
Tööjõumaksud, nende arvestamine ja arvutamine:
sotsiaalmaks,
töötuskindlustusmaks,
kohustuslik kogumispension,
Sotsiaalmaksu soodustuse võimalus ja selle saamise võimalused
Väljamaksete koodid. Aruande 1. ja 2. lisa täitmine ja esitamine
Konkreetsed näited ja ülesanded töötasu ja maksude arvestuse ning TSD deklaratsiooni täitmise kohta e-MTAs

LÄHETUSKULUDE ARVUTAMINE

Lähetuskorraldus
Lähetamise võimalused: kirjaliku nõusolekuga ja ilma selleta
Raamatupidamises aktsepteeritavad kulud
Päevaraha ja selle määrad
Olukorrad, kus kulusid tõendavad dokumendid on kadunud/esitamata

Päevaraha arvutamise ülesanded

Koolituse sisu hüpikaknas:

Sissejuhatus ArchiCADi süsteemi

Paketi eesmärk
Võrdlus teiste arhitektuuriprogrammidega
Arvutis projekteerimise võimalused ja eripärad
ArchiCADi kasutajaliidese eripärad
Tööriistaribad
Kasutajaprofiilide kasutamine

Seinte ja põrandate ehitamise tööriistad

Seina baasjoone mõiste
Seinte ehitamise viisid, nende ühendamine
Kontuuri redigeerimise tööriist vaheseinte kontuuride redigeerimise näitel

2D-joonestusvahendite kasutamine

Joonte, ringide, Bezier’ kõverate joonistamine
Joonte tüübid, joonestamise ja redigeerimise tehnikad
Joonte muutmine struktuurielementideks
Tööriista Magic Wand (võlukepike) parameetrid
Värvi ja joone paksuse käsitlemise eripärad
Kihtide kasutamise võimalused

Katused, 3D-võrgud

Ühekaldelise katuse ehitamise tööriist
Katuse kalde baasjoone mõiste
Kalde parajaks lõikamise eripärad
Seinte kaldkatuste järgi lõikamise eripärad
Mitmekorruseliste mitmekaldeliste katuste ehitamise eripärad
Kuppelkatuste ehitamise eripärad
Võlvkatuse ehitamise eripärad
Koonuskatuste ehitamise eripärad
3D-võrgu tööriista kasutamise võimalused haljastuse, keeruliste katuste ja mullatööde planeerimiseks

Põrandate ja treppide ehitamine

Põrandate loomine, kustutamine ja kopeerimine
Taustapõrand
Läbilõigete ja fassaadide loomise tööriist
Fassaadide/läbilõigete kujundusprojektides kasutamise eripärad: mudel, joonis, joonise ajakohastamine
Treppide loomine ja redigeerimine
Eri korruste treppide kujutamise eripärad: ülemine, alumine ja vahekorrus
Treppide salvestamise ja avamise eripärad
3D-läbilõiked

Mõõtmine ja redigeerimine

Mõõtmete määramine plaanidel, läbilõigetel, fassaadidel
Automaatne mõõtmine
Teksti sisestamine joonistesse, pealkirjadesse

Projekti visualiseerimine

Katete kasutamine
Tekstuuride standardkogu kasutamine, oma tekstuuri kohandamine
Visualiseerimise mehhanismid
Visualiseerimise mehhanism LightWorks
Valgusallikate kasutamine
Fotokujutise loomine

Printimine. Animatsioonistseenide loomine

Printimisvõimalused, printimise käsud
Päikese trajektoor
VR-objektid
VR-stseenid
Mõõdistustrajektoor

Koolituse sisu

Sissejuhatus

Adobe Photoshopi eesmärk ja struktuur. Adobe Photoshopi tarnevõimalused. Photoshop Standardi ja Extendedi erinevused
Rasterkujutise (bitmap) mõiste. Rasterkujutiste omadused, parameetrid ja vormingud
Graafilise tahvelarvuti kasutamise põhimõtted: tahvlite ülevaade (tüübid), harrastajate ja asjatundjate tahvelarvutite erinevused, programmis Adobe Photoshop kasutamise eripärad
Programmi kasutajaliidese konfigureerimine. Tööala (workspace) mõiste. Tööala isikupärastamine
Uue kujutise loomine
Failide avamine ja sulgemine. Rakenduse AdobeBridge kasutamine
Kujutiste põhiparameetrite muutmine
Kadreerimine

Kujutise alade esiletõstmise tehnikad

Kujutise alade esiletõstmise viiside ülevaade. Lokaalse esiletõstmise vahendid: vahendite eesmärk, parameetrite seadistamine
Keerulise kujuga alade esiletõstmise tehnikad. Adobe Photoshopi eripärad
Esiletõstmise vormi muutmine. Esiletõstmisalade liitmine, lahutamine ja ristamine. Ala piiride hajutamine
Tööriista Refine Edge kasutamise eripärad
Tegevused esiletõstetud alaga: liigutamine, dubleerimine, skaleerimine, pööramine, moonutamine

Kihilise kujutise loomine

Milleks on vaja kihte?
Kihi loomise võimalused. Kihtide käsitsemine. Kihi parameetrid
Kihtide haldamine paleti Layers abil
Mitmekihilise kujutise kasutamise eripärad
Mitmekihilise faili salvestamine
Mitme kihi esiletõstmine ja ühendamine
Kihi sisu transformeerimise eri viisid (Free Transform, Content-Aware, Puppet Warp)

Mitmekihilise kujutise kasutamine

Rühmitamine
Kihi stiilid: varju, halo, reljeefi imitatsiooni loomine
Tekstikihid (ülevaade)
Teksti kasutamine Adobe Photoshopis. Tekstikihi rasterdamine
Montaaži loomine mitme kujutise põhjal
Kihtide ühendamine

Joonistamise tehnika

Vabakäejoonise loomise vahendid. Pintslite, aerograafi, pliiatsite, kustutuskummi kasutamine
Pintsli värvi valimine. Palett Colorpicker
Pintsli kuju valimine. Pintsli seadistamine. Pintslikogude ühendamine. Uue pintsli loomine
Pintsli parameetrite valimine. Läbipaistmatus, segamisrežiimid
Alade varjutamine
Gradientide tüübid, omadused. Uute gradientide loomine ja salvestamine

Retušeerimistehnika

Kujutise detailide puhastamine ja taastamine tööriistade Clone Stamp, Spot Healing Brush, Healing Brush, Patch Tool, Content-Aware Move Tool abil.

Kloonimise allikate seadistamine

Tööriista History Brush kasutamine
Paiksete värvimoonutuste (punaste silmade) eemaldamine
Pildiparandustööriistade kasutamine

Keerulise montaaži tegemine

Üldteave kanalite kohta. Kanalite tüübid. Alfakanalite loomine ja salvestamine
Kihimask
Kihimaski kasutamine kompleksse mittelõhkuva montaaži jaoks (omadused, põhimõtted, võimalused)

Korrigeerimise kihid ja filtrid

Põhilised kujutise korrigeerimise toimingud. Automaatse korrigeerimise meetodid
Täitekihid
Korrigeerivate kihtide kasutamine mittelõhkuvaks korrigeerimiseks
Standardfiltrid (ülevaade): Filter Gallery, Render
Laiendatud funktsioonide ülevaade

Koolituse sisu

Sissejuhatus AUTOCADi
Joonise loomine
Objektide põhiomadused
Geomeetrilised primitiivid kui kujutiste alused
Komplekssed geomeetrilised primitiivid
Pilditöötluse tööriistakomplekt
Režiimide seaded ja praktilise joonestamise tehnikad
Süsteemi võimalused
Joonise vormistamine
Plokkide loomine ja kasutamine
Kasutussüsteemide loomine
Jooniste mõõtmete määramine
Joonise paberkoopia saamine
AutoCADi kolmemõõtmelise graafika võimaluste hindamine

Koolituse sisu

RAAMATUPIDAMISTARKVARA KASUTAMINE

Raamatupidamisprogramm StandardBooks
Raamatupidamisprogramm 1C Raamatupidamine

KOOLITUSE TEEMAD

Programmide StandardBooks ja 1C Raamatupidamine kasutamise alustamine: seaded, dokumendimallid, kontoplaan, dokumendi loogika
Finantsmoodul: seaded, registrid, aruanded, bilanss, tuluaruanded, käibedeklaratsioon
Pearaamat, tehinguraamat ja käibeandmik
Kassa: kassaraamat, kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, tasaarveldused
Kulud: kuluaruanded, aruandvad isikud
Müügireskontro: müügiarvete koostamine ja saatmine
Ostureskontro: ostuarvete sisestamine
Põhivara moodul: põhivara ost ja müük, amortisatsiooni arvestus, põhivara mahakandmine

Aruannete koostamine: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne

Koolituse sisu

Tuleohutuse seadus
Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele
Tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid
Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
Tulekahju korral tegutsemise plaan
Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
Tulekahjust teavitamise juhised
Evakuatsiooni korraldamise juhised
Tulekahju korral tegutsemise juhised. Skeem. Plaani koostamise kord
Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta
Enesekontrolli eesmärk
Ehitised, mille kohta koostatakse tuleohutusaruanne
Tuleohutusaruande nõuded ja selle koostamise reeglid Sinu ettevõttest lähtudes (kui ettevõte tellib koolituse oma ruumides, aitab meie koolitaja koostada aruande ja täita vajalikud dokumendid kohapeal)

Koolituse sisu

Tuletöö tegemise koht, koha valik ja ettevalmistamine
Tegutsemine tulekahju korral
Tulekahju kustutamise põhitõed ja ohutusnõuded
Tulekustutite kasutamine
Tuletööd ja nende ohutus
Tuletöödega seotud riskid

Ohutus tuletööde tegemisel

Koolituse sisu

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
Kutsehaigused ja nende ennetamine (seadusemuudatused)

Riskianalüüs (seadusemuudatused)

Koolituse sisu

Tuleohutuse seadus

Kohustused tuleohutuse tagamisel. Vastutusala
Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
Küttesüsteemi järelevalve, hooldus ja käitamine
Massiürituste korraldamisele esitatavad tuleohutusnõuded
Tuletõrje veevarustus
Dokumentatsioon. Tuleohutuse enesekontrolli aruanne

Põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuded

Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muude seadmete läheduses, samuti ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses
Suures koguses põlevmaterjali ja põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

Evakuatsiooninõuded

Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
Tulekahju korral tegutsemise plaan
Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
Evakuatsiooni skeem
Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise praktiline õppus

Esmased tulekustutusvahendid

Tulekustutitele esitatavad nõuded
Tulekustutite valik ja asukoht objektil
Tulekustuti töökorras oleku tagamine
Tuletõrjevooliku süsteem
Praktika

Tuleohutuspaigaldis ja selle omaniku kohustused

Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
Automaatne tulekustutussüsteem
Avariivalgustus
Piksekaitse
Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

Tuletööd

Nõuded tuletööde tegemiseks
Tuletööde tegija
Tuletööd ja nende tuleohtlikkus
Ohutus tuletööde tegemisel
Tegutsemine tulekahju korral

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (siseministri 30. märtsi 2017. aasta otsus nr 17)

Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
Evakuatsiooni tagamine
Evakuatsioonivalgustus
Operatiivkaart

Koolituse sisu

Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
Plaani koostamise kord
Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
Tulekahjust teavitamise juhised
Evakuatsiooni korraldamise juhised
Tulekahju korral tegutsemise juhised
Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
Evakuatsiooniala skeem
Plaani teatavakstegemine
Plaani täitmise kord. Plaani muutmine ja täiendamine
Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Koolituste legend ja koolitusel osalemine
Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta

Rakendusmäärused

Koolituse sisu

Töötervishoiu ja tööohutuse üldsätted

Töökeskkonna mõiste. Terminoloogia
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Direktiivid, standardid

Töökoha ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja haldamine

Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitsealad. Ettevõtte territoorium. Tootmisrajatised
Mikrokliima tootmisüksuses. Õhukeskkonna kvaliteedi parandamine
Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
Töö raskus

Tööõnnetused ja kutsehaigused

Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamise võimalused.

Teadusliku töökorralduse alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tehniline esteetika

Tööõnnetuste registreerimine ja uurimine (registreerimine, teavitamine, uurimine)

Riigi, tööandja ja töötaja vastutus

Riiklik järelevalve. Riigiasutused. Riikliku järelevalve süsteem. Töökeskkonna struktuur. Õiguslik alus
Ettevõtte tasandil: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajate töökeskkonnanõukogu. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine
Sisekontroll, töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Tervise edendamine töökohal. Koostöö
Vastutus tööohutuse valdkonna õigusaktide rikkumise eest. Soodustused ja hüvitised

Riskitegurid

5.1. Riskitegurid ja mõju tervisele: füüsilised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid

Müra. Müra vähendamise meetodid
Vibratsiooni vähendamise meetodid
Valgustus töökohal. Valgustuse tüübid
Elektromagnetväljad. Elektromagnetvälja eest kaitsmise meetodid

5.2. Töötervishoid

Naiste töötervishoid
Noorte töötervishoid

5.3. Elektriohutus

Elektrilöögi tüübid
Elektrilöögi raskusastet mõjutavad tegurid
Ruumide liigitamine elektrilöögi ohu järgi
Elektrilöögi eest kaitsvad vahendid
Staatiline elekter
Vabastamine elektrienergia mõju alt

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

Tule- ja plahvatusohutus
- Hoonete ja konstruktsioonide tulepüsivus
- Tegutsemine tulekahju korral
Tulekustutusained
Mis võib juhtuda, kui ei järgita ohutusnõudeid?

Riskianalüüs ja -hindamine

Koolituse sisu

Õigusaktid, millega kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kõrgtöö tegemiseks
Õigete kukkumiskaitsevahendite valimine ja ohutu kasutamine
Liikumine kõrgustes redelitel, platvormidel, käiguteedel jne
Kõrgelt kukkumise riskide hindamine

Koolituse sisu

Asbesti kahjulik mõju tervisele ja riski suurendavad tegurid
Kutsehaigused
Tegevused, mille käigus on võimalik kokkupuude asbestiga
Asbestitööga seotud hügieeninõuded
Ohutud töövõtted
Lammutustööd ja asbesti eemaldamise tehnikad
Juhised olukordadeks, kui töö tegemise käigus leitakse ootamatult asbesti sisaldavaid materjale
Isikukaitsevahendid, kasutatavad ohumärgid

Koolituse sisu

Sissejuhatus

Esmaabi olemus
Kannatanu seisundi hindamine
Esmaabi osutamise taktika

Elustamine

Uppunu elustamine
Elektrilöögi või infarkti saanud isiku elustamine
Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
Esmaabi osutamine ajukahjustuste korral

Esmaabi välise verejooksu korral

Šoki olemus ja selle tunnused

Haavad

Haavade teke, sidumistehnikad ja -reeglid; rätiku kasutamine; haava sidumise praktiliste oskuste omandamine

Vigastused ja luumurrud

Lahtise ja kinnise luumurru eripärad
Luumurru ohud
Liigeste vigastused (nihestus, venitus, põrutus)
Lahase panemise meetodid

Mürgistused

Söövitused, põletused, külmakahjustused

Praktika

Elustamine; laste elustamise eripärad
Käepärased ained ja meetodid, mida saab kasutada esmaabi andmisel

Koolituse sisu

Sissejuhatus
Elustamine
Esmaabi välise verejooksu korral
Šoki olemus ja selle tunnused
Haavad
Vigastused ja luumurrud
Mürgistused
Söövitused, põletused, külmakahjustused
Praktika

Koolituse sisu

Tõstukijuhile esitatavad nõuded
Tõstukite tüübid
Tõstukite üldehitus
Tõstukite eri tüüpi mootorid
Mootorite süsteemid ja mehhanismid
Tõstukite pidurisüsteemid
Tõstuki juhtimine
Tõstuki jõuülekanne
Tõstuki elektriseadmed
Tõstuki hüdraulikasüsteemid
Tõsteseadmed
Ohutus tõstukiga töötamisel
Tõstuki säästlik ja keskkonnahoidlik kasutamine
Liikluseeskirjad
Tõstuki hooldus

Ohutusjuhend tõstukijuhile

Koolituse sisu

Troppimistööde olemus
Tõstetrossid, -ketid ja -rihmad
Troppide konksud, kraana tõstekonksud jne
Kaubaaluste tõstekahvlid
Koormuse arvutamine
Tõsteklambrid, haaratsid jne
Koorma märgistamine ja kaitse
Koorma troppimise meetodid (sõlmed jne)
Isikukaitsevahendid ja nende kasutamine
Koorma kaalu ja raskuskeskme määramine
Tööpiirkonna ja töövahendite esmane kontroll
Tööohutuse tagamine
Tropi praakimise kord
Kõige levinumad vead
Signalisatsiooni kord
Õnnetused troppimistöödel ja nende vältimine
Tegutsemine õnnetuse korral ja esmaabi andmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Koolituse sisu

TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

Mikroorganismid ning nende arengut ja paljunemist mõjutavad tegurid
Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgitused ja nakkused
Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimise viisid
Toiduainete säilitamise tingimused ja meetodid, temperatuurirežiimide kontroll
Toiduaineid käitlevate ettevõtete struktuur, tehnoloogilised protsessid ja seadmed
Puhastamine ja desinfitseerimine
Kahjuritõrje
Isiklik hügieen

SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED

Toiduaineid käsitlevad õigusaktid

Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest kooskõlas nende tööülesannetega

Koolituse sisu

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
UI/UX graafilise disaini arendamine
Raster- ja vektorgraafika
Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
Graafika import ja eksport
Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
Tüpograafia ja kirjatüübid
Värvikasutus. Kompositsioon
Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
CV ja portfoolio koostamine

Koolituse sisu

Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
Värvikasutus. Kompositsioon
Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
Veebiplatvormide kasutamine
Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
Mallide ja nende muudatuste kasutamine
Portfoolio loomine
E-poe teenuste kasutamine
Täisvalmis veebileht

Koolituse sisu

Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
UI/UX graafilise disaini arendamine
Raster- ja vektorgraafika
Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
Graafika import ja eksport
Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
Tüpograafia ja kirjatüübid
Värvikasutus. Kompositsioon
Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
Veebiplatvormide kasutamine
Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
Mallide ja nende muudatuste kasutamine
E-poe teenuste kasutamine
Täisvalmis veebileht
CV ja portfoolio koostamine

TURVALISE KESKKONNA TAGAMINE LASTELE

Füüsilised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohud töökeskkonnas, nende ennetamine ja riskide maandamine
Lastehoiuga seotud tervise-, hügieeni-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuded
Olme ja hügieeni põhialused

LASTE KASVAMISE JA ARENGU TOETAMINE

Lapse arengu etapid, vanuselised erinevused
Lapse füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid
Väärkohtlemise olemus, ilmingud ja ennetamine
Lapse kõne, taju, mõtlemine, kujutlusvõime areng ja sotsiaalsed oskused
Kombeõpetus ja eetika
Eakohaste igapäevatoimingute planeerimise ja elluviimise alused

KOOSTÖÖ VANEMATEGA

Lapsekasvatuse põhitõed
Pedagoogika ja psühholoogia alused
Nõustamise põhimõtted
Suhtlemispsühholoogia alused

LAPSE HÜGIEENIHARJUMUSTE KUJUNDAMINE, JUHENDAMINE HÜGIEENI TÄITMISEL JA VAJADUSEL ABISTAMINE

Puhtusekasvatus
Lapse vanusele ja arengule vastavad juhendamismeetodid
Lapse ealised erinevused ja individuaalne võimekus

LAPSE TOITMINE JA LAPSE ABISTAMINE SÖÖMISEL

Söömiskultuur (sh religioossed ja kultuurilised tõekspidamised) ja kombeõpetuse põhialused
Laste eakohase tervisliku toitlustamise põhimõtted ja toitumishügieeni reeglid
Menüüde koostamine etteantud juhiste kohaselt ja ravitoitlustamise alused

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE, HAIGE LAPSE EEST HOOLITSEMINE

Lapse tervist ohustavad tegurid
Lapse tervist edendavad tegurid
Lapse terviseseisundi (kehatemperatuur, hingamine, eritamine jne) ja turvalisuse (lapse vanusele ja vajadustele vastav ohutu keskkond) jälgimine
Lapsele esmaabi andmine
Imiku ja väikelapse hooldamise ning põetamise alused
Puudega lapse hooldamise ja põetamise alused

LAPSEHOIUTEENUSE OSUTAMINE

Kutse-eetika
Kutsealaga seotud õigusaktid
Lastehoid kui ettevõtlus

TÖÖ HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

Hariduslike erivajadustega lastega töötamise alused
Hariduslike erivajadustega laste toetamine
Hariduslike erivajadustega laste hooldamise põhitõed

ARVUTI KASUTAMINE

Põhiteadmised enamkasutatavatest programmidest (MS Office, veebilehitsejad) ja riistvarast
Veebikasutuse võimalused
Internetiturvalisus (käitumine internetis, ohud, probleemide lahendamine)

ESMAABI KOOLITUS

Lapse elutähtsate näitajate normid (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne)
Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
Elustamise põhitõed
Esmaabimeetmed ja -vahendid

TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS

Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid
Toiduga seotud haigused, toidumürgitused ja nakkused
Toidu füüsiline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine
Toiduainete säilitamise ning temperatuuri kontrollimise meetodid ja tingimused
Struktuur, tehnoloogia ja seadmed
Puhastamine ja desinfitseerimine
Kahjuritõrje
Isiklik hügieen
Enesekontrolli põhimõtted
Toiduseadus

Toiduainete käitleja kohustused ja vastutus toiduhügieeni nõuete täitmise eest vastavalt oma kohustustele

Õppekava

Sissejuhatus

Koolituse lühikirjeldusest kuni koolituskursuse korraldamise võimalusteni.
Ettevõtete õppekeskkondade eri tüüpide, eesmärgi ja tõhususe kriteeriumide analüüs.

Digitaalse õppekeskkonna vahendid ja tööriistad

Koolituse sisu loomise vahendid ja digiplatvormid.
Digitaalse õppekeskkonna valik olenevalt pakutava koolituse võimalustest.

Koostööoskus

Kuidas käitub juhendaja/õpetaja tavakoolitusel ja veebirühmaga töötades?
Osalejate tähelepanu juhtimine, osalejate kaasamine vahetusse suhtlusesse, tagasiside.
Õppijate sisemise motivatsiooni tüübid.
E-õppe ja kombineeritud õppe kavandamine eri tegevusvaldkondade sihtrühmade jaoks.
Asjakohased vahendid ja juhendaja rollid/õpetamisstiilid.

Keerulised juhtumid

Keerulised õppijad või vähemotiveeritud rühm.
Osalejate vastuseisuga hakkama saamine.
Esmase ja teisese vastuseisu põhjused.
Küsimuste ja vastuväidete käsitlemise tehnikad.

Koolitusprotsessi tõhususe hindamine haridusdisaini mudelites

Küsimuste liigitamine. Eri tasemega testid.

Testide koostamise ja koolitusprotsessi tõhususe hindamise platvormide võimalused.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Haridusdisain. Tänapäevaste koolituskursuste loomine

Õppe kogumaht:

32 ak tundi (26 ak tundi auditoorset tööd ja 6 ak tundi iseseisvat tööd).

Sihtrühm:

Ülikooli õppejõud, andragoogid
Õpetajad, metoodikud
Koolitusjuhid
Äritreenerid ja koolitajad
Personalikoolituse spetsialistid
Koolituse korraldamise eest vastutavad spetsialistid
Samuti kõik need, kes korraldavad, arendavad või viivad läbi täiskasvanuharidust.

Õppe eesmärk:
Arendada oskusi täiskasvanuõppe kursuste kavandamisel digitaalsetes ja hübriidõppe keskkondades.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

oskab uurida auditooriumi – koguda infot auditooriumi vajaduste kohta, analüüsida andmeid ja kasutada neid õppekava koostamisel;
sõnastab selgelt tehnilisi kirjeldusi treeninguteks ja koolituste arendamiseks;
oskab koostada koolitusprogramme ja juurutada uusi õppemeetodeid;
omab erinevaid meetodeid ja võtteid ning oskab valida sobiva haridusliku disaini mudeli, sobiva vormingu ja koolitaja rolli.

Õppesisu

SISSEJUHATUS JA HARIDUSFILOSOOFIA:

Täiskasvanute koolituse ja arengu eripära.
Täiskasvanute koolituse kontseptuaalsed mudelid M. Knowlesist tänapäevani.
Täiskasvanuhariduse põhialused
Uus didaktika.

ÕPETAJA JA ÕPPIJATE ROLLIPOSITSIOONID ORGANISATSIOONIS NII KLASSIRUUMIS KUI VEEBIÕPPEL:

SSDL-mudel: iseseisvuse arenguetapid koolituses.
Kuidas toetada üleminekut ühelt etapilt teisele ja tugevdada õppijate sisemist motivatsiooni kursuse jooksul.

HARIDUSDISAINI SIHTKOMPONENT:

Koolituse eesmärgid ja tulemused.
Õppe-eesmärkide klassifikatsioon.
Koolituse briif.

HARIDUSDISAINI MUDELID ÕPPEKURSUSTE PROJEKTEERIMISEKS:

Koolitusmoodulite väljatöötamine sõltuvalt äriülesannetest ja õppijate vajadustest.
Koolitusmudeli valik, sobivate koolitusformaatide ja -tööriistade valik.

Hariduskeskkond:

Efektiivse täiskasvanute koolituse tegurid erinevates hariduskeskkondades.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks õppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Keskuse õpikeskkond on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppetöö toimub veebipõhiselt Zoomi keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisev töö kujutab endast lõputöö koostamist.

Õppematerjalide loend:

Змеёв С.И. Андрагогика. Основы теории, истории и технологии обучения взрослых. – М., 2007
Мандель Б. Р. Андрагогика: история и современность, теория и практика. – Берлин, 2017
Громкова М.Т. Андрагогика: теория и практика образования взрослых. – М., 2012
Основы андрагогики. Под ред. И. А. Колесниковой. — М. ,2007
Игнатович, Е. В. Хьютагогика как зарубежная концепция самостоятельного обучения // Непрерывное образование: XXI век. 2013. Вып. 3.
КУрсакова А.В., Теслинов А.Г. Хорошие учебники для взрослых: как помочь развитию компетенций. Для разработчиков учебных материалов в системе дополнительного профессионального образования. – Жуковский, МИМ ЛИНК, 2014.
Наумов В. Дидактическая подсистема e-learning// Learningworld.
Наумов В. Проектирование корпоративного электронного курса. – Минск, 2012
Такушевич И. А. Педагогический дизайн как категория дидактики // Непрерывное образование. – 2015. – № 1(11)
Теслинов А.Г., Протасова И.А. Образование по-взрослому. Дух андрагогики. – М., 2020
Хуторской А.В. История дидактики. Инновационные системы обучения от Античности до наших дней. – М., 2021.
Malcolm S. Knowles, The Adult Learner. – 1984
Grow, Gerald O. Teaching Learners to be Self-Directed. – Adult Education Quarterly, 1991, 41
Stewart Hase, Chris Kenyon. From Andragogy to Heutagogy. – 2001
Anderson L. & Krathwohl D. A. Taxonomy for Learning, Teaching and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational. – 2001.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kahekümnes (20) kontakttunnis. Oma kursuseprogrammi kirjutamine.

Hindamismeetod:

Kursuseprogramm (esitamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Kursuseprogramm on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele.

Kursuseprogramm tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
02.04.2024

Koolituse sisu

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSED ORGANISATSIOONIS

Projektiga seotud tegevuste põhimõisted. Projektide liigitus
Projektijuhtimise ja traditsioonilise juhtimise erinevused
Projekti elutsükkel ja etapid. Projektijuhtimise standardid
Projekti lähteülesanne. Esialgne eelarve

PROJEKTIJUHTIMISE PROTSESSID

Projekti algatamise meeskond. Projektis osalejad ja huvirühmad. Projekti hierarhiline struktuur
Projekti kavandamine. Tööde hierarhiline struktuur
Projekti planeerimine: aja juhtimine. Võrkskeem, Gantti diagramm
Projekti planeerimine: ressursside juhtimine. Riskide tuvastamine. Kvaliteedinäitajad
Töömahu ja töö kestuse kindlaksmääramine. Projekti eesmärkide sõnastamine, projekti plaani koostamine
Projekti elluviimise meeskond. Juhtimistsükkel
Järelevalve ja kontrolli meeskond. Kontrollimeetodid. Kontrolli iseärasused
Kommunikatsiooni juhtimine projektis. Projektiga seotud tegevuste koordineerimine

PROJEKTIJUHTIMINE JA ARUANDLUS

Projekti kulutuste juhtimise plaan. Projekti hindamine ja eelarve
Projekti eelarve koostamine
Kvaliteedijuhtimine projektis. Projekti kvaliteedikriteeriumide määratlemine
Riskide juhtimine. Riskide kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine
Projekti muudatuste juhtimine. Jooksvate muudatuste rakendamine
Kulutuste kontrollimine. Projekti maksumuse juhtimine. Saavutatud väärtuse meetod
Hangete ja lepingute haldamine. Lepingute liigid
Projektide ühendamise juhtimine
Projekti lõpetamine. Projektiga seotud dokumentatsioon

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSTE PLAANIMINE MS PROJECTIS

Projektijuhtimise tarkvara
Lihtsad projektid
Tabelite ja jooniste töötlemine Excelis
MS Projecti ajakava
Ressursside planeerimine MS Projectis
Projekti optimeerimine
Õppijate nõustamine projektide ettevalmistamisel

SUHTLEMINE PROJEKTIMEESKONNAS

Projektimeeskonna moodustamine ja juhtimine
Projektijuhi roll
Läbirääkimiste pidamise oskus
Konfliktide haldamine projektis

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine

KOOLITUSE SISU

PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE SOTSIAALNE TOETAMINE

Tegevusjuhendaja töö põhitõed
Tegevusjuhendaja kui erihoolekande valdkonna spetsialisti ülesanded, vastutus ja pädevus
Tegevusjuhendaja isikuomadused
Erihoolekande põhialused Eestis
Sotsiaalhoolekande valdkonna eriteenused
Tegevusjuhendaja tööd reguleerivad õigusaktid
Eetilised küsimused sotsiaalhoolekandes
Inimõigused sotsiaalhoolekandes

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

Inimese arengu elutsükkel
Arengupsühholoogia alused
Vaimsed häired
Psühhopatoloogia
Intellektipuue ja seksuaalsus
Raske puue
Terviseseisundi jälgimine
Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

Erihoolekandeteenuseid kasutavad sihtrühmad
Meeskonnatöö erihoolekandes
Füüsiline ja vaimne puue
Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös Kõige sagedamini osutatavad teenused
Sotsiaalsed oskused ja igapäevaelu korraldamine

KLIENDIGA KOOSTÖÖ TEGEMISE ALUSED

Suhtlemise põhitõed
Tegevusjuhendaja isikuomadused, mis teda töös toetavad ja takistavad. Oma ressursside leidmine ja toimetulek stressiga
Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
Klienditöö meetodid, tegelikkusele keskendumise tehnikad
Teraapilised ja arendavad tegevused kliendiga suhtlemisel
Probleemse käitumise juhtimine

TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖKS VAJALIKUD KONKREETSED OSKUSED

Oskus tegutseda
Sihikindel tegutsemine
Psüühilise erivajadusega isiku tegevuse analüüsimine, kohandamine ja hindamine
Tegevusplaani koostamine

ESMAABI KOOLITUS

Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
Elustamise põhitõed
Esmaabimeetmed ja -vahendid

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
Hariduslike erivajadustega laste pervasiivsed arenguhäired
Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
Autism (mõiste ja diagnoos)
Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel

Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
Hariduslike erivajadustega lapse arengut toetavate tingimuste loomine

Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Jelena Ditjatkina

Jelena Ditjatkina on pedagoogikaalaste koolituste ja seminaride koolitaja. Aastal 1984 omandas Jelena (1979.-1984) Tartu Riiklikus Ülikoolis eriala „Vene keel ja kirjandus“. Jelena on läbinud järgmised täiendõppe kursused: „Motiveerimis- ja tagasisidestamisoskuste praktikum“, „Vaimupuudega laste toetamine“ (Tartu Ülikooli Narva Kolledž) jt. Ta tegeleb täiskasvanud õppijate koolitamisega alates aastast 2014. Jelenal on suur kogemus erivajadustega lastega töötamisel. Alates 2007. aastast töötab ta Ahtme Kooli direktorina. Oma tugevateks külgedeks koolitaja rollis peab Jelena oma oskust esitada õppematerjali huvitavalt, toetudes oma suurele töökogemusele, ning valmisolekut koostööks õppijatega.

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
Autism (mõiste ja diagnoos)
Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
Meeskonnatöö oskused
Koostöö lastevanematega Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

Inimese kohanemisvõimalused
Õpilase kohanemine õpitingimustega
Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited

Galina Tarassova

Galina Tarassova on lapsehoidja/lasteaiaõpetaja assistendi kursuse koolitaja. Galinal on kaks kõrgharidust. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži erialal ”Koolieelse lasteasutuse õpetaja”. Aastatel 1984-2016 on töötanud lasteaia direktorina. 2016. aastal Galina on olnud diplomitöö juhendajaks Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Ta tegeleb täiskasvanud õppijate koolitamisega alates aastast 2016. Galina oskab esitada õppematerjali huvitavalt, arusaadavalt ja põhjalikult, toetudes oma suurele töökogemusele.

Vladislav Jevsejev

Vladislav Jevsejev on lõpetanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Tarkvara ja andmebaaside halduse erialal 2012. aastal. Vladislav areneb selles valdkonnas pidevalt, uurides uut tarkvara. Eterna Koolituskeskuses viib ta täiskasvanutele läbi arvutikoolitusi erinevates programmides. Ta suudab osalejatele lihtsas keeles ja väga kannatlikult keerulisi ja arusaamatuid teemasid lahti seletada.

Aleksandr Boiko

1999 sai Aleksandr hariduse Tallinna Meditsiinikoolis erialal „Kiirabiõde“. Alates 1999. a on ta ennast pidevalt täiendanud erinevatel erialastel koolitustel. Tal on suur töökogemus meditsiini valdkonnas: ta on üle 15 aasta töötanud Puru haigla kiirabi osakonnas. Aleksandr on viinud läbi esmaabikursusi ja vetelpäästeteenistuse koolitusi. Oma tugevateks külgedeks peab ta oskust olla sõbralik koolitaja, kes on kursis kõikide uuendustega, mis puudutavad tema valdkonda. Aleksandr oskab leida ühist keelt oma õppijatega ning esitada õppematerjali arusaadavalt ja põhjalikult.

Anzhelika Lensment

Anzhelika Lensment on õppinud 1984 – 1989 Valgevene Riiklikus Ülikoolis, filosoofiaosakonnas, kus ta sai filosoofiaõpetaja diplomi. Hiljem 2002. aastal ta lõpetas Moskva Psühholoogia- ja Sotsiaalteaduste Instituudi, kust ta on saanud magistrikraadi psühholoogias. 2017. aastal kaitses Anzhelika Lensment Valgevene Riiklikus Ülikoolis filosoofiakandidaadi (Ph.D.) väitekirja. Lisaks ta õpib Venemaa Riiklikus Humanitaarses Ülikoolis, doktorantuuris sotsiaalpsühholoogia alal. Anzhelika on töötanud lektorina Valgevene Riiklikus Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis, Rahvusvahelises Ülikoolis Audentes, Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete instituudis. Tema on kirjutanud mitmeid teaduslikke töid. Eterna Koolituskeskuses Anzhelika peab loenguid perepsühholoogiast, viib läbi psühholoogilisi treeninguid ja seminare, individuaalseid ja perepsühholoogi nõustamisi, süsteemseid konstellatsioone (paigutusi).

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, A2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 120 ak tundi, millest on 80 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 40 ak tundi iseseisvat tööd.