Tugiisik

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Erpedagoogika (II osa)

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak tundi, millest on 110 ak tundi auditoorset tööd ja 50 ak tundi iseseisvat tööd.

Sihtrühm:

Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Õpetada pedagoogile eneseanalüüsi ja enesearendamist; pöörata tähelepanu inimressursi taastamisele ja hoidmisele õppeprotsessis; näidata võimalusi edukaks tööks õpilaste arengus isegi väga rasketes situatsioonides; anda orientiire meeskonna moodustamiseks igas erivajadustega laste õppeasutuses.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
• kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja asutuste võimalusi.

Õppesisu:

1. ERIPEDAGOOGI ISIKLIKUD OMADUSED:
   1.1. Isiklikud iseärasused, mis soodustavad ja takistavad HEV-lastega töötamist.
   1.2. Käitumisprogrammid, pedagoogilised stereotüübid – eripedagoogi „repertuaar“.
   1.3. Pedagoogi adaptatsioon ja ressursside otsimine.
   1.4. HEV-lastega töötavate pedagoogide testimine, nõustamine ja supervisioon.
   1.5. Meeskonnatöö oskused.
   1.6. Vanematega koostöö. Pedagoogi ja vanema vahelise koostöö eripära, pedagoogi mõju võimalused ja piirid.
2. ADAPTATSIOONI PROBLEEMID:
   2.1. Inimese adaptatsioonilised ressurssid.
   2.2. Õppija adaptatsioon õppimistingimustega.
   2.3. Pedagoogi adaptatsioon õppija iseärasustega.
   2.4. Kooli kui organisatsiooni adaptatsioonilised ressurssid.
3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE HEV-LASTEGA TÖÖS:
   3.1. Pedagoogi roll õppe-eesmärkide püstitamisel.
   3.2. Lähema arengu ala kui õppe-eesmärk.
   3.3. Koolis õppimine on lapse sotsialiseerumise osa.
   3.4. Koostöö õppeprotsesis, eesmärkide sarnasused ja erinevused (sõltuvalt iga õppija iseärasustest)
4. PEDAGOOGILISED OSKUSED JA PÄDEVUSED:
   4.1. Lapse arengut toetavate õppetingimuste loomine
   4.2. Mitteverbaalne kommunikatsioon (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
   4.3. Õppeteraapiad: liivateraapia, saviteraapia, neurograafika
   4.4. HEV-laste hindamine, praktilised näited.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
   2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
   3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
   4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
   5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
   6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL:http://.www.ise.iip.net
   7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
   8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
   9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
   10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
   11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
   13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
   14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
   15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
   16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kehaksakümne kahes (82) kontakttunnis ja enesearengu aruande esitamine.

Hindamismeetod:

Enesearengu aruanne.

Hindamiskriteerium:

Enesearengu aruanne on tehtud.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab kasutada oma inimlikke ning kutseressursse;
• kasutab lapse arengu huvides kooli ressursse ning samuti erinevate spetsialistide ja organisatsioonide, asutuste  võimalusi.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Eripedagoogika

Õppekavarühm:
klassiõpetaja koolitus

Õppe kogumaht:
160 ak. tundi (100 ak. tundi auditoorset tööd ja 60 ak. tundi iseseisvat tööd)

Sihtrühm:
Õppeasutuste pedagoogid, tugispetsialistid ja teised spetsialistid, kes tegelevad erivajadustega lastega.

Koolituse eesmärk:

Aidata õpetajal märgata ja analüüsida selliseid erinevusi õpilase arengus, mis nõuavad individuaalset õppekava; tutvuda mõningate pedagoogiliste võtetega, mis on vajalikud inklüsiivkoolis; anda seadusandlusest ülevaade töötamaks erivajadustega lastega; õpetada käsumeetodil lähenemist pedagoogilises praktikas.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• oskab töötada erivajadustega lastega;
• püstitab õpieesmärgid, arendab ja toetab lapsi nende eesmärkide saavutamisel;

Õppesisu

HEV-LASTE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

• HEV-laste toetamise korraldus.
• Erivajadustega laste vastuvõtmise alused ja kord õppeasutuses.
• Kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lastega inklusiivne töö
• Erivajadustega laste määratlemise põhimõtted.
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed iseärasused ja nende arvestamine õppetöös.
• HEV-laste arengu jälgimine.
• Individuaalse arengu jälgimise kaardid.

HEV-LASTE ARENGU TOETAMINE

• Kes on kasvatuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed tänapäeval?
• Käitumislikud arengu häired (laste agressioon, erinevad sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jt).
• Erivajadustega laste tunnetuse, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused.
• Intellekti arengu häired ja vaimne taandareng.
• Autism (mõiste ja diagnoos). Õppeasutuse võimalused.
• Lapse arengu iseloomustuse kirjeldamine õpetaja poolt

HEV-LASTELE TEENUSTE OSUTAMISE TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

• Pedagoogde ja vanemate koostöö HEV-laste õpetamisel.
• Vanemate psühholoogiline tugi. HEV-laste vanematega töö.
• HEV-laste toetamine ja neile teenuste osutamine.
• HEV-lastele sobiva keskkonna loomine
• Meeskonnatöö roll HEV-laste toetamisel ja õpetamisel

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, probleemõpe, praktilised ülesanded, grupi- ja paaristöö.

Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks.Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele.

Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine. Lisaks õpe toimub ka veebipõhiselt Zoom’i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

1. Баранов А.А., Альбицкий В.Ю. Социальные и организационные проблемы педиатрии. Избранные очерки. М., 2003. 511 с.
2. Блинова Л.Н. Диагностика и коррекция в образовании детей с задержкой психического развития: Учеб. пособие. – М.: Изд-во НЦ ЭНАС, 2003.
3. Выготский Л.С. Собрание сочинений: В 6 т. — Т. 2, 5. — М.: Педагогика, 1983.
4. Карелова Г.Н. Современная политика в интересах детей в современной России. М., 2001. 155 с.
5. Лазуренко С. Б., Простова М. В. ОСОБЫЕ ОБРАЗОВАТЕЛЬНЫЕ ПОТРЕБНОСТИ ДЕТЕЙ С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ // Личность, семья и общество: вопросы педагогики и психологии: сб. ст. по матер. VII междунар. науч.-практ. конф. Часть III. – Новосибирск: СибАК, 2011.
6. Малофеев Н.Н. Реабилитация средствами образования должна начинаться с первых месяцев жизни ребенка. [электронный ресурс] — Режим доступа. — URL: http://.www.ise.iip.net
7. Малофеев Н.Н. От выявления дефекта к индивидуальному плану развития ребенка // Психолого-педагогическое медико-социальное сопровождение развития ребенка: Материалы Российско-фламандской научно-практической конференции. СПб., 2001. — Ч.1.- С. 19-25.
8. Малофеев Н.Н. Перспективы развития учебных заведений для детей с особыми образовательными потребностями в России // Актуальные проблемы интегрированного обучения.— М.: Права человека, 2001. — С. 30-46.
9. Мамайчук И.И. Психологическая помощь детям с проблемами в развитии. – СПб.: Речь, 2006.
10. Мамайчук И.И., Ильина М.Н. Помощь психолога ребёнку с задержкой психического развития Научно – практическое руководство. – СПб.: Речь, 2006.
11. Основы специальной психологии: Учеб. Пособие для студ. сред. пед. учеб. заведений / Л.В.Кузнецова, Л.И.Переслени, Л.И.Солнцева и др.; Под ред. Л.В.Кузнецовой. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
12. Психолого-педагогическая диагностика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамная, Т.А.Добровольская и др.; Под ред. И.Ю.Левченко, С.Д.Забрамной. – М.: Издательский центр «Академия», 2003.
13. Психолого-педагогическая диагностика детей раннего и дошкольного возраста / Под ред. Е.А. Стребелевой.- М.: Просвещение, 2003 — 164 с. + Приложение.
14. Соколова Е.В. Отклоняющееся развитие: причины, факторы, условия преодоления. Новосибирск, 2003. 208с.
15. Специальная дошкольная педагогика: Учеб. пособие / Под ред. Е.А. Стребелевой, — М.: Издат. центр «Академия», 2001. — 312 с.
16. Стребелева А.Е., Екжанова Е.А. Коррекционно-развивающее обучение и воспитание. Программа дошкольных образовательных учреждений компенсирующего вида для детей с нарушением интеллекта: Учеб. издание. — М.: Просвещение, 2010. — 271 с.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt seitsmekümne viies (75) kontakttunnis ja õpilase iseloomustuse esitamine.

Hindamismeetod:

Õpilase iseloomustus.

Hindamiskriteerium:

Õpilase iseloomustus on tehtud ja valmis kasutamiseks.

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

• Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
  tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust ja töökogemust.

Õppekava kinnitamise aeg:
04.04.2017

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• 3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
• Üldine ja tehniline teave
• 3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
• Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
• Stseenide loomine lihtsatest objektidest
• Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

• Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
• Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
• Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
• Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

• Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
• Hulknurksete objektide omadused ja muutused
• Modelleerimise esimesed sammud
• Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

• Sisustuselementide loomine
• Ruumikasti loomise viisid
• Sisustuse modelleerimise alustamine
• Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

• Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
• Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
• Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

• Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
• Mooduli Vray põhiseaded
• Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
• Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

• Materjalide pealepanek
• Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
• Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

• Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
• Kaamerate paigaldamine
• Kaamerate ja valgusallikate omadused
• Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

• Välisilme visualiseerimise eripärad
• Muru loomise viisid
• Veepindade loomise viisid

Animatsioon

• Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
• Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
• Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
• Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

• Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

• Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
• Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
• Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
• Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

• Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
• Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
• Character Studio ülevaade

Eesti Keele C1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 ak tundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

11. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

10. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

11. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

12. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

13. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

15. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele B2-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus​

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 400 ak tundi, millest on 200 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 200 ak tundi iseseisvat tööd, sealhulgas 30 aktundi veebipõhist õpet.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele B2-taseme eksam. http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/Tasemeeksamid/2014/B2-taseme%20eksami%20eristuskiri%20kodulehele%202014_uuendatud%20r%C3%A4%C3%A4kimisosaga%282%29.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Eesti Rahvusringhääling: http://www.err.ee/
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Eesti Kunstimuuseum. http://kumu.ekm.ee/
• Puhka Eestis. https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-kaart
• Delfi kaart. http://kaart.delfi.ee/

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

29.05.2017

Eesti Keele B1-Taseme Eksamiks Ettevalmistav Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm:

Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 200 ak tundi, millest on 120 ak tundi auditoorset õpet klassiruumis ja 80 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:

Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele B1-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:

Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:

Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:

06.06.2016

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, A2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas ning on ettevalmistatud eesti keele A2-taseme eksamiks.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
Rääkimine
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel;
Lugemine
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
Kirjutamine
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma iskuandmetega.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (kehaosad, enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Perekond (pereliikmed, sugulased, pere kodune elu, omavahelised suhted)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäev, igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Kodu (kodu lähiümbrus, korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd, olmetingimused, külaliste kutsumine)
• Haridus (kooliaja kirjeldus, hariduskäik, edasiõppimise kavatsused)
• Kultuur (kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad)
• Keelte õppimine (oma keeleoskuse kirjeldus, keeleoskuse praktiseerimisvõimalused)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev, rutiinsed tööalased küsimused, tulevase tööga seotud kavatsused, töö otsimine)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine, muusikaline maitse, kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihinnad, oma sünnipäeva tähistamine)
• Sisseostud, hinnad (poodide liigid, kaupluse asukoht ja lahtiolekuajad, kaupade kogus, mõõdud/suurusnumber ja hind, kaupade kvaliteet, sooduspakkumised, müüjalt abi palumine, sularahas/pangakaardiga ostmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass, peolaua broneerimine, toitlustusasutuses tasumine, päevapakkumised, retseptid, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuse liigid, hinnad, lihtsamad toimingud pangas/postkontoris/juuksuris jne, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (jutt enesetundest, arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine, ravimi infolehe põhiline faktiteave)
• Ilm (aastaajad, ilmateade, ilmakaared)
• Eesti loodus (kodukoha asukoht, põhilised objektid Eesti maakaardil, taimed, loomad, linnud, põhilised looduslikud objektid)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)
• Transpordivahendid (ühistranspordi sõiduplaan, sõidupileti ostmine, sihtpunkti jõudmine)
• Reismine, vaatamisväärsused (kodukoha ja Eestimaa põhilised vaatamisväärsused, reisimisvõimalused, hotellis toa broneerimine, postkaart puhkusereisilt, teenuse eest maksmine)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• Ilves, M. 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. HTM ja Eesti Keele Sihtasutus
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). 
• Efant.
• Eesti keele tasemetestid

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
• mõistab lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab kirjutada sõnumeid, isiklikke kirju ning täita ametlikke dokumente oma isikuandmetega.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija A2-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B2-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keeles, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
• Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
• Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
• Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
• Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
• Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
• Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
• Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
• Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
• Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
• Meedia, aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
• Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
• Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
• Kujundlikud väljendid
• Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
• Kirjavahemärgistamine
• Sünonüümid ja antonüümid
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, probleemõpe, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Pesti, M., Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
Lisaõppematerjalid:
• Hausenberg, A.-R., Ilves, M. 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2–taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
• Valmis, A., Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik B1, B2 + CD. FIE Mare Kitsnik.
• Sooneste, M. 2005. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak.
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
• Eesti-vene sõnaraamat. 
• Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. 
• Keelealased infomaterjalid. 
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. 
• Eesti keele B2-taseme eksam. 
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. 
• Ajalehed: Eesti Ekspress , Eesti Päevaleht 
• Uudiste portaal
• Eesti Rahvusringhääling
• Politsei- ja Piirivalveamet. 
• Eesti Kunstimuuseum. 
• Puhka Eestis. 
• Delfi kaart. 

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B2-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
• saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
• kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
• mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
• oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.
Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija B2-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
• kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel algajatele (А1) (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:
Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti keele grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

• tutvub eesti keele tähestiku ja häälikusüsteemiga
• saab põhiteadmisi eesti grammatika valdkonnast
• oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele
• suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama
• oskab koostada lihtsamaid kirjalikke tekste
• mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada ja mõtteid väljendada
• arendab oma kuulamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus)
• Välimus ja iseloom (enda ja teise inimese välimuse kirjeldus, iseloomujooned)
• Kodu (korteri ruumid, sisustus, majapidamistööd)
• Igapäevaelu (igapäevased toimingud, kellaaeg)
• Perekond (pereliikmed, sugulased)
• Elukutse, amet ja töökoht (töökoha kirjeldus, tööülesanded, tööpäev)
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (huvid, vaba aja veetmine)
• Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogikohtade asukoht, söögi ja joogi tellimine)
• Teenindus (teenindusasutuse asukoht, teenindusasutustes olevad sildid/kuulutused)
• Enesetunne, tervis ja heaolu (arsti vastuvõtuajad, enda või lähedase inimese tervisliku seisundi kirjeldus, apteegist ravimite ostmine)
• Linnas (tee juhatamine, linnas asuvad asutused ja objektid)

Keeleteadmised:
• Tähestik
• Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi.
• Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Asesõnad: isikuliste asesõnade käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, ajurünnak, arutluskaart, intervjuu, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vabakirjutamine

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist A2-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada koolituse jooksul individuaalne areng ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Mangus, I., Simmul, M. 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2. Kirjatark
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M. 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2. MISA
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene. Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). 

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% positiivse tulemusega (õpetajapoolne kinnitus A2-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad A2-taseme nõuetele). Õppija …
• mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
• mõistab lühikesi isiklikke kirju, igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades;
• oskab lihtsal viisil väljenduda igapäevateemadel.

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.09.2017

Eesti keel, C1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, C1-tase (indivuduaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist C1-tasemel. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

6. Õppe eesmärgid:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks mõistab õppija pikki ja keerukaid tekste, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, kasutada keelt tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist teksti keerukatel teemadel.

7. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

8. Õppesisu:
Üldteemad:
• Isiklik elu (pere- ja lähisuhted, lastekasvatus, pensionipõlv, väärtushinnangud, kodukultuur, igapäevane elu, traditsioonid, harrastused)
• Elukeskkond (elamistingimused, kinnisvara soetamine ja haldamine, turvalisus)
• Haridus (haridussüsteem, koolitüübid Eestis ja mujal, kooliprobleemid, kõrgharidus, töö- ja täiendkoolitus, kutsesobivus, elukestev õpe)
• Töö (eneseteostus, sotsiaalsed rollid, enesereklaam, meeskonnatöö, karjäärivõimalused, ettevõtlus, töömotivatsioon, konfliktsituatsioonide lahendamine, töö otsimine, tööpuudus, käsitöö)
• Ühiskonnaelu (liiklus, kaubandus, teenindus, pangandus, tarbija-, turva- ja õiguskaitse, kindlustus, avalikud üritused, heategevus, kuritegevus, heaoluühiskond)
• Kultuurielu ja vaimuelu (kultuurimälu, kultuuriüritused, filmikunst, teatri-, kontserdi- ja balletietendused, kujutav kunst, tarbekunst; väärtkirjandus, helilooming; usk, tavad ja kombed)
• Tervis ja heaolu (tervislik eluviis, haiguste ennetamine, arstiabi, puuetega inimeste mured, halvad harjumused, õnnetusjuhtumid)
• Infoühiskond (massimeedia, internet ja virtuaalmaailm, digitaalse omandi kaitse, poliitikamaastik kodu- ja välismaal)
• Riik ja halduspoliitika (aktuaalsed sündmused, valitsuspoliitika, haldusreform, majandus, ettevõtlus, tööstus, põllumajandus, tehnika areng)
• Riik ja rahvas (elatustase, sotsiaalsed grupid ja turvalisus, rahvuslikud hoiakud, keelepoliitika, õigused ja kohustused, sotsiaalsed hüved, multikultuursus, identiteet)
• Looduskeskkond (keskkonnaprobleemid, loodushoid ja loodussäästlik tarbimine, looduskeskkonna jätkusuutlik areng)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
• Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: määrsõna võrdusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine.
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sidesõnad
• Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja -gi.
• Sünonüümid ja antonüümid
• Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
• Kujundlikud väljendid
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Kirjavahemärgistamine
• Algustäheortograafia
• Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
• Teksti stiil ja keel

9. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga. E-õppe õppemeetodite alla kuuluvad kokkuvõtete kirjutamine, paaris- ja rühmaarutelud, vabakirjutamine, ühistöörühmad jt.

10. Iseseisev töö:
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist ja kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist C1-tasemel. Klassiruumis õppimisel ja kodutööde tegemisel kasutatakse veebipõhiseid õpikeskkondi, näiteks Moodle õppekeskkonda, selleks, et tutvuda uute õppematerjalidega, vaadata filme, kuulata audiomaterjale, kasutada sõnastikke, teha eri tüüpi ülesandeid ja sooritada teste.

11. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel Eterna Koolituskeskus on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Kuna Eterna Koolituskeskus OÜ poolt koostatud eesti keele taseme eksamiks ettevalmistavate kursuste õppekavade järgi kasutatakse ka veebipõhist õpet Moodle õppekeskkonnas, siis õppijad võivad ülesannete täitmiseks kasutada koolituskeskuses olevaid arvuteid eelneval kokkuleppel koolitusspetsialistiga. Lisaks õppijad saavad juhendid, mis aitavad neil töötada Moodle õppekeskkonnas. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

12. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Sooneste, M. 2007. Eesti keele õpik (kesk- ja kõrgtasemele). Varrak
Lisaõppematerjalid:
• Juurvee, K. 2011. Eesti keele C1-taseme eksam. Argo
• Hennoste, H. 2014. Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Argo
• Kitsnik, M. 2013. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Künnimees
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus
• Pesti, M. Ahi, H. 2006. T nagu Tallinn. TEA Kirjastus
• Siirak, A, Juhkam, A. 2013. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri
• Ajakirjad: Imeline Teadus, Horisont, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine, Pere ja Kodu
• Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija
• Eesti-vene sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/evs/
• Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. C1-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
• Eesti keele C1-taseme eksam. http://innove.ee/UserFiles/Tasemeeksamid/C1-taseme%20eksami%20eristuskiri_2017.pdf
• Erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjalid. http://www.kutsekeel.ee/
• Eesti ärikeele kursused. https://estmigkomm.jimdo.com/eesti-%C3%A4rikeele-kursuse-harjutused/
• Videomaterjalid. https://estmigkomm.jimdo.com/videomaterjalid/
• Eesti Rahvusringhääling. Uudised ja saated. http://www.err.ee/
• Ajalehed: Eesti Ekspress (http://ekspress.delfi.ee/), Eesti Päevaleht (http://www.postimees.ee/teema/eesti_p%C3%A4evaleht)
• Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/
• Uudiste portaal: http://www.postimees.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet. https://www.politsei.ee/et
• Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroops. http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/11_talane_suhtlemine.html
• Film: Tuulepealne maa. 13-osaline ajalooline draamasari. 2008. ETV.http://arhiiv.err.ee/guid/201302241734555010010002081001517C41A040000002540B00000D0F001685
• Film „Nipernaadi“. https://www.youtube.com/watch?v=BlGD-wMMwos
• Raadiosaade „Keelesaade. Värvinimed“ http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/8d213039-56f6-4890-9a23-9a6ed54212e3/keelesaade-varvinimed
• Õppefilm: Eesti ajaloo lühiülevaade. 2009. Integratsiooni Sihtasutus
• Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. 2010. Varrak
• Gailit, A. Toomas Nipernaadi. Romaan novellides. 1967. Eesti Raamat

13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus C1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad C1-taseme nõuetele).

Õppija …
• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse;
• mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või loovtekste, arvestades lugejat.

Suuline vestlus Vestluse käigus sooritab õppija C1-taseme eksami rääkimisülesandeid.

Õppija …
• väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
• valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid.

14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

15. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

16. Õppekava kinnitamise aeg:
29.05.2017

Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Eterna Koolituskeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
Eesti keel, B1-tase (individuaalõpe)

3. Õppekavarühm:
Keeleõpe

4. Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 60 ak tundi, millest 40 on ak tundi auditoorset õpet ja 20 ak tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja Eterna Koolituskeskuse keeletaseme testimise (vestluse) läbimine tulemusega vähemalt 50%.

7. Õppe eesmärk:

Õppe eesmärk:

Koolituse eemärgiks on tõsta õppija keeletaset ja arendada kõiki osaoskusi, arvestades õppija varem saavutatud keeletaset, õppevajadusi ja eesti keele valdamisega seonduvaid isikilikke eesmärke. Sellel põhjusel toimub koolitus individuaalõppekava järgi. Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, saab hakkama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, omab algteadmisi eesti grammatika valdkonnas.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
Lugemine
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.

9. Õppesisu:
Üldteemad:
• Endast rääkimine (enda tutvustamine)
• Pere (pere elu kodus, tööl ja koolis, lähedased)
• Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
• Huvialad (harrastustega tegelemine)
• Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
• Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
• Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
• Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
• Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
• Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
• Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
• Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv)
• Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
• Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
• Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
• Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
• Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:
• Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
• Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata); ühendtegusõnad.
• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
• Sidesõnad
• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
• Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

10. Õppemeetodid:
Ettekande koostamine ja esitlemine, loeng, väitlus, intervjuu, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö, vaba- ja protsesskirjutamine, audio- ja struktuurtestid, kirjutamis-, lugemis- ja videoülesanded, töö autentse tekstiga.

11. Iseseisev töö:
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

12. Õppekeskkond:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
Koolituskeskuse õppekeskkond moodustub füüsilisest keskkonnast. Õpperuumid on turvalised ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Klassides on iga õppija jaoks piisavalt ruumi ja valgust. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega. Klassid on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga, on olemas projektor, ekraan ja sülearvutid. Õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Koolituskeskusel on õppeklassid Jõhvis, samuti kasutatakse koostööpartnerite õppeklasse Tallinnas, Narvas ja teistes Eestimaa linnades. Klassis on võimalik laudu ja toole paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Koolituskeskusel on olemas mobiilsed klassiarvutid. Vajadusel varustatakse iga õppija sülearvutiga. Igaks kursuseks on ette valmistatud õpimapid ja õppematerjalid. Koolituskeskus tagab igale koolitusel osalejale kohvipausi, kui kursus on pikem kui 2 tundi. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada internetiühendust. Koolitusgruppide suurused on erinevad, sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada individuaalne areng koolituse jooksul ning õpimotivatsiooni säilimine.

13. Õppematerjalide loend:
Põhiõppematerjal:
• Kitsnik, M. 2012. Eesti keele õpik. B1, B2. FIE Mare Kitsnik.
Lisaõppematerjalid:
• Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2002. Naljaga pooleks. Kirjastus Iduleht ja FIE Kitsnik
• Alp, P. 2011. Eesti keele B1-taseme eksam. Argo
• Mangus, I. 2015. Tere taas!: Eesti keele õpik A2-B1. Kirjatark
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA
• Keeleklikk. Eesti keele e-kursus algajatele inglise keele baasil (0-A2). https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
• Efant. http://www.efant.ee/std/?lang=et
• Eesti keele tasemetestid TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest. Lisaks tuleb sooritada lõputest tulemusega vähemalt 60% ja läbida suuline vestlus positiivsele tulemusele (õpetajapoolne kinnitus B1-tasemele teadmiste vastavusest), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik lõputest Test hõlmab lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisülesandeid, mis vastavad B1-taseme nõuetele). Õppija …
• saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
• saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
• koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
• kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid.
Suuline vestlus
Vestluse käigus sooritab õppija B1-taseme eksami rääkimisülesandeid. Õppija …
• saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
• oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine).

15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:
• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;
• tõendi, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolituskeskuse Eterna Koolituskeskuse poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.

17. Õppekava kinnitamise aeg:
06.06.2016

KOOLITUSE SISU

Andragoogika olemus, mõisted ja põhimõtted

• Täiskasvanute koolitamine elukestva õppe süsteemis
• Täiskasvanu kui õppe subjekt. Andragoogika olemus ja ülesanne
• Täiskasvanute koolitaja kutsestandardid Eestis
• Täiskasvanute koolituse seadus
• Täiskasvanute koolitaja eetika
• Täiskasvanute koolitaja pädevus

Täiskasvanute koolituse kontseptsioonid ja tehnoloogiad

• Ajalooline tagasivaade täiskasvanuõppe teooria ja praktika arengule
• Vanuseline periodiseerimine täiskasvanute kutsealase ja isikliku kohanemise probleemide lahendamisel
• Andragoogika ja arengupsühholoogia. Kutsetegevuse tulemuslikkuse probleem
• Täiskasvanuõppe paindlikud süsteemid

Haridusdisain

• Koolituse kavandamise meetodid andragoogikas
• Täiskasvanuõppe protsessikaart. Kavandamine koolitusmudelite kaudu
• Koolituse kavandamine õppija kogemuse kaudu
• Koolitusmeetodite liigitus, vormi ja vahendite valiku põhimõtted
• E-õppe ja mobiilse õppe tehnoloogiad
• Moodulõpe kui täiskasvanute koolituse tehnoloogia

Õppeprotsessi ettevalmistamine

• Õppijate rühma koolitusvajaduste kindlakstegemine
• Õppekava koostamine ja koolituse/kursuse kavandamine
• Õppematerjalide ja käsiraamatute kohandamine täiskasvanutele
• Õpiväljundite saavutamise hindamine ja analüüs
• Õppekeskkonna kujundamine
• Hariduskeskkonna modelleerimise meetodid

Õppeprotsessi elluviimine

• Õppeprotsessi juhi ülesande teadlik valik
• Aktiivsete õppemeetodite kasutamine
• Dialoog õppetöös. Tagasiside õppijale õppeprotsessis
• Rühmatöö eripärad
• Rühma dünaamika. Rühma arenguprotsessid ja nende juhtimine
• Töö keeruliste õppijatega
• Õppijate arengu ja motivatsiooni toetamine

Koolitaja professionaalne areng

• Täiskasvanute koolitaja pädevus
• Refleksiivse mõtlemise arendamine. Refleksiooni tasemed
• Oma tegevuse hindamine õppeprotsessis
• Motivatsioon ja eneseareng täiskasvanute koolitajana
• Kõnekunst ja avalik esinemine
• Kutsealase läbipõlemise ennetamine
• Järelevalve täiskasvanute koolituse üle

Eneseanalüüsi ettevalmistamine 6. taseme kutseeksamiks

• Täiskasvanute koolitaja universaalse pädevuse analüüsimine ja kirjeldamine
• Andragoogi eneseanalüüsi koostamine
• E-portfoolio koostamine
• Materjali paigutamine elektroonilisse keskkonda

Koolituse sisu

LAOTOIMINGUD

• Kauba mahalaadimine ja vastuvõtmine
• Kauba vastuvõtukontroll ja paigutamine hoiukohtadele
• Laodokumentatsioon
• Saadetiste teisaldamine ja kauba ladustamine
• Saadetiste komplekteerimine, pakkimine ja lähetamine
• Inventeerimine, inventuuri ettevalmistamine ja lõpuleviimine
• Laotoimingutega seotud riskid

LADUDE JAOTUS

• Ladude liigid ja funktsioonid
• Teabevoogude juhtimise põhimõtted

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID

• Traditsiooniline laotehnoloogia (madal kaubaaluste ladu, riiulisüsteemid, kõrge kaubaaluste ladu, virnastamine, sügavriiulite tehnoloogia, läbivooluriiulid, mobiilsed riiulid)
• Poolautomaatsed laosüsteemid (sahtellao ja kaubaaluste sahtellao süsteemid, vertikaal- ja horisontaalkarusselli süsteemid)

KAUBA KÄITLEMINE

• Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute koostamine
• Kauba vastuvõtt ja paigutamine hoiukohtadele
• Laodokumentatsioon
• Ristlaadimine
• Hoiustamine ja hoiukohtade hooldamine.
• Lao hoiustamissüsteemid
• Väljastatava kauba komplekteerimine ja saadetiste konsolideerimine
• Kauba laost väljastamine
• Inventeerimine: ettevalmistustööd, inventuuri elluviimine ja kokkuvõtete tegemine

KAUBA PAKENDAMINE

• Pakkematerjalid ja pakendite liigid
• Pakendi märgistamine
• Kaubaalused
• Tagastuste käitlemine laos

TÕSTUKID JA LAOSEADMED

• Teisaldamistõstukid
• Tugiratastõstukid
• Komplekteerimistõstukid
• Vastukaalutõstukid
• Laadimissillad ja -rambid

INFOSÜSTEEMI KASUTAMINE

• Laotarkvara ülevaade
• Dokumentide koostamine ja töötlemine
• Kauba vöötkoodistamise tehnoloogia
• Kauba automaatne tuvastamine

TÖÖOHUTUS LAOS

• Riskitegurid
• Tööohutusnõuded

LOGISTIKA ALUSED

• Logistika mõiste, eesmärgid ja funktsioonid
• Tarneahel ja selle juhtimise alused
• Veokorralduse alused

KLIENDITEENINDUS JA KVALITEET LOGISTIKAS

• Klientide ja tarnijate teenindamine kooskõlas ettevõtte klienditeeninduse põhimõtetega
• Tellimuste töötlemine lao töökorraldusest lähtudes
• Kliendipäringutele vastamine, edastades lähetamise ja kaubaga seotud teavet
• Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine ning asjakohase teabe edastamine

ARVUTIKOOLITUS

• Tekstitöötlus MS Wordis
• Tabelite vormistamine MS Excelis
• E-kirjavahetus ja interneti kasutamine

ERIALANE EESTI KEEL

• Erialane sõnavara ülesannete täitmisel
• Algtasemel suhtlemine kolleegide ja klientidega

KOOLITUSE SISU

SOTSIAALPOLIITIKA

• Tugiisiku töö alused
• Tugiisiku ülesanne sotsiaalhoolduses, vastutus ja oskused
• Tugiisiku isikuomadused
• Tugiisiku tegevust reguleerivad õigusaktid
• Tugiisiku töö eetilised lähtekohad
• Isikuandmete kaitse

TÖÖ ERIVAJADUSTEGA INIMESTEGA

• Teenuste osutamine tugiisiku töös
• Kõige sagedamini osutatavad teenused
• Füüsiline ja vaimne puue
• Puude raskusastme määramise taotluse täitmise põhimõtted

ERIPEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA ALUSED

• Arengupsühholoogia. Lapsepõlv ja noorus. Täiskasvanuiga. Vananemine ja surm
• Levinuimad psühholoogilised probleemid inimese erinevates eluetappides
• Erivajadustega inimestega suhtlemine kriitilistes olukordades
• Käitumisprobleemidele reageerimine
• Probleemse käitumise põhjused, tagajärjed ja prognoosid

KOOSTÖÖ KLIENTIDE JA NENDE LÄHEDASTEGA

• Suhtluspädevus tugiisiku töös
• Tugiisiku teenuste osutamise etapid
• Tugiisiku isiksuse tähtsus tema töös (väärtused, tõekspidamised jne)
• Individuaalne töö, meeskonnatöö, töö võrgustikus
• Väärkohtlemine sugulaste seas
• Kontaktide loomine, intervjueerimine, aktiivne kuulamine, tagasiside
• Kliendi motiveerimine koostööks
• Konfliktolukorrad
• Koostöö manipuleeriva või vastupanu osutava kliendiga
• Vägivald ja agressiivse käitumise tüübid
• Vägivalla ennetamise võimalused
• Tugiisiku töö vägivalda kogenud inimestega

ESMAABI KOOLITUS

• Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabivõtted ja erivarustus

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

• Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

• Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
• Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
• Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
• Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
• Meeskonnatöö oskused
• Koostöö lastevanematega
• Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

• Inimese kohanemisvõimalused
• Õpilase kohanemine õpitingimustega
• Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
• Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

• Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
• Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
• Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
• Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

• Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
• Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
• Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
• Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• 3D Max Studio ja selle praktiline eesmärk
• Üldine ja tehniline teave
• 3D Max Studio kasutajaliidese ülesehitus
• Objektide loomise alused 3D Max Studios, nende parameetrite ja teisenduste seadistamine
• Stseenide loomine lihtsatest objektidest
• Objektide nimed 3D Max Studios

Lihtsa modelleerimise alused, modifikaatorite ja splainide kasutamine

• Objektide esimesed modifikaatorid, modifikaatorite võrgustik
• Splaini elemendid, splainide loomine ja redigeerimine
• Pöördkehad, splainide muutmine eri 3D-tasanditel
• Pööramise ja surumise modifikaatorid

Hulknurgad ja hulknurksed objektid ning nende omadused

• Lihtsate objektide teisendamine hulknurkseteks objektideks
• Hulknurksete objektide omadused ja muutused
• Modelleerimise esimesed sammud
• Konkreetsete probleemide lahendamine hulknurkadega

Esimesed sammud modelleerimisel 3D Maxiga

• Sisustuselementide loomine
• Ruumikasti loomise viisid
• Sisustuse modelleerimise alustamine
• Virtuaalse ruumikasti ümberkujundamine, võttes arvesse reaalse keskkonna parameetreid

Interjöör ja selle omadused

• Seinte, põrandate ja lagede modelleerimine
• Ruumi täitmine mööbli ja muude sisustuselementidega
• Interjööri lõplik modelleerimine

Tekstuuri pealepanek

• Maailma kõige võimsama visualiseerimismooduli Vray tutvustus
• Mooduli Vray põhiseaded
• Materjalide (tekstuuride) määramine pindadele
• Materjalide (tekstuuride) omaduste muutmine ja kohandamine tegeliku keskkonnaga

Realistliku kujutise loomise põhitõed

• Materjalide pealepanek
• Modifikaator seinte laialipaigutuse loomiseks
• Photoshopi kasutamine et muuta mudeli tekstuurid realistlikumaks

Visualiseerimine: põhiseaded ja mõisted

• Realistliku valgustuse loomine, valgusallikate paigutamine
• Kaamerate paigaldamine
• Kaamerate ja valgusallikate omadused
• Vray seaded realistliku pildi jaoks

Välimus ja selle modelleerimise eripärad

• Välisilme visualiseerimise eripärad
• Muru loomise viisid
• Veepindade loomise viisid

Animatsioon

• Animatsiooni alused, videosüsteemi, kaadri, ajastuse mõisted. Animatsiooni tüübid. Animatsiooni seaded tarkvaras 3ds Max
• Animatsiooni võtmekaadrite kontseptsioon ja nende seadistamine. Animatsioonikõverad ja nende muutmine
• Stseeni objektide animeerimine võtmekaadrite järgi
• Animaatori kontroller. Animatsioon, milles kasutatakse radu

Ruumi deformeerijad ja animatsioon

• Deformeerijate tüübid, seaded, animatsioon

Dünaamika

• Osakeste süsteemid. Kasutusala. Tüübid. Loomine, seaded
• Abisüsteemid. Deflektorid. Atmosfääri jõud
• Dünaamilised modelleerimissüsteemid. Modifikaator Cloth
• Süsteemi Reactor ülevaade

Tegelaste animeerimise põhitõed

• Luustiku (Bones) loomine. Seaded, muutmine
• Luude sidumine mudeli osadega, modifikaator Skin
• Character Studio ülevaade

Koolituse sisu hüpikaknas:

SISSEJUHATUS MICROSOFT EXCELISSE

• Exceli ülesehitus
• Töövihiku mõiste
• Töövihiku välisilme muutmine
• Töövihiku lehtede haldamine
• Töövihiku haldamine
• Töövihiku loomine
• Töölehtede muutmine ja kohandamine, lehtede ümberpaigutamine
• Töövihiku salvestamine

ANDMETE SISESTAMINE JA MUUTMINE TÖÖLEHEL

• Teabe sisestamine
• Teabe muutmine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine
• Dokumendi teksti vormindamine
• Eri liiki teabe sisestamine
• Andmete sisestamise automatiseerimisvahendite kasutamine
• Andmete teisaldamine ja kopeerimine

TÖÖLEHE ELEMENTIDE JA ANDMETE VORMINDAMINE

• Töölehe elementide haldamine
• Numbrite ja teksti vormindamine
• Tingimuslik vormindamine
• Andmete visualiseerimise vahendid
• Töölehe elementide ja andmete vormindamine
• Veeru laiuse või rea kõrguse muutmine
• Veergude, ridade, lahtrite vahemiku lisamine (kustutamine)
• Numbrite vormindamine
• Teksti vormindamine lahtris
• Tabeli stiilide kasutamine
• Tingimusliku vormindamise reeglite loomine
• Andmete visualiseerimise vahendite rakendamine

ARVUTUSTE TEGEMINE

• Funktsiooni mõiste
• Funktsiooni viisardi kasutamine valemite koostamisel
• Vigade tuvastamine ja parandamine
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Suht- ja absoluutviidete kasutamine valemites
• Nimelised vahemikud
• Funktsioonide kasutamine arvutuste tegemisel
• Valemite koostamine funktsiooni viisardi abil
• Vigade avastamine ja parandamine valemites ja funktsioonides
• Valemite ja lahtrite vaheliste seoste jälgimine
• Absoluutviidete loomine ja nende kasutamine valemites
• Lahtri või lahtri vahemiku nimetamine
• Nimede kasutamine arvutuste tegemisel

ANDMESTRUKTUURIDE HALDAMINE

• Nimekirja koostamine
• Nimekirja kasutamise automatiseerimise tööriistad
• Andmete sorteerimine ja filtreerimine
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine
• Koondtabel
• Spetsiaalse andmevormi kasutamine nimekirja automatiseeritud kasutamiseks
• Lihtne ja keeruline andmete sorteerimine
• Andmete filtreerimine (laiendatud filtri kasutamine)
• Andmete rühmitamine
• Kokkuvõtte tegemine
• Andmete analüüsimine koondtabeli abil

PROGRAMMI MS EXCEL GRAAFILISED VÕIMALUSED

• Objektide loomine (kujundid, WordArti objekt, illustratsioonid)
• Objektide haldamine vihikus
• Tabeliandmete esitamine diagrammi kujul
• Praktiline ülesanne: Exceli graafiliste võimaluste rakendamine
• Graafiliste objektide loomine lihtsate kujundite abil
• WordArti objekti loomine
• Eri tüüpi diagrammide koostamine
• Objektide haldamine vihikus
• Diagrammide loomine ja vormindamine

TÖÖVIHIKU ETTEVALMISTAMINE TRÜKKIMISEKS

• Väljatrükitava lehe seadete konfigureerimine
• Lehe päis
• Töövihiku trükkimine
• Töövihiku jagamine lehekülgedeks
• Leheküljenumbrite lisamine
• Lehe päise lisamine

Koolituse sisu hüpikaknas:

Tekstitöötlus MS Wordis

• Tekstidokumentide loomise ja redigeerimise meetodid
• Tabelite ja viidete kasutamine
• Päise stiilide kasutamise variandid ja oma stiilide loomine
• Mitme veeru loomine dokumendis
• Lehekülje seaded ja dokumendi turvalisus

Esitluse loomine MS PowerPointis

• Esitluse eesmärgi ja vormingu määratlemine
• Esitluse kavandi koostamine
• Esitluse loomise sammud
• Teksti, piltide, diagrammide ja graafikute kasutamine slaididel
• Väljendusvahendite liigid ja soovitused nende kasutamiseks

Numbriliste andmete töötlemine Excelis

• Andmete sisestamine ja muutmine töölehel
• Töölehe elementide ja andmete vormindamine
• Valemite rakendamine
• Töövihiku ettevalmistamine trükkimiseks

SISSEJUHATUS. LIHTSAD PROJEKTID

• Põhimõisted: eesmärgid, etapid, vahe-eesmärgid, ressursid, projekti kolmnurk
• Projektis osalejad
• Peamised juhtimisobjektid: raha, elluviimise tähtajad, tootmisressursid, personal
• Tootepere võimaluste ülevaade: Project Standard, Project Professional ja Project Server
• Lihtsa projekti loomine
• Tootepere Project võimaluste praktiline kasutamine osalejate poolt: tippjuht, keskastme juht, täitja

PLANEERIMINE

• Etappide andmete sisestamine
• Etappide hierarhilise struktuuri loomine
• Etappide vaheliste seoste loomine
• Töö kalendritega: standardkalendri muutmine, unikaalse kalendri määramine etapile või ressursile
• Planeerimise tüübi mõiste
• Ajapiirangute seadmine
• Korduvate etappide loomine
• Kriitilise raja meetod
• Projekti optimeerimine

RESSURSSIDE PLANEERIMINE

• Ressursside liigid
• Ressursside loetelu sisestamine
• Ressursside loetelu eksportimine
• Ressursside määramine etappidele
• Projekti maksumuse arvutus
• Etappide tüübid
• Lisaressursside määramine etapile
• Materiaalsete ressursside planeerimine
• Vastuolud etappide ja ressursside kalendrite vahel
• Tüüpprojekti ehitus

PROJEKTI OPTIMEERIMINE

• Ressursikasutuse tasakaalustamise ülesanne
• Ressursikasutuse automaatne tasakaalustamine
• Ressursikasutuse käsitsi tasakaalustamine
• Ressursikasutuse profiilid

TÖÖ MITME PROJEKTIGA

• Mitme projekti kontseptsioon
• Ühise ressursikogu kasutamine
• Ressursikasutuse vastastikune tasakaalustamine
• Projektide konsolideerimine
• Projektidevaheliste seoste loomine
• Suure hulga projektidega töötamise eripärad
• Üleilmse ettevõttemalli ja ressursikogumi kasutamise eelised

PROJEKTI JÄLGIMINE

• Kalenderplaani jälgimine
• Projektimeeskonnaga teabe vahetamise meetodid
• Põhiplaani mõiste
• Põhi- ja vaheplaanide kasutamine
• Töömahtude jälgimine
• Kulude jälgimine
• Omandatud mahu metoodika

PROJECTI INTEGREERIMINE MS OFFICE’I RAKENDUSTEGA

• Andmete eksport ja import
• Skeemide kasutamine
• Standardaruannete trükkimine
• Töörühmaga teabe vahetamise meetodid
• Makrode kasutamine
• Projektiversioonide võrdlemine

MS PROJECTI SEADISTAMINE

• Project Serveri põhifunktsioonid. Seadistusvõimaluste ülevaade
• Project kooskõlas ettevõtte spetsiifikaga
• Vaadete seadistamine
• Kohandatud filtrid, rühmad, vaated, vormid, aruanded
• Kohandatud väljade kasutamine
• Kohandatud väljade programmeerimine, graafiliste näitajate seadistamine
• Andmeanalüüs Excelis
• Project Serveri funktsioonide ülevaade
• Projecti seadistamine tööks Project Serveriga
• Projekti avaldamine. Projekti veebisõlmede eri lehekülgede kasutamine

Elena Morozova

• Haridusprogrammide koostaja, ärikoolitaja, täiskasvanute arengu tervikliku käsitluse ekspert, edendaja, ICC sertifitseeritud treener.
• Töötab täiskasvanuhariduse valdkonnas alates 1995. aastast.
• Ekspert täiskasvanute koolitamise ja ettevõtete tellitavate koolitusprogrammide arendamise valdkonnas.
• Tegeleb aktiivselt oma kutseoskuse täiendamisega, osaledes erinevatel koolitustel ja enesearengu programmides.
• Ta on raamatu „Juhi ressursside arendamine koolituse kaudu“ (2008) ja metoodilise juhendi „Meeskonnakoolitus“ (2017) autor.

Jelena Tihhonova

• Alates 1991. aastast töötab täiskasvanute koolitaja, äritreeneri, nõustaja ja juhendajana.
• Aastatel 2011–2015 õppis Human Designi rahvusvahelises koolis (IHDS).
• Temast sai esimene sertifitseeritud professionaalne Human Designi analüütik ja õpetaja Eestis.
• Alates 2015. aastast nõustab inimesi nende sünnikaardi analüüsi põhjal ja korraldab Human Designi koolitusi.
• Pakub personaalset nõustamist mitmesugustel teemadel, nagu isiklik areng, lapse areng ja suhted.
• Nõustab väikeettevõtete juhte, et parandada tulemuslikkuse näitajaid ja kõrvaldada lünki teadmistes, mis põhjustavad aja ja ressursikulu.
• Tema tugevused on põhjalikud teadmised õpetatavas aines, tähelepanelik suhtumine õpilastesse ja loominguline suhtumine õppeprotsessi.

Jelena Ditjatkina

• Rohkem kui 30 aastat kogemust pedagoogina, on spetsialiseerunud hariduslike erivajadustega lastele.
• Tegeleb alates 2014. aastast täiskasvanute koolitamisega.
• Oskab anda õppematerjali edasi huvitavalt, tuginedes oma suurele töökogemusele ja valmisolekule teha õppijatega koostööd.

Anzhelika Lensment

• Filosoofiadoktor (PhD), psühholoogiamagister (MSc), nõustamise ja süsteemsete lahenduste instituudi (ICSS) sertifitseeritud õpetaja ja konstellöör.
• Rohkem kui 20 aastat praktikat individuaal- ja perenõustamise ning täiskasvanute koolitamise valdkonnas.

Jelena Melnik

• Tal on üle 30 aasta kogemust raamatupidamises, muu hulgas on ta töötanud Eesti Pangas laenuinspektori ja audiitorina.
• Nõustab ning korraldab raamatupidamise ja maksuarvestuse koolitusi juba üle 25 aasta.

Koolituse sisu

• Neurograafika aluspõhimõtted. Meetodi lähtekohad
• Neurograafilised metafoorid
• Negatiivse emotsionaalse seisundiga töötamise põhitehnikad:
  • pingetsoonide kindlaksmääramine,

• • soovitud muutuse elluviimine,
  • ressursi tugevdamine.

Tööde üldväljapanek.

Õppekava

Meetodi tutvustus

• Neurograafika graafiline keel: joon, muster, kujundid, kompositsioon.
• Värv kui ressurss: värvide tervendav mõju.
• Neurograafika põhialgoritmi variandid.
• Meetodid, kuidas ületada sisemisi tõrkeid joonistamise ajal.
• Tahtega töötamise algoritmid:
  • puu sümboliseerib ühendust juurtega, mineviku, oleviku ja tuleviku ühtsust;
  • vertikaaljoon on võimas kasvu ja sihikindluse sümbol;
  • spiraal sobib isikliku jõu avamiseks.
• Neurokunst on ühendus neurograafika ja joonistamise vaba loomingulise voolu vahel.
• Sise- ja välismaailma harmoonia ja tasakaalu taastamine.

KOOLITUSE SISU

Moodul 1. PEREPSÜHHOLOOGIA ALUSED

• Perekond ja seadused, mille järgi selles elatakse
• Ühtsus (õigus kuuluda peresüsteemi)
• Hierarhia peresüsteemis
• Kiindumus peresüsteemis
• Andmise ja võtmise tasakaal suhetes
• Perekonna toimimise seaduste rikkumise tagajärjed: konfliktid, tülid, solvangud, abielulahutused

Moodul 2. LAPSE MAAILM

• Laps vanemate perekonnas
• Kiindumus ja armastus
• Kiindumuse rikkumise tagajärjed

Moodul 3. LAPS JA TEMA PÄRITOLUPERE

• Vanemate saatus ja elukäik: keda ja mida laps järgib?
• Seksuaalse identiteedi kujunemine
• Vanematest eraldumine ja iseseisva elu algus

Moodul 4. EDUKAD PAARISUHTED

• Stabiilse ja hea paarisuhte põhitingimused
• Paari lapsed
• Lahutus ja selle tagajärjed
• Kuidas vähendada lahutuse negatiivseid mõjusid?
• Uue perekonna loomine: kuidas mitte korrata vigu ja muuta negatiivsed kogemused positiivseks teadmiseks

Moodul 5. SUGULUSSÜSTEEMID JA SUGUVÕSA RESSURSID

• Suguvõsa õitsengu tingimused
• Esivanemate mälu, suguvõsa mustrid ja koormad
• Ressursside üleandmine vanematelt noorematele
• Põimumised suguvõsas
• Suguvõsast välja arvatud liikmed

Moodul 6. TRAUMATERAAPIA. TRAUMADE JA KIINDUMUSHÄIRETE TERAAPIA

• Töö eri tüüpi traumadega
• Lapsepõlvetraumad
• Kiindumushäired
• Kaotusega seotud traumad
• Traumajärgne stressihäire

Moodul 7. PSÜHHOSOMAATIKA

• Psühhosomaatilised häired
• Psühhosomaatiliste haiguste põhjused
• Sümptomi seos häiretega peresüsteemis

Mida sümptom näitab ja kuidas seda parandada: teekond sümptomist terviseni

Koolituse sisu

SISSEJUHATUS

Projekti ja rutiinsete toimingute erinevused. Projektijuhtimise protsess. Traditsiooniline või paindlik projektijuhtimine. Kuidas mõjutavad organisatsiooni struktuur ja kultuur projektide juhtimist? Projektijuhtimise vahendid.

PROJEKTI STRUKTUUR

Projekti sisu juhtimine. Projekti ulatus. Projekti elutsükkel. Projekti huvirühmad. Projekti tööressursid. Projektiga seonduv kommunikatsioon. Projekti lõimimine.

PROJEKTI ALGATAMINE

Projekti eesmärgi ja ülesannete määratlemine. Projekti nõuete väljatöötamine. Projekti tulemuste ja edukuse kriteeriumide määratlemine. Projekti lähteülesande koostamine. Kuidas saada heakskiit projekti elluviimiseks?

PROJEKTI PLAANI VÄLJATÖÖTAMINE

Tööjaotuse struktuuri loomine. Projekti ajakulu ja maksumuse hindamine.

Ressursside haldamise kava koostamine. Projekti ajakava ja eelarve koostamine.

Kvaliteedijuhtimise kava koostamine. Hankeplaani väljatöötamine.

PROJEKTI RAKENDAMISE AJAKAVA KOOSTAMINE

Kuidas määratleda ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid? Projekti vahe-eesmärgid ja kriitilise tee analüüs. Kriitiline ahel. Kuidas vähendada projekti ajakulu? Projekti esialgne kava. Projekti riskide tuvastamine ja maandamine.

PROJEKTI ELLUVIIMINE

Projektimeeskonna moodustamine ja arendamine. Tõhusa suhtluse tehnikad. Projektimeeskonna juhtimine. Kuidas juhtida kaugtööd tegevaid meeskondi? Kuidas pidada tõhusaid koosolekuid?

PROJEKTI EDENEMISE SEIRE JA KONTROLL

Kuidas koguda andmeid? Projekti elluviimise ajakava haldamine. Kulude arvestus ja jälgimine projekti vältel. Projekti ulatuse juhtimine. Riskide seire ja kontroll. Projekti muudatuste juhtimine. Probleemide lahendamine projekti käigus.

PROJEKTI LÕPETAMINE JA LÕPPTOIMINGUD

Kuidas saada kliendilt kinnitus, et projekt on lõpetatud? Saadud õppetundide dokumenteerimine. Projekti lõpparuande koostamine. Projekti lõpetamine ja üleandmine.

PRAKTIKA

Praktiliste harjutuste ja koduste ülesannete tegemine.

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine.

Õppekava

Ajajuhtimine ja enesetõhusus. Aeg on taastumatu ressurss

• Hõivatud olemine ei tähenda tõhus olemist.
• Miks meil ei ole piisavalt aega? Kuhu aeg kaob?

Tulemusliku ajajuhtimise põhimõtted

• Pareto printsiip: ajakulu ja saavutatud tulemuste suhe.
• Aja struktureerimise ja prioriteetide seadmise viisid:
• Eisenhoweri maatriks, ABC-analüüs;
• kontekstiline planeerimine;
• planeerimise paindlik-jäik algoritm.
• Iga vahendi kasutamise eelised ja puudused.

Eesmärkide püstitamine ja planeerimine

• Tõhusalt püstitatud eesmärgi kriteeriumid: mida võimaldab SMART-mudel?
• Tõhusad planeerimisvahendid ja -põhimõtted:
• eesmärgipuu;
• peamiste sündmuste loetelu;
  • Gantti diagramm;

• võrkanalüüs.

Enesetõhusus ja -motivatsioon

• Ajaröövlid, segavad tegurid ja ajalõksud.
• Ajapuuduse tajumine ja sellega tegelemine.
• Tähtsate tegevuste edasilükkamise sündroom ja laiskus: enesemotivatsiooni viisid.
• Tööpäeva eri etappide korraldamise reeglid.
• Ajajuhtimise hädaabi.

Koolituse maht on 16 akadeemilist tundi.

Koolituse sisu

ETTEVÕTLUSE PÕHIALUSED

• Ettevõtlus väikeettevõttes: Eesti õigusraamistik, ettevõtlusvormid (FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS) ja nende valik. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus
• Ettevõtte loomise etapid: uue ettevõtte registreerimine äriregistris
• Ettevõtte väliskeskkond ja selle mõju ettevõtte elujõulisusele
• Ettevõtete arendamist toetavad organisatsioonid Eestis (EAS, Töötukassa jne)

ÄRIIDEE. ÄRIPLAAN JA SELLE KOOSTAMINE

• Äriidee ja selle teostatavuse hindamine
• Äriplaan: koostamise põhimõtted, struktuur, jaotiste omavaheline seos
• Ettevõtte arengustrateegia: missioon, visioon, eesmärgid, makro- ja mikrokeskkond. Uue ettevõtte SWOT-analüüs
• Äriplaani koostamine Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse saamise nõuete kohaselt

TOODANG JA TURUNDUS

• Kaubad ja teenused. Tootmistehnoloogia ja teenindus. Ressursid
• Turg ja selle arengu analüüs. Sihtsegmendi valik
• Konkurentsi hindamine ja hinna põhjendatus
• Müügi- ja turustuskanalid
• Toote (teenuse) edendamise kanalid: reklaam, müügiedendus
• Riskide analüüsimine ja nende maandamise meetmete väljatöötamine

RAAMATUPIDAMISE ALUSED

• Raamatupidamise põhinõuded Eestis
• Raamatupidamise korraldus: kontod, registrid, arvestuse liigid
• Finantsaruandlus ettevõttes
• Maksustamise alused (käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks jne)

ASJAAJAMINE

• Informatsiooni ja dokumentatsiooni standard EVS-ISO 2789:2014
• Dokumendihaldussüsteem ettevõttes ja selle automatiseerimise võimalused
• Arhiivihaldus

FINANTSPLANEERIMINE

• Rahastamisallikad: omavahendid ja laenuvahendid
• Ettevõtte tulud ja kulud. Püsi- ja muutuvkulud. Tasuvuspunkt
• Kasumi ja bilansi prognoos
• Ettevõtte kulud ja kolme aasta kuluprognoos
• Tulude ja bilansi prognoos
• Rahavoogude juhtimine ettevõtte maksevõime parandamiseks

TÖÖÕIGUS

• Töösuhteid käsitlevad lepingud: tüübid ja sõlmimise tingimused
• Tööleping: mõisted, vormistamine, nõuded, lõpetamise tingimused
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Töövaidluste lahendamine

TULEOHUTUSE, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING ESMAABI ANDMISE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE

• Juhtimisprotsess: organiseerimine, planeerimine, motiveerimine, kontroll
• Struktuuride tüübid ja organisatsiooni arengutsüklid
• Juhi ülesanded ja vastutus. Võim ja selle tasakaal
• Erinevad juhtimisstiilid
• Juhtimisprotsess: teabe kogumine ja töötlemine, juhtimisotsuse tegemine

Koolituse sisu

TÖÖÕIGUS

• Tööleping ja selle eripärad. Töölepingu ja võlaõiguslike lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) erinevused
• Töösuhteid käsitlevad õigusaktid
• Töölepingu sisu ja koostamise reeglid
• Töötamise register ja töötajate registreerimise tähtajad
• Töölepingu kehtivus ja selle pikendamise võimalused
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
• Katseaeg
• Konkurentsipiirangu ja/või ärisaladuse hoidmise kokkulepped
• Alaealiste töötamine
• Töö- ja puhkeaeg. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, õppepuhkus ja tasustamata puhkus
• Summeeritud tööaeg. Töö graafiku alusel
• Töölepingu peamised punktid, mis on vajalikud töö- ja puhkusetasu õigeks arvutamiseks
• Töö eest makstava tasu ja lisatasu liigid
• Töösuhte lõpetamine: võimalused, etteteatamise tähtajad, kirjalike koondamisteadete koostamine

PALGAARVESTUS – ARVELDUSED TÖÖTAJATEGA

• Töötajatele tehtavate väljamaksete nõuetekohaseks arvutamiseks vajalike õigusaktide uurimine
• Tasustamissüsteem, töötasu elemendid ja dokumentatsioon
• Palgaarvestus eri lepingutüüpide puhul
• Töötasu arvutamine summeeritud tööaja alusel
• Mitmesugused lisatasud:
• öötöö,
• ületunnitöö,
• töötamine riigipühadel,
• preemiad tehingute või aastatulemuste alusel,
• muud töötasuga sarnaselt maksustatavad väljamaksed.
• Töötasu arvutamine
• Töötajale tehtavate väljamaksete arvestus või nõuete esitamine töötajale töösuhte lõpetamisel
• Puhkusetasude arvutamine:
• põhipuhkus,
• riigieelarvest makstavad või hüvitatavad lisapuhkused,
• õppepuhkus.
• Kasutamata jäänud puhkuse eest makstava hüvitise arvutamine
• Haigushüvitiste arvutamine. ELi ja kolmandate riikide haiguslehed
• Keskmise töötasu arvutamine:
• kalendripäevade alusel,
• tööpäevade alusel,
• keskmise töötasu arvutamise erijuhud.
• Maksuvaba tulu arvutamine
• Tööjõumaksud, nende arvestamine ja arvutamine:
• sotsiaalmaks,
• töötuskindlustusmaks,
• kohustuslik kogumispension,
• Sotsiaalmaksu soodustuse võimalus ja selle saamise võimalused
• Väljamaksete koodid. Aruande 1. ja 2. lisa täitmine ja esitamine
• Konkreetsed näited ja ülesanded töötasu ja maksude arvestuse ning TSD deklaratsiooni täitmise kohta e-MTAs

LÄHETUSKULUDE ARVUTAMINE

• Lähetuskorraldus
• Lähetamise võimalused: kirjaliku nõusolekuga ja ilma selleta
• Raamatupidamises aktsepteeritavad kulud
• Päevaraha ja selle määrad
• Olukorrad, kus kulusid tõendavad dokumendid on kadunud/esitamata

Päevaraha arvutamise ülesanded

Koolituse sisu hüpikaknas:

Sissejuhatus ArchiCADi süsteemi

• Paketi eesmärk
• Võrdlus teiste arhitektuuriprogrammidega
• Arvutis projekteerimise võimalused ja eripärad
• ArchiCADi kasutajaliidese eripärad
• Tööriistaribad
• Kasutajaprofiilide kasutamine

Seinte ja põrandate ehitamise tööriistad

• Seina baasjoone mõiste
• Seinte ehitamise viisid, nende ühendamine
• Kontuuri redigeerimise tööriist vaheseinte kontuuride redigeerimise näitel

2D-joonestusvahendite kasutamine

• Joonte, ringide, Bezier’ kõverate joonistamine
• Joonte tüübid, joonestamise ja redigeerimise tehnikad
• Joonte muutmine struktuurielementideks
• Tööriista Magic Wand (võlukepike) parameetrid
• Värvi ja joone paksuse käsitlemise eripärad
• Kihtide kasutamise võimalused

Katused, 3D-võrgud

• Ühekaldelise katuse ehitamise tööriist
• Katuse kalde baasjoone mõiste
• Kalde parajaks lõikamise eripärad
• Seinte kaldkatuste järgi lõikamise eripärad
• Mitmekorruseliste mitmekaldeliste katuste ehitamise eripärad
• Kuppelkatuste ehitamise eripärad
• Võlvkatuse ehitamise eripärad
• Koonuskatuste ehitamise eripärad
• 3D-võrgu tööriista kasutamise võimalused haljastuse, keeruliste katuste ja mullatööde planeerimiseks

Põrandate ja treppide ehitamine

• Põrandate loomine, kustutamine ja kopeerimine
• Taustapõrand
• Läbilõigete ja fassaadide loomise tööriist
• Fassaadide/läbilõigete kujundusprojektides kasutamise eripärad: mudel, joonis, joonise ajakohastamine
• Treppide loomine ja redigeerimine
• Eri korruste treppide kujutamise eripärad: ülemine, alumine ja vahekorrus
• Treppide salvestamise ja avamise eripärad
• 3D-läbilõiked

Mõõtmine ja redigeerimine

• Mõõtmete määramine plaanidel, läbilõigetel, fassaadidel
• Automaatne mõõtmine
• Teksti sisestamine joonistesse, pealkirjadesse

Projekti visualiseerimine

• Katete kasutamine
• Tekstuuride standardkogu kasutamine, oma tekstuuri kohandamine
• Visualiseerimise mehhanismid
• Visualiseerimise mehhanism LightWorks
• Valgusallikate kasutamine
• Fotokujutise loomine

Printimine. Animatsioonistseenide loomine

• Printimisvõimalused, printimise käsud
• Päikese trajektoor
• VR-objektid
• VR-stseenid
• Mõõdistustrajektoor

Koolituse sisu

Sissejuhatus

• Adobe Photoshopi eesmärk ja struktuur. Adobe Photoshopi tarnevõimalused. Photoshop Standardi ja Extendedi erinevused
• Rasterkujutise (bitmap) mõiste. Rasterkujutiste omadused, parameetrid ja vormingud
• Graafilise tahvelarvuti kasutamise põhimõtted: tahvlite ülevaade (tüübid), harrastajate ja asjatundjate tahvelarvutite erinevused, programmis Adobe Photoshop kasutamise eripärad
• Programmi kasutajaliidese konfigureerimine. Tööala (workspace) mõiste. Tööala isikupärastamine
• Uue kujutise loomine
• Failide avamine ja sulgemine. Rakenduse AdobeBridge kasutamine
• Kujutiste põhiparameetrite muutmine
• Kadreerimine

Kujutise alade esiletõstmise tehnikad

• Kujutise alade esiletõstmise viiside ülevaade. Lokaalse esiletõstmise vahendid: vahendite eesmärk, parameetrite seadistamine
• Keerulise kujuga alade esiletõstmise tehnikad. Adobe Photoshopi eripärad
• Esiletõstmise vormi muutmine. Esiletõstmisalade liitmine, lahutamine ja ristamine. Ala piiride hajutamine
• Tööriista Refine Edge kasutamise eripärad
• Tegevused esiletõstetud alaga: liigutamine, dubleerimine, skaleerimine, pööramine, moonutamine

Kihilise kujutise loomine

• Milleks on vaja kihte?
• Kihi loomise võimalused. Kihtide käsitsemine. Kihi parameetrid
• Kihtide haldamine paleti Layers abil
• Mitmekihilise kujutise kasutamise eripärad
• Mitmekihilise faili salvestamine
• Mitme kihi esiletõstmine ja ühendamine
• Kihi sisu transformeerimise eri viisid (Free Transform, Content-Aware, Puppet Warp)

Mitmekihilise kujutise kasutamine

• Rühmitamine
• Kihi stiilid: varju, halo, reljeefi imitatsiooni loomine
• Tekstikihid (ülevaade)
• Teksti kasutamine Adobe Photoshopis. Tekstikihi rasterdamine
• Montaaži loomine mitme kujutise põhjal
• Kihtide ühendamine

Joonistamise tehnika

• Vabakäejoonise loomise vahendid. Pintslite, aerograafi, pliiatsite, kustutuskummi kasutamine
• Pintsli värvi valimine. Palett Colorpicker
• Pintsli kuju valimine. Pintsli seadistamine. Pintslikogude ühendamine. Uue pintsli loomine
• Pintsli parameetrite valimine. Läbipaistmatus, segamisrežiimid
• Alade varjutamine
• Gradientide tüübid, omadused. Uute gradientide loomine ja salvestamine

Retušeerimistehnika

• Kujutise detailide puhastamine ja taastamine tööriistade Clone Stamp, Spot Healing Brush, Healing Brush, Patch Tool, Content-Aware Move Tool abil.

Kloonimise allikate seadistamine

• Tööriista History Brush kasutamine
• Paiksete värvimoonutuste (punaste silmade) eemaldamine
• Pildiparandustööriistade kasutamine

Keerulise montaaži tegemine

• Üldteave kanalite kohta. Kanalite tüübid. Alfakanalite loomine ja salvestamine
• Kihimask
• Kihimaski kasutamine kompleksse mittelõhkuva montaaži jaoks (omadused, põhimõtted, võimalused)

Korrigeerimise kihid ja filtrid

• Põhilised kujutise korrigeerimise toimingud. Automaatse korrigeerimise meetodid
• Täitekihid
• Korrigeerivate kihtide kasutamine mittelõhkuvaks korrigeerimiseks
• Standardfiltrid (ülevaade): Filter Gallery, Render
• Laiendatud funktsioonide ülevaade

Koolituse sisu

• Sissejuhatus AUTOCADi
• Joonise loomine
• Objektide põhiomadused
• Geomeetrilised primitiivid kui kujutiste alused
• Komplekssed geomeetrilised primitiivid
• Pilditöötluse tööriistakomplekt
• Režiimide seaded ja praktilise joonestamise tehnikad
• Süsteemi võimalused
• Joonise vormistamine
• Plokkide loomine ja kasutamine
• Kasutussüsteemide loomine
• Jooniste mõõtmete määramine
• Joonise paberkoopia saamine
• AutoCADi kolmemõõtmelise graafika võimaluste hindamine

Koolituse sisu

RAAMATUPIDAMISTARKVARA KASUTAMINE

• Raamatupidamisprogramm StandardBooks
• Raamatupidamisprogramm 1C Raamatupidamine

KOOLITUSE TEEMAD

• Programmide StandardBooks ja 1C Raamatupidamine kasutamise alustamine: seaded, dokumendimallid, kontoplaan, dokumendi loogika
• Finantsmoodul: seaded, registrid, aruanded, bilanss, tuluaruanded, käibedeklaratsioon
• Pearaamat, tehinguraamat ja käibeandmik
• Kassa: kassaraamat, kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, tasaarveldused
• Kulud: kuluaruanded, aruandvad isikud
• Müügireskontro: müügiarvete koostamine ja saatmine
• Ostureskontro: ostuarvete sisestamine
• Põhivara moodul: põhivara ost ja müük, amortisatsiooni arvestus, põhivara mahakandmine

Aruannete koostamine: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne

Koolituse sisu

• Tuleohutuse seadus
• Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele
• Tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid
• Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
• Tulekahju korral tegutsemise plaan
• Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
• Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
• Tulekahjust teavitamise juhised
• Evakuatsiooni korraldamise juhised
• Tulekahju korral tegutsemise juhised. Skeem. Plaani koostamise kord
• Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta
• Enesekontrolli eesmärk
• Ehitised, mille kohta koostatakse tuleohutusaruanne
• Tuleohutusaruande nõuded ja selle koostamise reeglid Sinu ettevõttest lähtudes (kui ettevõte tellib koolituse oma ruumides, aitab meie koolitaja koostada aruande ja täita vajalikud dokumendid kohapeal)

Koolituse sisu

• Tuletöö tegemise koht, koha valik ja ettevalmistamine
• Tegutsemine tulekahju korral
• Tulekahju kustutamise põhitõed ja ohutusnõuded
• Tulekustutite kasutamine
• Tuletööd ja nende ohutus
• Tuletöödega seotud riskid

Ohutus tuletööde tegemisel

Koolituse sisu

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused
2. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
3. Kutsehaigused ja nende ennetamine (seadusemuudatused)

Riskianalüüs (seadusemuudatused)

Koolituse sisu

1. Tuleohutuse seadus

• Kohustused tuleohutuse tagamisel. Vastutusala
• Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
• Küttesüsteemi järelevalve, hooldus ja käitamine
• Massiürituste korraldamisele esitatavad tuleohutusnõuded
• Tuletõrje veevarustus
• Dokumentatsioon. Tuleohutuse enesekontrolli aruanne

2. Põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuded

• Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muude seadmete läheduses, samuti ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses
• Suures koguses põlevmaterjali ja põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

3. Evakuatsiooninõuded

• Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
• Tulekahju korral tegutsemise plaan
• Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
• Evakuatsiooni skeem
• Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise praktiline õppus

4. Esmased tulekustutusvahendid

• Tulekustutitele esitatavad nõuded
• Tulekustutite valik ja asukoht objektil
• Tulekustuti töökorras oleku tagamine
• Tuletõrjevooliku süsteem
• Praktika

5. Tuleohutuspaigaldis ja selle omaniku kohustused

• Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur
• Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
• Automaatne tulekustutussüsteem
• Avariivalgustus
• Piksekaitse
• Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

6. Tuletööd

• Nõuded tuletööde tegemiseks
• Tuletööde tegija
• Tuletööd ja nende tuleohtlikkus
• Ohutus tuletööde tegemisel
• Tegutsemine tulekahju korral

7. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (siseministri 30. märtsi 2017. aasta otsus nr 17)

• Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele
• Evakuatsiooni tagamine
• Evakuatsioonivalgustus
• Operatiivkaart

Koolituse sisu

• Tulekahju korral tegutsemise plaanile esitatavad nõuded
• Plaani koostamise kord
• Tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaani mõjutavate andmete kirjeldus
• Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus
• Tulekahjust teavitamise juhised
• Evakuatsiooni korraldamise juhised
• Tulekahju korral tegutsemise juhised
• Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhised
• Evakuatsiooniala skeem
• Plaani teatavakstegemine
• Plaani täitmise kord. Plaani muutmine ja täiendamine
• Nõuded tuleohutusalasele koolitusele. Koolituste legend ja koolitusel osalemine
• Kirjaliku kokkuvõtte koostamine tuleohutusalaste koolituste kohta

Rakendusmäärused

Koolituse sisu

1. Töötervishoiu ja tööohutuse üldsätted

• Töökeskkonna mõiste. Terminoloogia
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Direktiivid, standardid

2. Töökoha ohud töökeskkonnas. Töökeskkonna korraldamine ja haldamine

• Tööruumid. Töökoht. Sanitaarkaitsealad. Ettevõtte territoorium. Tootmisrajatised
• Mikrokliima tootmisüksuses. Õhukeskkonna kvaliteedi parandamine
• Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
• Ohtlikud ja kahjulikud tootmistegurid
• Töö raskus

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

• Riskid, tööõnnetused, nende põhjused ja ennetamise võimalused.

Teadusliku töökorralduse alused. Inseneripsühholoogia. Ergonoomika. Tehniline esteetika

• Tööõnnetuste registreerimine ja uurimine (registreerimine, teavitamine, uurimine)

4. Riigi, tööandja ja töötaja vastutus

• Riiklik järelevalve. Riigiasutused. Riikliku järelevalve süsteem. Töökeskkonna struktuur. Õiguslik alus
• Ettevõtte tasandil: töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töötajate töökeskkonnanõukogu. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine
• Sisekontroll, töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Tervise edendamine töökohal. Koostöö
• Vastutus tööohutuse valdkonna õigusaktide rikkumise eest. Soodustused ja hüvitised

5. Riskitegurid

5.1. Riskitegurid ja mõju tervisele: füüsilised ohud, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid

• Müra. Müra vähendamise meetodid
• Vibratsiooni vähendamise meetodid
• Valgustus töökohal. Valgustuse tüübid
• Elektromagnetväljad. Elektromagnetvälja eest kaitsmise meetodid

5.2. Töötervishoid

• Naiste töötervishoid
• Noorte töötervishoid

5.3. Elektriohutus

• Elektrilöögi tüübid
• Elektrilöögi raskusastet mõjutavad tegurid
• Ruumide liigitamine elektrilöögi ohu järgi
• Elektrilöögi eest kaitsvad vahendid
• Staatiline elekter
• Vabastamine elektrienergia mõju alt

5.4. Tule- ja plahvatusohutus

• Tule- ja plahvatusohutus
  • Hoonete ja konstruktsioonide tulepüsivus
  • Tegutsemine tulekahju korral
• Tulekustutusained
• Mis võib juhtuda, kui ei järgita ohutusnõudeid?

Riskianalüüs ja -hindamine

Koolituse sisu

• Õigusaktid, millega kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kõrgtöö tegemiseks
• Õigete kukkumiskaitsevahendite valimine ja ohutu kasutamine
• Liikumine kõrgustes redelitel, platvormidel, käiguteedel jne
• Kõrgelt kukkumise riskide hindamine

Koolituse sisu

• Asbesti kahjulik mõju tervisele ja riski suurendavad tegurid
• Kutsehaigused
• Tegevused, mille käigus on võimalik kokkupuude asbestiga
• Asbestitööga seotud hügieeninõuded
• Ohutud töövõtted
• Lammutustööd ja asbesti eemaldamise tehnikad
• Juhised olukordadeks, kui töö tegemise käigus leitakse ootamatult asbesti sisaldavaid materjale
• Isikukaitsevahendid, kasutatavad ohumärgid

Koolituse sisu

1. Sissejuhatus

• Esmaabi olemus
• Kannatanu seisundi hindamine
• Esmaabi osutamise taktika

2. Elustamine

• Uppunu elustamine
• Elektrilöögi või infarkti saanud isiku elustamine
• Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
• Esmaabi osutamine ajukahjustuste korral

3. Esmaabi välise verejooksu korral

4. Šoki olemus ja selle tunnused

5. Haavad

• Haavade teke, sidumistehnikad ja -reeglid; rätiku kasutamine; haava sidumise praktiliste oskuste omandamine

6. Vigastused ja luumurrud

• Lahtise ja kinnise luumurru eripärad
• Luumurru ohud
• Liigeste vigastused (nihestus, venitus, põrutus)
• Lahase panemise meetodid

7. Mürgistused

8. Söövitused, põletused, külmakahjustused

9. Praktika

• Elustamine; laste elustamise eripärad
• Käepärased ained ja meetodid, mida saab kasutada esmaabi andmisel

Koolituse sisu

• Sissejuhatus
• Elustamine
• Esmaabi välise verejooksu korral
• Šoki olemus ja selle tunnused
• Haavad
• Vigastused ja luumurrud
• Mürgistused
• Söövitused, põletused, külmakahjustused
• Praktika

Koolituse sisu

• Tõstukijuhile esitatavad nõuded
• Tõstukite tüübid
• Tõstukite üldehitus
• Tõstukite eri tüüpi mootorid
• Mootorite süsteemid ja mehhanismid
• Tõstukite pidurisüsteemid
• Tõstuki juhtimine
• Tõstuki jõuülekanne
• Tõstuki elektriseadmed
• Tõstuki hüdraulikasüsteemid
• Tõsteseadmed
• Ohutus tõstukiga töötamisel
• Tõstuki säästlik ja keskkonnahoidlik kasutamine
• Liikluseeskirjad
• Tõstuki hooldus

Ohutusjuhend tõstukijuhile

Koolituse sisu

• Troppimistööde olemus
• Tõstetrossid, -ketid ja -rihmad
• Troppide konksud, kraana tõstekonksud jne
• Kaubaaluste tõstekahvlid
• Koormuse arvutamine
• Tõsteklambrid, haaratsid jne
• Koorma märgistamine ja kaitse
• Koorma troppimise meetodid (sõlmed jne)
• Isikukaitsevahendid ja nende kasutamine
• Koorma kaalu ja raskuskeskme määramine
• Tööpiirkonna ja töövahendite esmane kontroll
• Tööohutuse tagamine
• Tropi praakimise kord
• Kõige levinumad vead
• Signalisatsiooni kord
• Õnnetused troppimistöödel ja nende vältimine
• Tegutsemine õnnetuse korral ja esmaabi andmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Koolituse sisu

TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

• Mikroorganismid ning nende arengut ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgitused ja nakkused
• Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimise viisid
• Toiduainete säilitamise tingimused ja meetodid, temperatuurirežiimide kontroll
• Toiduaineid käitlevate ettevõtete struktuur, tehnoloogilised protsessid ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen

SISEKONTROLLI PÕHIMÕTTED

• Toiduaineid käsitlevad õigusaktid

Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest kooskõlas nende tööülesannetega

Koolituse sisu

• Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
• UI/UX graafilise disaini arendamine
• Raster- ja vektorgraafika
• Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
• Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
• Graafika import ja eksport
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
• Tüpograafia ja kirjatüübid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
• Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
• Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
• Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
• Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
• Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
• Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
• Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
• CV ja portfoolio koostamine

Koolituse sisu

• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
• Veebiplatvormide kasutamine
• Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
• Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
• Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
• Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
• Mallide ja nende muudatuste kasutamine
• Portfoolio loomine
• E-poe teenuste kasutamine
• Täisvalmis veebileht

Koolituse sisu

• Elukutse tutvustus. Graafikatarkvara tutvustus
• UI/UX graafilise disaini arendamine
• Raster- ja vektorgraafika
• Piltide, reklaamiribade ja logode töötlemine programmis Photoshop
• Tekstiplokkide kasutamine. Värvikasutuse tehnikad
• Graafika import ja eksport
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Terviklik ja visuaalselt huvitav veebileht: struktuur, põhielemendid, teksti ja illustratsioonide paigutus
• Tüpograafia ja kirjatüübid
• Värvikasutus. Kompositsioon
• Tööprotsessi põhimõtted, mõtlemise kujundamine ja ideede genereerimine
• Ideede laenamine ja plagiaat: eetika ja juriidilised küsimused
• Ülesannete ja protsesside mõistmine, kuidas hallata tehnilisi ülesandeid ja kliente
• Kasutusmugava kasutajaliidese loomine. Esimesed sammud projekteerimisel
• Üldpõhimõtted: tagasiside, läheduse teooria ja modulaarsus
• Vormid ja juhtimise elemendid. Ikoonid ja piktogrammid
• Liidese mittestandardsed elemendid. Animatsiooni roll liidestes.
• Kohanduv ja mobiilisõbralik disain
• Populaarsed stiilid ja suundumused veebiarenduses, tendentsid
• Töö virtuaalserveriga, selle loomine ja käivitamine
• Veebiplatvormide kasutamine
• Teenuste kasutamine veebilehtede kiirloomiseks plokkide abil
• Mitmeleheküljelise veebilehe ja maandumislehe loomine
• Ülevaade veebimajutuse ja domeenide pakkujatest
• Mitmesuguste teenuste pluginate kasutamine ja ühendamine
• Mallide ja nende muudatuste kasutamine
• E-poe teenuste kasutamine
• Täisvalmis veebileht
• CV ja portfoolio koostamine

TURVALISE KESKKONNA TAGAMINE LASTELE

• Füüsilised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohud töökeskkonnas, nende ennetamine ja riskide maandamine
• Lastehoiuga seotud tervise-, hügieeni-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuded
• Olme ja hügieeni põhialused

LASTE KASVAMISE JA ARENGU TOETAMINE

• Lapse arengu etapid, vanuselised erinevused
• Lapse füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid
• Väärkohtlemise olemus, ilmingud ja ennetamine
• Lapse kõne, taju, mõtlemine, kujutlusvõime areng ja sotsiaalsed oskused
• Kombeõpetus ja eetika
• Eakohaste igapäevatoimingute planeerimise ja elluviimise alused

KOOSTÖÖ VANEMATEGA

• Lapsekasvatuse põhitõed
• Pedagoogika ja psühholoogia alused
• Nõustamise põhimõtted
• Suhtlemispsühholoogia alused

LAPSE HÜGIEENIHARJUMUSTE KUJUNDAMINE, JUHENDAMINE HÜGIEENI TÄITMISEL JA VAJADUSEL ABISTAMINE

• Puhtusekasvatus
• Lapse vanusele ja arengule vastavad juhendamismeetodid
• Lapse ealised erinevused ja individuaalne võimekus

LAPSE TOITMINE JA LAPSE ABISTAMINE SÖÖMISEL

• Söömiskultuur (sh religioossed ja kultuurilised tõekspidamised) ja kombeõpetuse põhialused
• Laste eakohase tervisliku toitlustamise põhimõtted ja toitumishügieeni reeglid
• Menüüde koostamine etteantud juhiste kohaselt ja ravitoitlustamise alused

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE, HAIGE LAPSE EEST HOOLITSEMINE

• Lapse tervist ohustavad tegurid
• Lapse tervist edendavad tegurid
• Lapse terviseseisundi (kehatemperatuur, hingamine, eritamine jne) ja turvalisuse (lapse vanusele ja vajadustele vastav ohutu keskkond) jälgimine
• Lapsele esmaabi andmine
• Imiku ja väikelapse hooldamise ning põetamise alused
• Puudega lapse hooldamise ja põetamise alused

LAPSEHOIUTEENUSE OSUTAMINE

• Kutse-eetika
• Kutsealaga seotud õigusaktid
• Lastehoid kui ettevõtlus

TÖÖ HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

• Hariduslike erivajadustega lastega töötamise alused
• Hariduslike erivajadustega laste toetamine
• Hariduslike erivajadustega laste hooldamise põhitõed

ARVUTI KASUTAMINE

• Põhiteadmised enamkasutatavatest programmidest (MS Office, veebilehitsejad) ja riistvarast
• Veebikasutuse võimalused
• Internetiturvalisus (käitumine internetis, ohud, probleemide lahendamine)

ESMAABI KOOLITUS

• Lapse elutähtsate näitajate normid (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne)
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabimeetmed ja -vahendid

TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS

• Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid
• Toiduga seotud haigused, toidumürgitused ja nakkused
• Toidu füüsiline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine
• Toiduainete säilitamise ning temperatuuri kontrollimise meetodid ja tingimused
• Struktuur, tehnoloogia ja seadmed
• Puhastamine ja desinfitseerimine
• Kahjuritõrje
• Isiklik hügieen
• Enesekontrolli põhimõtted
• Toiduseadus

Toiduainete käitleja kohustused ja vastutus toiduhügieeni nõuete täitmise eest vastavalt oma kohustustele

Õppekava

Sissejuhatus

• Koolituse lühikirjeldusest kuni koolituskursuse korraldamise võimalusteni.
• Ettevõtete õppekeskkondade eri tüüpide, eesmärgi ja tõhususe kriteeriumide analüüs.

Digitaalse õppekeskkonna vahendid ja tööriistad

• Koolituse sisu loomise vahendid ja digiplatvormid.
• Digitaalse õppekeskkonna valik olenevalt pakutava koolituse võimalustest.

Koostööoskus

• Kuidas käitub juhendaja/õpetaja tavakoolitusel ja veebirühmaga töötades?
• Osalejate tähelepanu juhtimine, osalejate kaasamine vahetusse suhtlusesse, tagasiside.
• Õppijate sisemise motivatsiooni tüübid.
• E-õppe ja kombineeritud õppe kavandamine eri tegevusvaldkondade sihtrühmade jaoks.
• Asjakohased vahendid ja juhendaja rollid/õpetamisstiilid.

Keerulised juhtumid

• Keerulised õppijad või vähemotiveeritud rühm.
• Osalejate vastuseisuga hakkama saamine.
• Esmase ja teisese vastuseisu põhjused.
• Küsimuste ja vastuväidete käsitlemise tehnikad.

Koolitusprotsessi tõhususe hindamine haridusdisaini mudelites

• Küsimuste liigitamine. Eri tasemega testid.

Testide koostamise ja koolitusprotsessi tõhususe hindamise platvormide võimalused.

Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Eterna Koolituskeskus OÜ

Õppekava nimetus:
Haridusdisain. Tänapäevaste koolituskursuste loomine

Õppe kogumaht:

32 ak tundi (26 ak tundi auditoorset tööd ja 6 ak tundi iseseisvat tööd).

Sihtrühm:

• Ülikooli õppejõud, andragoogid
• Õpetajad, metoodikud
• Koolitusjuhid
• Äritreenerid ja koolitajad
• Personalikoolituse spetsialistid
• Koolituse korraldamise eest vastutavad spetsialistid
• Samuti kõik need, kes korraldavad, arendavad või viivad läbi täiskasvanuharidust.

Õppe eesmärk:
Arendada oskusi täiskasvanuõppe kursuste kavandamisel digitaalsetes ja hübriidõppe keskkondades.

Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

• oskab uurida auditooriumi – koguda infot auditooriumi vajaduste kohta, analüüsida andmeid ja kasutada neid õppekava koostamisel;
• sõnastab selgelt tehnilisi kirjeldusi treeninguteks ja koolituste arendamiseks;
• oskab koostada koolitusprogramme ja juurutada uusi õppemeetodeid;
• omab erinevaid meetodeid ja võtteid ning oskab valida sobiva haridusliku disaini mudeli, sobiva vormingu ja koolitaja rolli.

Õppesisu

SISSEJUHATUS JA HARIDUSFILOSOOFIA:

• Täiskasvanute koolituse ja arengu eripära.
• Täiskasvanute koolituse kontseptuaalsed mudelid M. Knowlesist tänapäevani.
• Täiskasvanuhariduse põhialused
• Uus didaktika.

ÕPETAJA JA ÕPPIJATE ROLLIPOSITSIOONID ORGANISATSIOONIS NII KLASSIRUUMIS KUI VEEBIÕPPEL:

• SSDL-mudel: iseseisvuse arenguetapid koolituses.
• Kuidas toetada üleminekut ühelt etapilt teisele ja tugevdada õppijate sisemist motivatsiooni kursuse jooksul.

HARIDUSDISAINI SIHTKOMPONENT:

• Koolituse eesmärgid ja tulemused.
• Õppe-eesmärkide klassifikatsioon.
• Koolituse briif.

HARIDUSDISAINI MUDELID ÕPPEKURSUSTE PROJEKTEERIMISEKS:

• Koolitusmoodulite väljatöötamine sõltuvalt äriülesannetest ja õppijate vajadustest.
• Koolitusmudeli valik, sobivate koolitusformaatide ja -tööriistade valik.

Hariduskeskkond:

• Efektiivse täiskasvanute koolituse tegurid erinevates hariduskeskkondades.

Õppemeetodid:
Loengud, arutluskaart, juhitud diskussioon, mõistekaart, probleemõpe, grupi- ja paaristöö.

Õppekeskkond:

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks õppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõikide õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.

Keskuse õpikeskkond on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppetöö toimub veebipõhiselt Zoomi keskkonnas.

Iseseisev töö:
Iseseisev töö kujutab endast lõputöö koostamist.

Õppematerjalide loend:

• Змеёв С.И. Андрагогика. Основы теории, истории и технологии обучения взрослых. – М., 2007
• Мандель Б. Р. Андрагогика: история и современность, теория и практика. – Берлин, 2017
• Громкова М.Т. Андрагогика: теория и практика образования взрослых. – М., 2012
• Основы андрагогики. Под ред. И. А. Колесниковой. — М. ,2007
• Игнатович, Е. В. Хьютагогика как зарубежная концепция самостоятельного обучения // Непрерывное образование: XXI век. 2013. Вып. 3.
• КУрсакова А.В., Теслинов А.Г. Хорошие учебники для взрослых: как помочь развитию компетенций. Для разработчиков учебных материалов в системе дополнительного профессионального образования. – Жуковский, МИМ ЛИНК, 2014.
• Наумов В. Дидактическая подсистема e-learning// Learningworld.
• Наумов В. Проектирование корпоративного электронного курса. – Минск, 2012
• Такушевич И. А. Педагогический дизайн как категория дидактики // Непрерывное образование. – 2015. – № 1(11)
• Теслинов А.Г., Протасова И.А. Образование по-взрослому. Дух андрагогики. – М., 2020
• Хуторской А.В. История дидактики. Инновационные системы обучения от Античности до наших дней. – М., 2021.
• Malcolm S. Knowles, The Adult Learner. – 1984
• Grow, Gerald O. Teaching Learners to be Self-Directed. – Adult Education Quarterly, 1991, 41
• Stewart Hase, Chris Kenyon. From Andragogy to Heutagogy. – 2001
• Anderson L. & Krathwohl D. A. Taxonomy for Learning, Teaching and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational. – 2001.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt kahekümnes (20) kontakttunnis. Oma kursuseprogrammi kirjutamine.

Hindamismeetod:

Kursuseprogramm (esitamine ja kaitsmine)

Hindamiskriteerium:

Kursuseprogramm on koostatud vormikohaselt, vastavalt esitatud nõudmistele.

Kursuseprogramm tuleb lisaks kirjalikule tööle ka suuliselt esitada

Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Eterna Koolituskeskus OÜ väljastab:

• tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• tõendi, kui õpitulemused ei ole saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastav haridus ja töökogemus.

Õppekava kinnitamise aeg:
02.04.2024

Koolituse sisu

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSED ORGANISATSIOONIS

• Projektiga seotud tegevuste põhimõisted. Projektide liigitus
• Projektijuhtimise ja traditsioonilise juhtimise erinevused
• Projekti elutsükkel ja etapid. Projektijuhtimise standardid
• Projekti lähteülesanne. Esialgne eelarve

PROJEKTIJUHTIMISE PROTSESSID

• Projekti algatamise meeskond. Projektis osalejad ja huvirühmad. Projekti hierarhiline struktuur
• Projekti kavandamine. Tööde hierarhiline struktuur
• Projekti planeerimine: aja juhtimine. Võrkskeem, Gantti diagramm
• Projekti planeerimine: ressursside juhtimine. Riskide tuvastamine. Kvaliteedinäitajad
• Töömahu ja töö kestuse kindlaksmääramine. Projekti eesmärkide sõnastamine, projekti plaani koostamine
• Projekti elluviimise meeskond. Juhtimistsükkel
• Järelevalve ja kontrolli meeskond. Kontrollimeetodid. Kontrolli iseärasused
• Kommunikatsiooni juhtimine projektis. Projektiga seotud tegevuste koordineerimine

PROJEKTIJUHTIMINE JA ARUANDLUS

• Projekti kulutuste juhtimise plaan. Projekti hindamine ja eelarve
• Projekti eelarve koostamine
• Kvaliteedijuhtimine projektis. Projekti kvaliteedikriteeriumide määratlemine
• Riskide juhtimine. Riskide kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine
• Projekti muudatuste juhtimine. Jooksvate muudatuste rakendamine
• Kulutuste kontrollimine. Projekti maksumuse juhtimine. Saavutatud väärtuse meetod
• Hangete ja lepingute haldamine. Lepingute liigid
• Projektide ühendamise juhtimine
• Projekti lõpetamine. Projektiga seotud dokumentatsioon

PROJEKTIGA SEOTUD TEGEVUSTE PLAANIMINE MS PROJECTIS

• Projektijuhtimise tarkvara
• Lihtsad projektid
• Tabelite ja jooniste töötlemine Excelis
• MS Projecti ajakava
• Ressursside planeerimine MS Projectis
• Projekti optimeerimine
• Õppijate nõustamine projektide ettevalmistamisel

SUHTLEMINE PROJEKTIMEESKONNAS

• Projektimeeskonna moodustamine ja juhtimine
• Projektijuhi roll
• Läbirääkimiste pidamise oskus
• Konfliktide haldamine projektis

HINDAMINE

Projekti esitlemine ja kaitsmine

KOOLITUSE SISU

PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE SOTSIAALNE TOETAMINE

• Tegevusjuhendaja töö põhitõed
• Tegevusjuhendaja kui erihoolekande valdkonna spetsialisti ülesanded, vastutus ja pädevus
• Tegevusjuhendaja isikuomadused
• Erihoolekande põhialused Eestis
• Sotsiaalhoolekande valdkonna eriteenused
• Tegevusjuhendaja tööd reguleerivad õigusaktid
• Eetilised küsimused sotsiaalhoolekandes
• Inimõigused sotsiaalhoolekandes

ÜLDTEADMISED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE KOHTA

• Inimese arengu elutsükkel
• Arengupsühholoogia alused
• Vaimsed häired
• Psühhopatoloogia
• Intellektipuue ja seksuaalsus
• Raske puue
• Terviseseisundi jälgimine
• Psühhiaatrias kasutatavad ravimid

TÖÖ ERIHOOLEKANDETEENUSEID KASUTAVATE INIMESTEGA

• Erihoolekandeteenuseid kasutavad sihtrühmad
• Meeskonnatöö erihoolekandes
• Füüsiline ja vaimne puue
• Teenuste osutamine tegevusjuhendaja töös Kõige sagedamini osutatavad teenused
• Sotsiaalsed oskused ja igapäevaelu korraldamine

KLIENDIGA KOOSTÖÖ TEGEMISE ALUSED

• Suhtlemise põhitõed
• Tegevusjuhendaja isikuomadused, mis teda töös toetavad ja takistavad. Oma ressursside leidmine ja toimetulek stressiga
• Psüühiliste erivajadustega inimestega suhtlemise eripärad
• Klienditöö meetodid, tegelikkusele keskendumise tehnikad
• Teraapilised ja arendavad tegevused kliendiga suhtlemisel
• Probleemse käitumise juhtimine

TEGEVUSJUHENDAJA TÖÖKS VAJALIKUD KONKREETSED OSKUSED

• Oskus tegutseda
• Sihikindel tegutsemine
• Psüühilise erivajadusega isiku tegevuse analüüsimine, kohandamine ja hindamine
• Tegevusplaani koostamine

ESMAABI KOOLITUS

• Inimese elutähtsate näitajate (nt südame löögisagedus, hingamissagedus jne) normid
• Mitmesugused eluohtlikud haigushood, õnnetused (nt uppumine, elektrilöök jne) ja vigastused (luumurd, verejooks jne)
• Elustamise põhitõed
• Esmaabimeetmed ja -vahendid

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Hariduslike erivajadustega laste pervasiivsed arenguhäired
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel

• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Hariduslike erivajadustega lapse arengut toetavate tingimuste loomine

Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Translate

Koolituse sisu

Hariduslike erivajadustega laste õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

• Erivajadustega laste toetamise süsteemne korraldus
• Erivajadustega laste õppeasutusse vastuvõtmise alused ja kord
• Kaasav töö hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastega
• Hariduslike erivajadustega laste määratlemise põhimõtted
• Arengupsühholoogia ülevaade. Individuaalsed omadused ja nende arvessevõtmine õppetöös
• Hariduslike erivajadustega laste arengu jälgimine
• Individuaalse arengu kaardid

Hariduslike erivajadustega laste arengu toetamine

• Kes on tänapäeva maailmas hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lapsed?
• Käitumuslikud arenguprobleemid (lapse agressiivsus, mitmesugused sündroomid ja nende ületamine, hüperaktiivsuse sündroom jne)
• Hariduslike erivajadustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisprotsesside iseärasused
• Intellektuaalse arengu häired ja vaimne alaareng
• Autism (mõiste ja diagnoos)
• Õpilase iseloomustuse koostamine õpetaja poolt

Hariduslike erivajadustega laste õppimise toetamine

• Töökorralduse alused hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega lastele teenuste osutamisel
• Pedagoogide ja lapsevanemate koostöö hariduslike erivajadustega laste õpetamisel
• Vanemate psühholoogiline tugi, suhtlemine hariduslike erivajadustega laste vanematega
• Hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega õpilaste toetamine ja neile teenuste osutamine
• Meeskonnatöö tähtsus hariduslike erivajadustega laste toetamisel ja õpetamisel

Eripedagoogi isikuomadused

• Isikuomadused, mis soodustavad ja takistavad erivajadustega lastega töötamist
• Käitumisprogrammid, ümberhäälestuse võimalused ja pedagoogilised stereotüübid on eripedagoogi pärusmaa
• Ressursside otsimine ja pedagoogide kohanemine
• Hariduslike erivajadustega lastega töötavate pedagoogide isiksuse testimine, nõustamine ja järelevalve
• Meeskonnatöö oskused
• Koostöö lastevanematega Pedagoogi ja lapsevanema vahelise suhtluse eripära; pedagoogilise mõju võimalused ja piirid

Kohanemisprobleemid

• Inimese kohanemisvõimalused
• Õpilase kohanemine õpitingimustega
• Pedagoogi kohanemine õpilase iseärasustega
• Kooli kui organisatsiooni kohanemisvõimalused

Eesmärkide püstitamine hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel

• Pedagoogi tähtsus õppe-eesmärkide püstitamisel
• Lähima arengu tsoon kui õppeprotsessi eesmärk
• Õppimine haridusasutuses kui osa lapse sotsialiseerumisest
• Koostöö õppeprotsessis, õpilaste eesmärkide sarnasused ja erinevused

Pedagoogilised oskused ja pädevus

• Lapse arengut toetavate tingimuste loomine, võttes arvesse lapse eripära
• Mitteverbaalne suhtlus (praktilise kasutamise võimalused ja piirangud)
• Õppeteraapiad: liiva- ja saviteraapia, neurograafika
• Hariduslike erivajadustega õpilase hindamine, praktilised näited